mm 50 S2
1. Lhend kirjasi 2. keeles, 3. Egoistlik
itpuu, 5. Kohnekohane kondikavast, 7. Kolin, last siduma, 9. Inglise BCuju phjamaade mu- ll; Kohn korda vhem fidades, 19. Omaaegne |tJht, 20. Endine jlg- id Eestis, 21. Lasketa-.- |rge kitsas puunuy 24., laaisti tiitlis, 26. Mait- 28. Asub lpus, 29.
maj 30. Neh hesugust 31. Vanadusega, 33.
jmaal, 36. Peale haka- | i Siberis. 42. Vorm s- ja, 43. Ind, tuhin, 44, tamine, 45. Antakse te=
|6. Sidesna, 50. Kala- jlise keeles, 51. Araabia [Qrk - inglise keeles.
NR, 1202
1. Tumer, 5. Napier, 10. Eton, 11. Vaip, 13. ^ivi, 17. Lei, 18. K^vad, l. Ankur, 23. Eelis, 24. Kfniks, 27. Tabav, 30.
l,va, 34. Uni, 35. Akel, ts. Sein, 40. Sell, 42. 13;. Raatus, 44. Mudane.
1. Tagala, 2. Nutt, 3. |nne, '5, Nivea, 6. Ava,
Ranits, 10. Esik, IZ mtnik, 16. Viimane, 18. Vedel, 20. Delta, 25. Ines, 29. Bull, 29. V i -
[hnus, 33. Vasem, 36, )lud, 39. Iru, 41. Eau. '
|Boissevain'i New Yorgis dsig), mitmed pankurid bistsid bolshevikke ot-
e vimulesurumisel Ve- s neist bolshevike pan- Dimitri Rubinstein en- iso-Prantsuse pangast
Ta. oli kunagi kuiihi- ;.ls Grigc^i Rasputinl ja- enne revolutsiooni ta adis istunud pogris, pet- iihels suuremad; transakt- jrast revolutsiooni, Ru-
klinud Stokholniiy kus ijolhevike finantsasjade
|IJSA Riigiministeeriumi langul, Rubinstein ise ei
d bolshevik, aga tahate- mrgil alati yahnisig- ehinguik. olsheyike pankur" Stok-
Abram Givatovzp,; Lev Kamenev'i emees, tiimetas ennast suureks; rkuks",- aga samal ajal hevikelt suuri rahasum- ullerite kaudu, mis olid iliste opieratsioonide
|ks: mratud, Kolmas erapankur, Gregory
3ndas bolslievike riasju Hagborgi ; firma; lbi.
e,; Stjfter ja Jakob Ber- e agendina tegutses Tsi-
ih
parem aj
musm 1 . M X L J 5 ,
ADVOKAATNOTAE
H F M Canadian Place, Ste. Tel kontoris 363^3
kodus 360-8776
IGAL ALAL
Vaba Olmpia 1984 kiililiiiMriipidiistusel sdati dis ltlasele L. Rautinsile, kes seie inlatas noorimale trvikuga punkt. oH Eesti Maja. '
poolt olmpiatmk, mille ta edasi an teele asuvast grupist, kelle esimene peatus-
Foto: Vaba Eestlane
Kiri New Yorgist
Telefon 789-7579 kodus 762-2367
l i l I .MLH|i | . ) j |g i imiTl
HRRYLANDRA, Q.C.
* Paluni helistada (519) 794-3096
(BathurstSt Clair) Telefon kontsis 653-7815
653-7816
Spetsialiseerunud contd leEside
Tel. 535-6252
MNAST-SEINA lA L A m M
JU)KB1K--. 447-9834 n i i f in i imyi i imi i Illil i i iiiii i iiiiiiini irrnn nnmnctimniirn iinr
Virgemad unised loete ,;VABA, EESTLASEST"
tleme neil pevil selles maa- malimias hvasti hele kummalise- le poolaastale. See algas enneole- matult kreda pakasega. Liikus ss vhese lume ja rohkete tormidega tujutult kevade algust kuulutava thtpeva poole. Li seejrel taeva- luugid avali, meenutades rohkem sgist kui kevadet. Kui lehekuu re- korde-purustavad paduvihmad lp- pesid, astus ulcsest sisse suvi ja mitte vagusalt nagu lammas, vaid priselt lvi moodi kuumalaine- ga, mis meenutas rohkem likus kiii lehekuud.
Need erakordsed ilmastikuolud mjustasid mningal mral ka siinse eestlaskonna . kultuurisi ja seltskondlikke eluavaldusi mdu- nud poolaastal ja mnigi ritus oli tavalisest rahvavaesem. ^
Tulikuumale jaanikuu teisele n- dalalpule langenud kultuurisnd- musi ei suutnud aga isegi ilm nur- ja ajada! Lembit Kooritsa muusi- kali, ,,1919" eel-esietendus Lake- woodis, 9. skp. oli publikut kokku toonud igast "mbruskonna kesku- sest, kaasaarvaitud New York. Sel^ lele armuloole Vabadussja taustal aplodeeriti sdisti ja phiti higi nii laval kui saalis. Ja naerdij kus naerda. andis. Iseenda ebamu- gavused ununesid, kui vaatasid la- val kasukaisse rivastatud tegela- siliikuvat nagu kik oleks kige paremas korras. Ja Heinz Rvaldi kuumuse all mdalaks vajunud lokke ei theldanud keegi: peaasi, et hl voolas vabalt nagu ikka.
