Kotkas'
Esimese ESTO-84 pidustuse sfndmusena toimus phapeva (8.^ juuli) hommikul kell 9.00. vabadus- jooks Toronto linna sdamikus. Jooks algas uue raekoja eest Eesti lipu alt ja lppes samasse kohta. Algus j lpp jooksti mber (.m- marguse" raekoja; Maa pikkus oli sna lhedane 10.75 kilomeetrile. Ilm oli pikesekllane - ja mnusa soojusega jooksjatele.
Jooksjate vanus oli 16-45 aas- tate vahel. Pool jooksjaist oli To- rontost, jrgmine suurem grupp SA-st eesotsas konsul Aarand Roosiga. Kaks jooksjat olid isegi Rootsist.
Peakorraldaja Jaan Roos oli-s- na ehmatanud, kui ikmne eelre- gistreerinu asemel saabus kohale 25 (!) jooksjat, mis on vist vlis- eestlaste pikamaajooksu osaVtu rekordiks.
Jaan Roos oli.ka jooksjate tee- juhiks autoga^ Vivian Mgi startis jooksjaid loklauaga, oli viimase auto juhiks ja andis le medalid
ning osavtumrgid. Reet Leis abistas jookidega ning auhindade- ga, mida antiiga vanuseklassi kol- mele esimesele.
Theoja Robert Vellend abista- sid ja sitsid kaasa jalgratturitena. Arvi Raudoja vttis aegu ja jrje- korda. Ermo Kulmar vaatas varus- tuse-riietuse jrele ning pani ajd- kohad kirja.
Avaldati arvamust, et sarnast jooksu peaks ka tulevikus korralda- tama. Mitmedki osalejad tlesid it was worthed" prast lisaauhinna suudluse saamist.
E S T O '84 V A B A D U S J O O K S U T U L E M U S E D J
1) M . Tiidus (25 pluss vanuse- klass) 40.31, 2) A . Mgi (20 pluss) 40.41, 3) M . Sowden (30 pluss) 41.13, 4) E. Rennat (25 pluss) USA, 42.51, 5) J . Kuhi (40 pluss) USA, 42.55, 6)- J . Saarman (40 pluss) USA, 45:12l, 7) I. Rennat (30' pluss) USA, 45.26, 8) P. T-
RISTSNA NR. 1203
talituses
dus (25 pluss): 46.22, 9) P. Ojal (30 pluss) 46.42, 10) Aime Nurmse (20 pluss) 47.18, 11) A . Ets (35 pluss) USA, 47.28, 12) R. Vass-^ jev (16 a.) USA, 51.03, 13) D. McMullen (25 pluss) 51.08, 14) V. Reinslu (40 pluss) 51.31, 15) A- Roos (40 pluss) USA, 51.55, 16) M . Aaspere (40 pluss) Rootsi, 52.16, 17)- R. Kirss (20 pluss) USA, 52.39, 18) T. Trei (30 pluss) 52.59, 19) R. Joandi (30 pluss) Rootsi, 53.20, 20) F. Bevan (25 pluss) 53.39, 21) A . Hansson (20 pluss) Br. Kolumbia 56.40, 22} J; ,Saun (35 pluss) 58.17, 23) T.Ro- met (30 pluss) 58.18, 24) Heli U- berg (25 pluss) 59.56, 25) Karin Must (20 phiss) ei lpetanud.
Kik - kohanimeta jooksjad, on Ontariost.
Spordinirkmeici 17-aastane. bulgaarlane Christo
Markov tegi Sofias uue maailma- rekordi noorte kolmikhppes tule- musega 17.42,mis on samaaegselt ka Bulgaaria rekord ja tnavune parim tulemus maaihnas.
