.1
L&.2 VABA EEOT-ANE neljapeval, 12; juul 1985Thursday, July 12, 1984 N r . 52 TgggjT
TABADE EESTLASIS HMLEKANDIA
V A B A K E S T L A N E
: O/ Vaba Eestiane, 1955 L^MSt BmM Ont M3B 2M3
'TOIMETAJA: Hanaes Oja . -
TOIMETUSE KOIJLEEGIUM: K ^ i l ^ o , Heino le, 01v
lELEFONID: toJinetus 444-4823, talitus (tellimised, tailutU34 ek;^ )editsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.,polaastas $28. }a veerandaMts $15.=
TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $65., pool- aastas $35,ja veerandaastas $18.
Aadressi muudatus 70 c. ksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINNAD ks toU hel veerul: kudutuste kimjdi H75/te
Fublished hy Free Estonian Publisher Ltd. 1955 LesHe St. D M L Mills, Ont M3B 2M3 Maailmalaager Eesti Lipp** juliid skm.
tstuga laagri gdr. iine-
. m^rika hendriikide pahem- poolsed nurisevad, et president Reaganil puudub kindel vlispoliitir ka, mis nende vaatevinklist lhtu- des peaks taotlema suuri jrele- andmisi Moskvale ja teistele kom- munistlikkudele rezhiimidele. Selle lnga titmiseks, mis on meldud president Reagani hirimiseks ja Kongressi mjutamiseks, on mned vasakule kalduvad poliitikud ja teistel aladel. tegelevad isikud ha- kanud ise omal kel viljelema v- lispoliitikat", kritiseerides vlisrii- kides Valge Maja hoiakut ja luues i^ ontakte marksistlike rezhiimidega.
heks aldiivsemaks selliseks ise- hakanud vlissaadikuks ja hend- riikide esindajaks on demokraatli- ku partei ks presidendikandidaa- te mustanahaliste huvide kaitsja Jesse Jackson. Presidendikandidaa- tide eelvalmistel ei ole ta kasi ki- nud kuigi hsti, kuna teda toetavad
399iiiiiinniHiiii!iiiiinHiiiiiiiiiiiiiuis9iiiiiiiiiitiiiiiiiiiuniiiniiiiiH
Eestis praegu valitseva olukorra kohta on raske saada ksikasjalist autentset informatsiooni; kuid siit Ja sealt imbub siiski midagi lbi raudse rimb Lnde ning kogutud ksikutest fragmentidest vib hoo- lika kokkuliitmise teel luua enam- vhem ten^ikulisei^^ '
Pealiskaudsel vaatlusel tunduby et Eestis ei ole mne viimase aasta Jooksut philiselt midagi muutu- nud, kuna vlismaalt saabujale va- iab vastu umbes samalaadne fas- saad, mida ta ngi mned aastad tagasi Eestit klastades. Juba aas- ttaid rakendatud pr<>grammi alusel nidatakse vliisklalistele jiealinn Tallinna krval ikka veel amult kohne linna --r Viljndit ja Prnut, mis on turistide vastuv- tuks enm-vhem korda eatudj kui- gi vaba liikumine on ka nendes lin- nades piiratud. Teised linnad ja keskused on iihel vi teisel pbju- sel kas sjaliste baaside pralst vi linna kdunenud ja halli ilme prast turistidele keelustatud, ja ainult mnel ksikul vliseestlasel on nnestunud erilubade alusel ni- teks Haapsalut vi KureSsaart k- lastada. Okupatsioonivimude eri- liuvid Eesti territooriumi kasuta- misel on andnud ka Eesti linnade- le^ viksematele keskustele ja maa- fiurkondadele oma spetsiifilise pit- seri ning vastavalt Mofskva plaani- de rakendamisele on venelasi |a teisimeie suure kodumaa" ela- nikke pilrira joonides, sjalistes kes- Sdistes ning tstuse ja kaevandus- te piirkondades rohkem kui pHu- majandnlse viljelemiseks jetud ala-
Piirirsete ja kaevanduspiirkon- dade linnade ja keskuste krval on Eestis kahtlemata suuremaiks vene- laste tsentrumiks pealinn Tallinn, kuhu pidevalt juurde pressitakse piiri tagant toodud uusi inimesi, kes peavad endid maa peremees- teks^ Mningate arvestuste kohaselt (on tallinna elanikest juba 65-^70 protsenti venelased ja niteks htu- tundidel linnas liikudes vib kuul- da vga harva eesti keelt Vlis- maalt turistina: oma kodumaale tirinud eestlane prkab peaaegu alati kokku umbkeelse venelasega kui ta tnaval hel vi teisel ph- jusel kedagi knetab |a oma juttu eesti keeles alustab.
