Nr. 51 N r . 51
Il ase sellclcobasele ksi- iHtas Nukogude Eesti llusmiister Gustav Sar- |is 011 36 riiklikku inter- Jks interiiaatkodu ja neli
kolhoosidevahelist ^a- I Kokku on. neis kohti [iires on internaatkodud tlatpi. Viimased on fiiluliselt haigetele va-
Yi haigetele lastele.
i vetakse vanadeko- |ki :i 1 elatanud inimesi 1 ^ 55. elu a astast, mehi jst) kfis vajavad hoolda- ( i j idoKi iKt ja. arstiabi. \(iet:\km internaatkodus- irel j a invaliide, kellel su^rJasi. Kui sugulased
itino silgustel phjus oma vanu vi inva-
l i ima , tuieb neile inter- k<?lif; le ida . Sealjuures
ptased maksma^ raha, Ikiu tekib) intemaatkodu )ks?ude ja pensioni y a -
tnlc n^ ungit tasu mak> iijimene vajab haigla
T a a t k o f t u s s e paigutamist.
[s js arstid lubavad vib Idu hoolealune. ttada ls> abimajandis vi ajU^ lida teenindava personali Nuda pole. vimeline
jufl tegevuseta istuma. .
Ihoos: on andnud oma krvalistes, kohtades
ladele korterid kekses- ms on arstiabi ja kaup
lakkasid esimestena t- izhied, kes kivad vanu
vaatamas, abistab kui ne haigeks j   b ; ^ a kes
ei tule, peab vanadeko- lema.
[ifernaatkdus tehakse ad end kodus tunneksid,
tae. aasta. jooksul. pole nis suudetud Pikajrve
|ule isegi mitte sauna re- Lubatakse kll. Haapsalioi lul on samuti saun rivist |ud. Ka pole Abja mter- lumid korras. Prnu ja nis. ei ole veel selget
>, kuidas internaatkodud ehitada. Irus on kohti
aja oleks 1500. Neid Tal- likke, kes abi vajavad, on laremaalegi saata. . . . . . . .
Ju kaitseministeeriumis seisukoht, USA rakettide Ise puhul Lne-Euroo- iumaa iiarteilehtRahva
bjutas sel puhul (nr. 113, 1984):
Ameerika hendriikide t-akettide jtkuva laiali-
lisega Lne-Euroopass It ja teised sotiaUsmi-
litud rakendama vastu- oma julgeoleku tagamise
lalt N. Liidu valitsuse ja emokraatliku Vabariigi amaa, toim.) valitsuse
javutatud leppimusele pal- e Saksa DV territooriumi- av hulk suurendatud tege- !isega nukogude operatv-
i raketikompleksse, mis oss u Ameerika hendriiki- ttide laialipaigutamisele roopa maade territooriu-
bpidi jvad Varssavi le- histe riikide vastuabinud! pendesse pliridessse, mis likud selleks, et silitada plu Ja neutraliseerida
le oht, mis lhtub meile liitlastele, eriti nendest
l<>st, kuhu on paigutatud l a hendriikide uued rake-
osavalt on Nultogude Liit [liud oma kaitse ksimuse, letid on satelliit-riikidesse tud ja soja korral jks Ve- hvitamiselt vljasjwiole,
lbralikud sotsialismiriigidl '^' ktakse venelaste eest.