Soome 22-aastane korgushpp- -Pikread: 1. Eesti kirjanik, 5. Nnda, 54. Rootsi mehenimi, 55. ja E r k i i Niemi hppas ue Soo- arvsna, 9. . ^ Angeles, 12. Loo- Krmas, 56. Naisenimi, 57. Sirg- me rekordi 2.25. Tulemus oli suu- ma kehaosa, 13. Puhkpill, 14. joones, 58. Linn Belgias, rdcs Matustes lipilasele enese- Spordiriist,^^^^!^ Eesti kunstnik ' . ^ ^ ^ , . . . ^ le, kelle senine parim tulemus oU sotsis, 16. Hispaania-prantsuse ^ v ^ f ^ ^ f ^^J^. 220 helooja, 17. Lahti, vabaks (mil- hk- mglise keeles, 3. Egoisik
1 ^ inglise keeles, 18. Linn sna, 4. Lehtpuu^ 5. Kolmekohane Kesk-Rootsis, 19. .Ameerika nais- arv, 6. Osa kondikavast, 7, Kolin,
Kiievis peetud N . Liidu ujumise kirjaniku eesnimi, 20. Omaaegne 8. Vorm snast siduma, 9. Inglise meistrivistlustel vitis talMannahistegelik ettevte Eestis, 23. aadlik, 10. Kuju phjamaade m- Aivi Liiv 200 m vabaujumises Apetiit, 24. Meie rootsi keeles, toloogias, 11. Kohn korda vhem pronksmedaU ajaga 2.05,1. 25. Mehenimi, 27. Ehtne, usutav, kui 5 pstridades, 19. Omaaegne
^ - 32. Snavaling, 34. Pealinn Euroo- eesti ooperitht, 20. Endine jalg- pas, 35. Tuntud eesti ajakirjanik'pallimeeskon^
N . Liidu ulatusega maasportlste ja memuaarteoste autor, eesnimi jia da, 22i, Krge kitsas puunu, 24. meistrivistlustel Elvas sai U . Saa- nimi, 37. Geomeetriline kujund, 38. Lhend loomaarsti tiitlis, 26. Mait- liste 196 tabamusega esimese, H. Isiklik asesna, 39. Kont, 41. Vaa- setu, notu, 28. Asub lpus, 29. Jaansalu 194-ga teise koha jahi- ta, 42.: Kibe, 45. Sojuseallikas, 47. Isiklik asesna, 30. Neli hesugust laskmisel. Naistest oli parim R. Kirg, 48. Meie lunanaaber, 49. konsonanti, 31. Vanadusega, 33.- Kurg 190 tabamusega. Vljendab rahulolematust, 53. Vald Prnumaal, 36. Peale haka-
tes, 40. Jgi Siberis. 42. Vorm so- MtWGIL
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Vaba Oiiunipia 1934 eel toimunud kultuuiipidustiisel anti le kp. Pildil eefstlasist parimaks tunnustatud ujuja Cindy hinda vastu vtmas lti sportlaselt Leo Eantinsilt.
pelja rahva parimale sportlasele tunnustus- ema Ai l i Oimpuu titrele mratud lau-
- Poo: Vaba Eestlane
lugejate sfD^ vii erivljaandenas
1944. AASTA Eodimiaal kirjutatud vastupanuraamat saadaval
j,VABA EESTLASE" talituse ja EAK kinkeds HEVD $3.00 pluss saatekulu $0.70
nast minema, 43. Ind, tuhin, 44. Puude langetamine, 45. Antakse te- retamisel, 46. Sidesna, 50. Kala- mari inglise keeles, 51. Araabia nimi, 52. Vrk inglise keeles.
RISTSNA NR. 1202 L A H E N D U S
Pikread: 1. Tumer, 5. Napier, 9. Urikivi, 10. Eton, 11. Vaip, 13. Arst, 15. Kivi, 17. Lei, 18. Kevad, 21. Lit, 22. Ankur, 23. Eelis, 24. Endel, 25. Kniks, 27. Tabav, 30. Ain, 31. Sva, 34. Uni, 35. Akel 37, Oleg, 38. Sein, 40. Sell, 42. Trudeau, 43. Raatus, 44. Mudane.
Pstread: 1. Tagala, 2. (Nutt, 3. Ero, 4. Rinne, 5. Nivea, 6. AvaJ 7. Piik, 8. Ranits, 10. Esik, 12. Piil, 14. Rentnik, 16. Viimane, 18. Kress, 19. Vedel, 20. Delta, 25, Kaater, 26. Ines, 29. BuU, 29. V i - gane, 32. Ihnus, 33. Vasem, 36. Lett, 37. Olud, 39. Iru, 41. Eau.