Turistidele avatud linnadest on Tartu vlimust vmasel ajal tun- iuvalt kohendatud, nhtavasti pan- i l Tartu vlhnusele viisakama lihvi andmiseks rhku 1982. aastal, mil Tartu ajalooline likool thistas oma 350. aastapeva. "likool Suu- dab ka praegu veel anda Tartule lauvrse ilme ja seda ei ole suut- Djud; vlja radeerida Venemaalt saabunud idamaised ppejud ja lipilased. Viljandi iseloomusta- miseks peab tlema, et Mulgimaa endine pealinn on tenoliselt ks puhtaknjusem eestlaste keskus, kus vga harva kuuleb vene keelt nmg kus ei ne seda lohakust ja rpasust^ mis iseloomustab vene- lastega lekUastatud linnu. Pr^^ on silitantid looduslikult oma su- vituslinna sarmi, kuid suvisele rah- vastiku koosseisule annavad oma Mndlad kontuurid Venemaalt tul- nud jukamasse klassi kuuluvad spvitaiad
vSeUel Eesti Rahyuskongressi^ p^^ ^ ja mitmete viimase aasta jooksul teataval dulikul istungil on'minul au ja hea- mainib muuhulgas jrgmist: maade valitsuste esindajate ja par- maaral paranenud. Kuid toitude meel tervitada teid kui eesti rahv^ Kanada Baiti hiskondade liik- lamentride taunivad snavtud valik on i t o veel vaike ja liha- vabadustaouse kandjaid siia vaba- med on uhked fakte, et nende vai- oma maade seadusandvatcs kogu-
saab sellele harukordadel ka veidi vaheldust kui tal on tutvusi vi kui tal aega on sabades seis^. Sama
Mai KauEismaa kuulutasid hise ke- peamiselt vaid teised mustad, kuid Foto; Ervin leve ta on omanud, oma nime pidevalt
' ' - ajakirjanduse veergudele kombi- neerida ootamatute poltiste trik-
dega,. mis.puudutavad eriti hendrkide vlispoliitUtat ja v-
lissuhteid.
. Ta.. esimeseks . sellelaadiliseks operatsiooniks, oli. sit Sriasse, kus tal nnestus kokku saada S- ria presidendi Assad'iga ja kaubel- da vabaks ameerika mustanahali- ne lendur, kelle lennuki srlased alla olid tulistanud. Jrgnes reis
kaupa o^ ^ standai^tmduga ;kuida^^ keskusesse. lised esindajad Kanadas. Neile on gamsatsiooms,^
Kanada on Ameerika hendriiki- julgustav meie valitsuse mitte-tun- gematuist rahvusvaheHstest konve- ^^ j^ y^ j^^^e p ^ seda demonst- de krval ks nendest Lne suur- nustamise poliitika hoomata N.L. rentsid<8t kus Balti esindajad oma yg^ j^g oma vlissaadiku vimeid demokraatiatest^ kes kige jrje- pikaajasest taotlusest sad akt- v^ ^^ ^
kehtib riietuse kohta korralikku kindlamalt on keeldunud tunnusta- septi nende suvernsete riikide ai- SeUeprast on arusaadav meie ja kvaliteetset riidekaupanaeb har- mast N. Ludu okupatsiooni sea- lutamisele Nukogude Liitu. vaenlase viha, mida ta ohtralt val- va, kuid halvasti istuvate j: halva- duslikkust meie kodumaal; SeUest Mis iganes on Leedu, Lti ja Ee- j valab nn. emigrantiikuladvi- kvaHteedih^e rivastega on ka en- johtuvalt on vimaldatud E staatus, nad ku'* peale. : . nast^ v i m ^ h d ^ r ^ rgi konsular-esmduse jtkuvat on kindlasti heks omapraseks ; Sski, meie pugud peavad olema
tegutsemist Kanada vatsusepoolt,'osaks Kanada diplomaatide peres.^^^^^^^^^^ hoomata meie vaenlase .pideva- Vhestel konsulaar-esindajatel on hendeid ja lahendusi, et meie va- test katsetest seda tunnustust kao- suuremat poolehoidu ja toetust kui badusvitluslik tegevus oma maa tada. Balti esindajatel see on pide- ja rahva eest saaks jtkuda