1^
i i t i I
V A B A E E S T L A N E teisipeval, 10. j^ul^ ^^ "^^ Tuesday, July 10. 1984' Lk. 3
N  D A L A L  P U L 14. ja 15. juuKl
dr. T . KisotaE, tel. 751-6141
21. ja 22. JMdllil  , -: dr. M . . Leesmemt, teL 481-6834
E R M I SOOMET:
,,1/isandusi mtete ja uudiste vabale levikule Eestis" on seniml judnud Lnde seitseteist kogu ldmahuga 625 orig^aallelieklge. Kolm neist on erivljaanded. Viies kogu sgisest 1979 on phendatud Teist miaailma^da ning Eesti, Lti ja Leedu kui iseseisvate riikide likvideerimist phjustanud Mototov-Ribbentropi pakti neljakmnendate aastapevale. heteistkmnes kogu aastast 1981 on vlja antud nSn- kogude julgeolekuorganite piinamise tagajarjd yoh>gdas surnud Tartu likooli keemia kateedri ppeju Jri Kuke mlestuseks. Seitsmeteist kmnenda koguga sgised 1982 thistatakse Leedu Katoliku Kiriku Kroonika" ilmumise 10, aastapeva, tutvustades kroonika lugejaid Leedu vastupanuliikumisega. ;/
Lisanduste" 17-es kogus on originaalvljaaades 149 lk., mub toodud 39 isiklilUai ja 14 koUek- k.a. np^  tiivset protestiavaldust, esitatud Lisanduste** kohne kidet, st kohtumaterjale 19 poliitprotsesist, kik 17 kogu, ori vimalik saada ilmunud teateid K G B terroritegevu- eeltellimishimiaga kuni 31. augus- sest 23 juhtumil ning ksitletud tini 1984. Eeltellimishinnad koos. usklike tagakiusamisi 8 juhul. Oku- saatekuludega on jrgmised: USA-s patsionivimu repressioone on US$35.00, Kanadas .CAN$45.00, valgustatud kokku enam kui sajal Austraalias A$40.00. Muudes maa-
Montreali Eesti Jaani Koguduses mdstati phapeval, 24. juunil seitse M n o o r t . Pild esireas vasakuK ^ des^vastovalt 1^ ^^ ^^ , ^ p. Heino Laaneots, Debora Reet Must ja organist Karl J . Raudsepp; seisavad Mark-AllanPbe, Toomas-^ ^^ ^ .^f^^T- fJ^^J^nT^t^^^ Karl Pvel, Chrisan-Ivar Paabo, Leino-Taavet Ole, Erie-Henry Paate, ja HemTKamielme. ' ^^^^V*??^!^f ^^f^^^^^
j , - ^ . T v r g ^ i ^ g j j j . neid ksitlevaid dokumente 29 saad<etakse Lisanduste\ ilmunud ^ kon-al, esitatud aktuadseid sotsid
_ ... - .. ...  ..' .    -  . . ' ,      ..  ,  - aalpoliitilisi-ksimusi 16 juhul ning tellimishinna tasumist. TellijaUe, kirjeldatud 10 okupatsiooniviinu- kes on tasunud eeltellimishinna 30. vastast meeleavaldust. Sotsiaalse juuniks k.a.. saadetakseLisandus- iseloomuga informatsiooni on too- te" esimene kide vlja kohe peale dud kokku peaaegu sajal korral. ilmumist.
Eesti Vangistatud Vabadusvitle- ,iLisanduste" eeltellimisi vtavad jte Abistamiskedcus toimetab vastu ja ilmunud kroonikate kogu-
mi puhul on Torontos haruldasi klalisi. Kohates prof. Paul Saagpakku, annab ta kohe edasi siu- Lnde judnud prandaalused de kiteid mvad E V V Abista- ilesti.inglise snaraamatu" uustrkk on ilmunud ja E S f 0-84 raamatumituse miigilaual kogu- ^Qonikad trkki Eesti vastupanu- mistoimkonnad, JEesti poliitvangide
liikumise lesandel. Kroonikate hooldusgrupid ja hooldajad ning (. ... Td on autoru olmd mt- v  l j a a ^ ^ tekkiv lejk l. eesti^jyalehtedetalim^ EelteUi- mtult) heb vastupanuliikumise varustami- niishinda on younaliK tasuda Ka