B O I
1919. a. alul Alexander Nyberg (alias Nuorteva) kaotas oma koha ja, ta lesanded vttis le bolshe- vike uusima snnitisena loodud So- vett Broo (Soviet Bureau) asuko- haga World Tower BuUding New Yorgis, mida hakkas juhtima Sak- sa kodanik Ludwig Martens, keda ninede poolt peetakse esimeseks ,jenam-vhem ametlikuks" N . L i i - du saadikuks Ameerikas. Broo hakkas otsekohe propageerima kaubavahetust punastega. Igasugu- ine tstus Venemaal oli lakanud olemast revolutsiooni tagajrjel ja bolshevikud vajasid leldse kiki nleldavaid tsivilisatsiooni
paickudes vastutasuks kulda ja toormaterjale. Broo hak- kas Ameerika firmadega kokkulep- peid organiseerima, vaatamata tol- lal kehtinud embargo reeglitele ja senisele Sovettide mittetunnustami- sele USA poolt. Samal ajal broo andis rahalist toetust .lesehitata- vale Ameerika kommunistlikule parteile.
Aga 7. mail 1919 USA Rgimi- nisteerium kuulutas Sovett Broo, nagu ka bolshevike rezhiimi Vene- maal, ebaseadusprasteks, ja kee- lustas Ludwig~Martens'i mehkeld a- mised siinses rimaaihnas, kuigi mgihJmulised ameerika rimehed
ei lasknud endid sellest keelust kuigi palju hirida.
Martens-i Sovett Broo ruumi- des tehti haarang 12. juunil 1919 New Yorgi osariigi erikomitee (Lus'k Committee) esindajate poolt, mille tulemusel ilmus pevavalgele broo kirjavahetus ligilhedalt tu- hande Ameerika rifirmaga. tahen- duses sellega, Londonist prinev Scotland Yardi (vastuluure) salaja- ne eriraport N . 5 mrgib muuseas, et Mrtens'i ja ta Sovett Broo asjaajamiskulud kaeti osalt bolshe- vike erikullerite John Reed'i ja Mihael Orzenberg'! (alias |Alex- ander Gumberg) poolt USA-sse smugeldatud teemantide mgist saadud summadega, aga osalt ka Ameerika rifirmade ~ nagu Morgani Guaranty Trust Co. annetustest.
Briti eriraport konstateerib, et Martens'! organisatsioon oli vimas relv bolshevike eesmrkide eduta- miseks SA-s ja et |;a seisis pide- vas henduses kigi poliitiliste ra- hutuste hutajatega kogu Ameerika mandril.
Briti nimestikus seisis teiste hul- gas Julius Hammerl nhni, milline miskiprast Ameerika Lusk-rapor- dist oli vlja jetud. Inglaste teatel, Julius Hammer oli teline bolshe- vik ja fanaatiline vasakpoolne, kes oli tulnud USA-sse mitte kaua ta- gasi Venemaalt.
Hammer'ite perekonnal on olaud lhedasi sidemeid Venemaaga ja sealsete kmmijnistlike valitsustega 1917". aastast kuni .tnapevani. Julius Hammer oli ks kolmest Ameerika kommunistliku partei asutajat 1919.. aastal (teised kalvs olid Bertram D, Wolfe ja B^nja- min Gitlow). Tema poeg Armand Hammer seisab eesigustatud po-
sitsioonil kige tulusamate rilepin- gute saamisel N . Liiduga ja on ol- nud kaua aega lisuurfirma Occi- dental Petroleum presidendiks.
Aastal 1.920, doktor Julius Ham- mer misteti 3.515 aastaks Sing Sing'i vanglasse, karistuseks kuri- tegeliku > abordi praktiseerimise eest. Teisi Ameerika kommunistli- ku partei liikmeid misteti vangi- majja rahutuste hutamise eest, vi deporteeriti N . Liitu. Sovettide esindajate energilised sammud nen- de vabastamiseks ei annud tulemusi.
* Jukast Philadelpihia perekon-
nast prinenud Kenneth Durant oli Sovett Broole rahaasjade ajajaks, pressi-ekretriks ja broo ametli- ku organi S6viet Russia" vlja- andjaks. Ta veetis lviosa oma elu- pevadest Nukogude teenistuses ja oli aastail 1923-^1944 sovettide Tass-broo mnedzherik^ USA-s.