^ Et see E. V.juriidiHse psimise vaks irritatsiooniallikaks Nuko^ ^^ ^ tamis;pSeemr*knS""rm^ tmmustus on kestmid me neljakm- de saati^om^^ rahvast Moskvast jmbm m e S e e fakt ei ole mei^ mingiks sa- tuuled, mis hakkasid eriti paismnai^^^^ agendid nende saat- eelmise diktaatori Jmi Ai^opovi f ^ ^ " ' ^ ^ ^ - -^ ajal ning mis ltsuvad kuriaku- isegi kurioosumiks rnkidev^e- neid muure on hsti teadlikud, et ksimused paratamatiilt leidnud ai- tamiseks. Edasi lks ta sit mark- lutavalt edasi uue vhnumehe '^ ^^ ^ svhete korraldamise taustal. Balti konsulite kaudu lheb objek- nult pealiskaudset puudutamist aja- sistliku rezhmi all elavasse Nika- Konstantin Themenko la tema ^^^^ on hsti teada, et praktilised tvne informatsioon meie asukoha- nappuse ja ainevalla rohkuse tttu, raaguasse, kus ta pidas vajakuks nuandiate valitsemise pevil ^^alutiused vga sageli dikteerivad maade valitsustele, meie maade Tegelikud lahendused peame leid- hendriUdde presidenti ja valitsust Need uued touied nuavad tlisi ^^^^^^^^^ muudatusi .diplmaatilis- praeguse olukorra, inimiguste rik- ma^ siiski alles siis, kui prdume kritiseerida. Lpuks vs reis Jack-
tes vahekordades. Mtieme vaid kumiste ja rahvuslikel-usulistel tagasi oma kodupaikadesse ja oma soni Havannasse, kus. ta kohtus phjustel tagakiusamise kohta. kohapealsete organisatsioonide igap sealse fmnadiktaatori ja Moskva
Kuna see informatsioon on dia- pevase t juurde, kus erinevad truu sbra ja ksilase Fidel Cast- metraalselt erinev nn. Nukogude olukorrad ja vimalused tingivad: rga, kellega Jackson. pidas nu versioonist, mida samuti ptakse vastavaid samme ja otsuseid. hendriikide ja. Kuuba, valieliste serveerida nende maade valitsuste- Rmsameelselt vime tdeda, et suhete parandamiseks. Jaeksonile
Ja le, siis on mistetav nende nrdi- meie vlisvitluse organisatsioonid, hendrkides, seljataguse loomi- sus, peaaegu kikidel maadel, on saa- seks maksis Castro ka vajaliku ka-
kul paremat Saada ei ole.
Kuid selle vlise fassaadi taga piinavad eesti rahvast rasked mu- remtted, mis muudavad tuleviku- piidi sngeks ja tmnedaks, Venes- tiivselt ka ss, kui meie vanem ge-
neratsioon peab bioloogilise prot- sessi tttu sellelt eemale jma.
Sellel rhvuskonressil on need
ja rgimehelikku tarkust Los Ange- lese olmpiamngude krsi ajal, soovitades president Reaganile Ka- nossa-teekond.. Moskvasse, kus Reagan tema arvates oleks pida- nud esitama Konstantin Tshernen- kole isiklikult palve venelaste osa- vtuks Los Angelese olmpiast. ...
sja leidis Jackson oma diplo- maaditalendile uue tegevuspUu Kesk-Ameerika.. Ta pidas vajali-
vitlustandrilt kuks klastada Salvadori punaste geriljade juhte ja pidada nendega lbirkimisi verise kodusja lpe-
JL 111 . . les vaiicKruaues. Miieme vaiu telMeerastajatelt irM.getMoodjste.- tagasi tuimustamise siirdumisele
Pif,^ '''^ Taiwan', rahvuslikult Hiinalt Pu- ta i t e tm^ts tuse pollui- ^^^^j^^ ^^^^^^ maUma suurriilci- jMuse aladel. _Sellised_^ ^^ ^^ ^ de poolt, kaasaarvatud Ameerika voorad nondmised, milh^^^^
r"1*T?'^ "f; f Phjuseks, miks Kaada ja lunUik^nddifc majandus rahuldada tJhendrgid jtkavad Eesti Vaba-
tusvmfflele lppu ei ole ette naha. poliitilisest kaalutlusest. Esiteks, et esindused pidevalt Nukogude pro- P"'^^' ^^^"^'^^ 'o^' 2^ ameeriklast ja 24 kuubalast, Kremlis istuvad ja rahvale seadusi vgivaldne okupeerimine sai P.^ S^^<^^"^^"^^^^^ mrklaudadeks, ja korraldusi andvad tavalisest ini- teoks kahe suure diktaator-riigi ^ i ole saladuseks, et Balti esindus- mesest kaugel eemal seisvad vi- ^^^^^^ j ^ , kalkuleeriva jagamis- j^ ^ tunnustamise mineerimine^on ve-
saavtanud silmapaistvat edu eesti kellega koos Jackson sitis vidu- rahva saatuse tutvustamisel avali- rmsalt hendriikidesse tagasi, kel foorumitel. Vabastatud ameeriklaste hulgas oli
Samuti on rmustavaks faktiks suur protsent kriminaalkurjategi- et meie vabadusvitluslik t leiab jid, peamiselt uimastusainetega jtkuvat majanduslikku toetamist kaubitsejaid, kes pandi hcndriiki- meie hiskondade poolt. Ja seda des prast saabumist, kohe uuesti hoolimata sellest, et suur protsent trellide taha.