JimCatheykdab snaraamatut vajalikuVdokumentatsiooniga, otse^EVV Abj^^^^^j^'^^?^ Scandinavian Studies" ja tleb, et informatsiooniga, raamatutega jne. ressil:Box 34018,^100 26 J>tocK- see on parem kui kmus Alamie .nsanduste"^eshnene k^ ^^ ^^ ^ ^ o ^ o m
K a n a d a t p  y s t i s s - S S n a r a ^ m a f y simene t r  k k d i Y a l e ' i kirjasfiise d i p t o n i i EST0.84
re uudise, Eesti Tuntud eesti Mskonnategelase ni soovija
Ermi Soometile mrati Kanada . riigi asutamise^eva puhul Cana- Snameister tleb, et sellele an- i i vga hsti esitatakse. See t da Day Achievement Award". Tun- tud thelepanu on olnud erakordne, jb monumendina psima eesti nustus anti tema teenete eest eesti Juba kadunud prof. Ants Oras saa- keele alal mitmeks aastakm- hiskonnaie. Tunnustusdiplomi le- tis Yale-iie s w ^ andmine toimus Toronto, raekojas koostas selle eesti snade kohta, kodumaal vaatles Oleg Mutt , , neljapeval,. 28.. juuml. . Toronto miUist pole varem koostatud. Raa- g^^^ ajakirjas Keel ja kirjandus""Soome-inglise suur-snaraamat", gi^^i^j^^ kroonika kogud IVII, piirkonnast sai 117 isikut diplo- matule on ka eestlaskond andnud ^j^. ^gg^^^gj^^^ jj^ g^ gg^ j^^ ^^ ^^ ^ Kaaseestiased! Tellige omale meid. 1 vaga sooja poolehom mi, et esime- ^^^^ tarvitatud snade selgi- ^ ^o, mis jb kauaks standardiks g^g^^^^jg^^g^ eeltellijae vlja Eesti vastupanuHikumise pranda-
leandmise tseremoonial knele- ne triikk muudi labi ja ka uustrkk tamisel nitelausetes ja teistes s- eesti keele alal." k.a. juulis. Teine kide, mis sisal- alune kroonika! Jlgige kodumaist sid Toronto linnapea Art Eggleton, on vljas ning seegi on linud le aaraamatu osades, on vga selge ja . ^ ^ " k k tehti jHesa^^ kodu- ^ j f  , n i M . u   ^ ^finicw no;^ ootuste hasti.Nii on Eesti-mgHse j^^^rektne. Sttasemelt on P . eksemplari nagu esimene. ? vljaandes 225 lk., ihnub k.a. sep- maiste vabadusvitlejatega! ppige
snaraamat '^ saanud Yale'a kirjas- g ^ ^ g p ^ ^ j - ^ ^ ^ ^ ^ t/saagpakk arvab, et nd on ige ^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^ ^ mis sisal- tundma eesti rahva kallal kasutata- mitmekultuuri minister David CoI lenette, Ontario parlamendilge Robert Elgie ja East York^i lma- pea Dalvid Johnson. Knedele jrg- nes diplomite jagamine. Loeti ette iga saaja teened. Diplomeid jaga- sid David Colleneftt ja Robert E i -
tuse bestselleriks. ^ ^ ^ ^ enamvhem vastavad inglise seda saata kodu-Eestisse, kus P. Saagpakk mrgib snaraama- vasted ja nende mrkimiseks tar- ksikuil suma saadet^^
tE kMa, et see on saanud mitmeid vitab esmakordselt vljendeid, n a - ^ mitmekordne hind.
dab kroonika kogud XIV-XVII, vat okupatsioonivimu vgivalda!
kaalukaid arvustusi. Gustav Rnk gu fam., slng, vulg. jt., sellega mainis seda ktvalt ajakirjanduses, nidates teose stiili taset. Feliks Oinas kirjutas sellest, ,Ural=
iiiniiiiiiiiiinitiiiiiHiiiiiiiiiiHiiiHHniniiniissiniiiiiHii
Altaische Jahrbcher" seerias (vol. 55.1983), mrkides sellejuures,
Eestis tuntakse selle jrele suurt vajadust, eriti koolides, kuid va- luuta vhesuse tttu ei anta os- tuks riigi poolt summasid.