Felix Frankfurter hisem USA riikliku lemkohtu esimees oli ks prominentsemaid nime- sid Sovett Broo toimikuis. (Sama Frankfurterit peeti Ameerika kon- servatiivsete ringkondade poolt h- jem kulissidetaguseks teliseks" presidendiks nagu Rooseveldi ajal Bemard Baruch'it. HK). Aga ihna sraste mjukate tege- laste toetuseta, Sovett Biiroo asu- tamine poleks ldse vnalik ol- nud.
1. veebruaril 1920New York Times" teatas, et Ludwig Mar- tens'it ootab arreteerimine ja Vene- maale deporteerimine. Ta oli siis mned pevad peidus, aga viimaks ilmus Senati Vlissuhete Komitee juurde loodud N . Liidu aktiviteeti USA-s juurdleva alamkomitee ette. Ta aga toetus oma diplmaatilis
tele privileegidele" ja keeldus ta valduses olevaid ametlikke pabe- reid le andmast. Aga prast m- ningat tormikat kmu ajakirjandu- ses ta murdus" ja andis le te- malt nutud paberid ja tunnistas iiles oma revolutsioonilise tegevuse USA-s, mille kaugemaks eesmr- giks ohiud kapitalistliku ss^emi kukutamine.
Martens uhkustas Kongressi ja ajakirjanduse ees, et Ameerika suu- red korporatsioonid, teiste hulgas Chicago lihasaadijiste kontsernid, olid olnud N . Liidu toetajate hul- gas. Siinse proletariaadi ja radikaa^ iidega jndaimise asemel, tema ole- vat suunanud oma prppagaiidalise tegevuse eriti just Ameerika suur- fiiiieeste ja tsturite poolehoiu vitmisele, nagu Standard Oil j U.S. Steel Corporation. Martens kinnitas, et enamjagu neist suurfir- madest olid teda abistanud ta pdlustes saada USA-lt ametlikku tunnustust N . Liidu rehmile.''
Vastava jreleprimise esitamisel neile firmadele aga kinnitasid asja-i osalised ajakirjandusele eranditult, et nemad polnud seda meest (Lud- wig Martensit) veel kunagi ni- nud, isegi mitte varemalt temast kuukud. Ometi oli varemmainitud Lusk-ikomitee haarang Sovett B- roole toonud nhtavale hulgalist kirjavahetust peaaegu igahega Martens'i poolt loetletud firmadest.
21. juunil 1919 punane soomla- ne Sauteri Nuorteva (alias Alexan- der Nyberg) tunnistas hel pressi- interyjuul, et tema isiklikult oU pi- danud lbirkimisi vhemalt viie- saja Ameerika rimaailma esinda- jaga.: .--.^ ,
erapankur Boissevain'i New Yorgis (neid oli teisigi!), mitmed pankurid Euroopas abistasid bolshevikke ot- seselt nende vimulesfirumisel V-e- nemaal. t)"ks neist bolshevike pan- kureist" oli DimitriRubmstein'en- disest Russo-Prantsuse pangast Petrogradis. Ta oli kunagi kuulu- nud kurikuulsa Grigori Rasptin'i seltskonda ja enne revolutsiooni ta oli Petrogradis istunud pogris, pet- tuse eest hes suuremas transakt- sioonis. Prast revolutsiooni, Ru- binstein oli kolinud Stokholmi, kus ta hakkas bolsihevike finantsasjade agendiks. USA Riigiministeeriumi tollasel hinnangul, Rubinstein ise ei olevat obud bolshevik; aga rahate- gemise eesmrgil alati valmis iga- suguseiks tehinguiks.
Teioe bolshevike pankur" Stok- holmis oli Abram Givatovzo, Trotski ja Lev Kamenev'i emees. Givatovzo nimetas ennast suureks antibolshevikuks", aga samal ajal ta sai blshevikelt suuri rahasum- masid erikullerite kaudu, mis olid revolutsiooniliste operatsioonide lbiviimiseks mratud. Kolmas tsaariaegne erapankur, Gregory Lessine, iendas bolshevike riasju |Dardel & Hagborgi firma lbi. Peale nende, Stifter ja Jakob Ber- line, kellede agendina tegutses Isi-' 'dor K o a
Guaranty Trust Co. ja
VABA EESTLAST oioa iGpiadelet