vanem generatsioon, kes enam ei jaksa osa vtta meie organisat- sioojiide aktiivsest tegevusest, saab anda oma panuse meie rahvusliku
mumehed ei suuda lihtsalt taibata, jupoliitika tagajrjel, mille alu- nelaste heks pidevaks taoiiuseks kuidas rahvas saab endal elu sees seks oli kurikuulus Moiotov-Ribben- henduses kaubandus- ja kultuuri- hoida ning oma igapevaseid elu- tropi pakt a Lnede- vahenduse lbirkimistel, muresid rahuldada kui^ talle ei ant^ mokraatiate .sdametunnistusel, j . ^ - ^ r.^^ u^^ t^e raame. Ka enam aega sabades seista ning to i - ' iVt iht i kll nr. sna nairidlik kui ; ^ omute raames Ka- - . duDooM la kige nrimitiivsnaid T ^ v ;^ ^ nada parlamendis tutvustatakse meie vanemat generatsiooni ei iie i a S a d S S mlemale kojale enam aktiivses t-protsessi. Sel- Jackson nudis kokkusaamist
natmvasame emarDcM^^n^^ klaliste rdult koos vastava sisse- les osas ma Wiksine^ ^^ ^^ ^ Reaganiga, deklareeri- Ameerika hendriikide des, et tal on olnud,thtsaid lbi-
Mjanduslike murede krva! "^ ^^^^ "^^ ^^^ rahvussotsialistide rahvasaadiku vi isegi parlamendi eestiaskonna aasta-aastalt suure- vaevavad inimesi ka poliitilised g kommunistide^vahel iseseisvate Q^mehe poolt, siis on see alati vi- nevale panusele, probleemid, kuna Kremli poliitiline Ewoopa ruMe havitamiseks.^ ^^ ^^ ^ ^ kutsunud raevu N. Liidu suur- Pean mainima immustavait ka surve Eestis suureneb vrdses tem- , -.-v f ' '^ ^^ ^^ ^^ ^ neid rahvuslikuit mtlevaid ja pos venestamisega. Moskvas karde-^ ^^ f^^ ^ , tundvaid eestiasi, kes teadlikult ja takse M mhvuslike mbi^ ^^^^^ laste ddegaadid, ise l^tud maaral M m d ^ o n e ^ i t i i d , et seUis- ^agengeHkult oma testamentkles mde kasvamist Eestis ja.ptakse^^^^^^^^^ eestlaste va- seda tkestada dissid^dde ras- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ uhiskomiad. cm hommoflJene saadik vi saafton- badusvittue jtkamise kindlusta- kete karistuste mramisega, h t - a v a W a m a s ;ametUkku ^^^^^^ j ^ . ^ , , se nimel lbirkimiste pidamiseks lasi mguvad TalUnnas visk kuul- "^^ ^^^ P^ ^^ ^^ ^^ ^ ^ - - ^ - duse,^t laskva vimumeMh^^^ t^ielepaim oma asukohamaade va- le:^ ^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^^ ^^^^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^ - rivad eriti Tallinnas jlgitavad soo- ^ fl^^^^' , ^ \ . Venelased on samuti hsti infor- me televisioonisaated ja et mned Seda arvamust ; k ^^""^^ meeritud s^ Uest et meie vUs- ^ . krgemad parteimehed plaanitsevad selgdt ja r o h u t a t i t t o ^ ja kesksete vabadusvit- ileviku huvides. , nende saadete jlgimise keelusta- P ^ l ^ i t ^ ^^^^^^^luslike organisatsioonide vahel va- 1974-nda aasta kevadel levis le mist, mis likaks ra eesflaste iga- ^^st oma kirjutises ,^,OttaAva Citi- teineteist respekteeriv koos- kogu maailma kmuline ja meeli- pevased sidemed ylismaailmaga. ^ - " ^ ^ ^ ^ ^ ^ See tsiasi, kitev teade, et Lubangi saarel Fi- hendriiMde-vastase meeleolu teki- paraku, ainult svendab nende ir- lipiinidel ilmus tshungst vlja Jaa- tamiseks rammitaksepev^peva ^"^"^^ (Balti konsu- ^tatsiooni, sest nende propaganda pani leitiiant Hiroo Onoda ja loovu- U u 5 ^ S o m ^ maT 17 r ^ krval kigi jffopagandavaheh^^^ projektsioonide kohaselt pidanuks tas oma ^ re^^ ^^^^ Traagika seisab ainult sel- ga, et tJhendriikide president Rea- . . . . ^ ;^ E. V. tunnustamine lne-demo- dele. See vapper jaapanlane, olles . . ^s4ni7imco^niHi,-cA gan plaanitseb sjakiku N / I ^ ^ ^ vasto^jai^^^ pmpiini rgmetsades peitimd i l ^ . ^ ^ ^ riindaja tagasilmiseks. SeHine l^*^ .f^ ^^ mp^^ ^^ ^ pes- ^lisvitluslik aktiivsus hbu- maailmasja ajast peale arvamu- . . ^ ^ 1 ^ /^.^ l^^ ^^^ '"^ iiheklgne propaganda tundub v-^ ^ vastuse. Arvatakse, et ses, et vitius temale, kui sdurile smaaihna siindmustest paremy y^ '"^ ^^ ei ohiud veel lppenud, mformeeritud- eesflastele ^^-.^^ osutavad Moodsa midismeedia kaudu sai vrsena, kuid phneduses-h^^^^ ^l.'^^'^^'^^ venelased vtavad seda vramatu set pohitilist^akivsust mitte^ainult niltte ainult oma^odumaal Jaapa' tena. samasugust rhumise ja survepo- oma asukohamaade^ . ;p^^ vaid k oma endise vaenlane
lutikat. See arvamine htub tie- ringkondades, vaid ka rahvusvahe- ^ ^ ^ e i ^ s !^ J ^aa? N vime konstateerida, et eesti kult sja. erra lmud hendriikie Ustel foorumitel seUele vihjavad ^ AmtjeriKas ja Kogu maau-
rahyas kodumaa! elab praegu era- v,ii$ministri asetitja Lawrence hiljutised poliitilised saavutused na- kordselt rasketes oludes. Kui ko- Eagleburgeri seisukohaga, et kom- gu Balti resolutsiooni vastuvtmine dumaa eestlastelt ksida, kas nad munistlik ssteem ei ole vimeline Euroopa parlamendis, 14-nda juuni ioavad prast Tshernenko taan- esmast muutma ' kuulutamme ametlikult ja avalikult
: duinist mne peorema yimumelse K . A. Ameerika presidendi poolt Balti
rkimisi Castroga Washingtoni ja Havanna vaheliste suhete pranda- miseks. Washingtonis tehti aga mustale presidendikandidaadile' sel- geks, et ta mngib vale kaartidega ja talle pole antud mmgisuguseid volitusi hendriikide vlispoliitika ajamiseks ja hendriikide valitsu-
President Reagan keeldus Jackso- ni vastuvtmisest ja vlisminister Shuttz ei valinud eriti snu, kui ta tembeldas Jackson! Castro propa- gandaliste lesannete titjaks.
Jesse Jackson on kahtlemata v- ga naiivne ja lihtsameehie mees, kellel nhtavasti on vga vhe ai- mu riigi juhtimisest ja kodaniku
mas, sest t kehastas vitleja- li- mat kohusetunnet.
Sama 1974. aasta suve.lpul lan- ges Plva lheduses Eestis, haa-
kest, kes klbaks WalterMondale^i krvale, asepresidendi kandidaa-
!
21. ja dri
m EST| kani
vai tol rents neva raekojl hatiisel misc .jrel Kriisa! tuste il
^ kust t l nietad( tdnikl esinev; MacM|
Eest andja il na liik juhataj rahvatl salu jt vaste Koiga mad sl
Eesti tulnud I ajalehe Bassetl and dati ji kirjeid! andsid! . Rael . kahes lintide baharjJ limavl kui roll he kai pdsij hatas
(Jrg lk. 3) [Jrg ISL S)
KOI
katasti saarniit smaail aseUeit tustest,! lennui laadilisj lanemj kirjandj selt vai . .Nd! jllegi vatusesj mned dasid ei plahvatj mai kcj andmet duplijl moona manski Arvatal nud tmd le ks hutrje mcd inij kem on) plahvati kes teati rituna Venemai
Venei test nni ses kuni ma jooni plahvatij tagajrjj gitas ml maa-alal tu tosin} listi suri mis ootnl aastal ,uj sja!is( sl ligillicdl ametlik informat leidnud ta, kus