LUIXIMI
ABA E E S T L A M
et snaraaMat, mille kallal tleb teadlane on ttanud le 30 aas- ^a on leksikograafia meisteritsos.
Raamatule on thelepanu osuta- tud ka Soomes, Ims Helsingi likoo- li eesti keele prc-fessor A. Tunmen Selleprast saatku eestlased neid
sinna niteks juluMngitustena,
Selle materjali rikkuse krval on thelepandav kuidas seda materja-
kirja on suurenmoken saavutus ja se on kunnioitusta herttv volyymi. Tyt on mittaamattomastl*^
IClasfage  B t S T A M I S K O M I T E E u y e s f l s i s p s f a t u d K I N K E  i S T e r o n t a E e s t i MajaSa
Broadview Ave, Toronto, Ont. M4K 2R6 
T i l g e is# j a imqe &ma O l e t e i i l l a t y n u d , k u i nete^ m i d a k  i k e m e i l leidybc
kuna raamatut kui teaduslikfai teost lubatakse sisse.
Uustrki eksemplarid on saada- val raamatunitus mgilaual. Kultuuritares" on ettenhtud au- tori ettekanne snaraamatust. Uus- trkk on andnud hea vimaluse neile, kel see vajalik teos veel puu-
.dub. , . r 
P. Saagpakk rgib ka oma uuet kavatsusest. Ta kavatseb raali abil muuta praegune snaraamat m- berpramisel ,,Inglise-eesti sna- raamatu" toormaterjaliks.
See ei oleks veel snaraamat, kuid see oleks aluseks uue sna raamatu koostamisel.
Kuid ksil on praegu vajaliku toe- tuse hankimine, ka toimetuse koos- tamiseks on kimas lbirkimised.
. Toetuse hankiminie sellise suure projekti puhul vib vtta kiini aas- ta aega. Uus Inglise-eesti snaraa- mat" tuleb vhemalt kolm korda suurem kui Silveti oma ja oleks s- navaralt tnapevasel tasemel. See ilmuks jlle Yale'i likooK kirjs= tusel, et see saaks sama krgklas- sine kui oli esimene snaraamat.
A a s t a s P o o l a a s t a s
MailathKMoam
$65. $35.- $18..
MffiBPOSTIGA- + SAATEKULU
poolaastdi $30. + $21- w e e r d n d a a s t a s $16. + $10,50
VLJASPOOL K A N ^ ^
Aadressi muudatus 70 ccnti. ksiknumbri hmd 70 eeni ^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^ U ^
biisida^dressidele p a h ^ mSckida ,POSt A L  0 M  (oi
Pan^hdck vi rah^caart I d i ] ^ ^ Elrtonian Publik
16: juun suri Kodumaal kirja^^^ :^ TtlJImlne S  O t 
n Tl
H^oiltoiiis MSTEL iKiWEHYo I@1 euriiiiff^i Sf,
Erni Krusten (Erast Krusteiri). Ta oli sndinud 30. apr. 1900 Muras- te misa aedniku perekonnas, kelle yeadadest Otto oli tuntud karikatu- rist. ja Pedro on vliseesti nimekas Mrjanik;-;'- /
S. Krusten debteeris proosami- n:atrid ja luuletustega 1923. a., kui F . Tuglase toimetusel hakkas ilmuma ajakiri ,JLooming*'. Tema esimene lhiproosakogu ,^anar- bik" ilmus 1927. Tema teostest n P'^pulaarseim kahekiteline romaan M^oored sdamed" (195456), mis ksitles 1905. a; revolutsiooni snd- musi. Tema lrilise alatooniga Icoming on jagunenud nii lhiproo- sale kui\ luuletustele.;
VABA EESTLANi 1955l^$rieSt.,DoiiMm^
veerandaastaJ  tavalise / kiripostiga alates ..............................
................. m $ . w . . . n i n j w ^ rahas / >hddga / nhalpaanfisa. (pha 8 ^
Nimi
Mr
W