- Jrgneval peval oli olukord veel- gi tbaram ja palavus kraadike kangem. Sel peval toimus sini- must-valge lipu 100 aasta juubel jumalateenistuse ja kontsert-aktu- sega Lexington Ave. Idrikus. Pha-
.koja kivimrid olid le-ndalase kuumalaine tttu lbi-kuuiTiene- nud" ja akendest hoovas pikese- leits kulist hku. Vrikas snd- mus Jeidis kummatigi kauaks meel- dejva thistuse, kuigi kuulajas- kond oli ioodetust viksem. Jutluse pidas praost Rud. Kiviranna, ksit- ledes sini-must-valge lipu sndi ja selle rniistainist Otep kirikus 100 aasta eest ning selle 50 aasta juubelit samas. N teenistusel kui sellele jrgnenud aktusel laulis hendkoor Erik Veski juhatusel. Solistiks oli taas Heinz Rvald, ke- da eelmise htu lavakogemused ei olnud 'nneks teinudhletuks**. Aktuse osa avas ES-i TJSA Kon^ dise esimees dr. Ants Pallop. Aktu- sekne pidajaks oli mag. Jyri Kork. Tervituse ti. E. V. esindaja, pea- konsul Ernst Jaakson, kes osales sndmusel koos konsul Aarand Roosiga. Lppsna lausujaks oli juubelitoimkonna esimees Aleksan- der Ers^ teadustajaks E K pre- sideeriva konvendi Liviensise esi- mees Viktor Nigol. Snavtud olid meeli kitvad ja hinge kosutavad. Aktus lppes vimsa Eesti hmni- ga. Prastises seltskondlikus osa.^ veti veel sna, vahetati muljeid ja kimlati Ellen Parve-Valdsaare ieelutusi. Kellelgi polnud kiiret. RahvusMlm thtsndmuse mju- vim oli tugevam Thelipu-maa kuumalainest
Jrgnev pev ei totanud samuti palju head: lisaks krgele tempera- tuurile ennustati veel ilcesehooge.
Kummatigi kogunes htul vhemalt sajapine eestlaste grupp Lincoln' Centeris, Alice TuUy Hallis toimu- vale koorikontserde, mida juhatas meie tuntud pianist-koorijuht Maa- ja Duesberg-Roos. Prast mitme eesti kooriga ttamist, ja juba ko- genenud koorijuhina, vttis Maaja Roos 1978. a. endale esindusliku Nightingale-Bamford nimelise era- kooli muusikaosakona juhtimise. Selle kooli kooriga ti ta aasta hil- jem rahvusvaheliselt, koorifestiva- lt Roomas ra hbemedali. 1983. a. kevadel saavutas eelmainitud koor Six.Flags nimelisel suurvistlusel Phadelphias esikoha. Huvi koori tegevuse vastu kasvas ka eestlas- konnas. Nd avaneS| koori kuula- miseks suurejooneline vimalus esinduslikus Alice Tully Hallis toi- munud kontserdi nol. Pgeni tis saalis paklms umbes 30 ttarlap- sest koosnev koor lihuvitava kava, mis sisaldas vanameistrite tde krval ka vhekuuldud helindeid komponistidelt nagu Francis Pou- lenc, Benjamin Britten, Lukas Foss j t Kavas oli ka Rud. Tobiase Eks teie tea" ja motett Jeruusaiemma ttred". Samuti Helen Tobias- Duesbergi helindi Laulud beebi Taavole" (loodud oma ttrepojale)
esmaettekamie. Koor esitas td laitmatus eesti keeles. Eesti heliloo- mingust oli kavas veel Kaljo Raidi poolt N-B. koorUe loodud Good Ti- dings". Publikumenu o suur ja eesti helilooming meeldivaks avas- tuseks ameeriklastele. I
Kontserdil tegi kaasa ka The Independent Scliool Orchestra".: Selle saatel pani Maaja Roos kont- serdile erakordselt haarava lpp- punkti,- dirigeerides Gloriat" Leo- nard Bemsteini julisest,,Missast". Maaja juhatamine oli dnaamine, hingestatud ja tpne..Tasuks saalt olid mrisevad ja mitte-lppeda- tahtvad aplausid psti-seisvalt pub- likult
Knealuse kontserdiga, mis mui- de ka salvestati, saavutas Maaja Roosi muusikaline tegevus laialda- se thelduse. Mee, eestlastele, oli see kontsert aga eriti sdamelhe- dane, kuna pevakangelane kuulub meie perre ja kuna kuulsime lavalt oma usat emakeelt. Sel poolaas- tal oleme vinud Alice Tully Hallis juba kahel korral tunda uhkust, et oleme eestlased. Arvo Pardi heli- tde kontserdil ja nd Maaja Roosi edu puhul,
KT
Kui vrad meie kultuurivara kasutavad ja seda isegi meile enes- tele tagasi juhivad, ss on selles rmustav moment. Selliseid mo- mente on Rootsis loonud Lundi li- paskoor Lundis Student Sangare, kelle repertuaaris on mitmeid ees- ti ja soome laule. Nad klastasid Tartut likooli 350'. aastapeva i^ u- hul ja nd on neist kuludest val- mistatud kestvusheUpiaat LAUL- PID! (Estonian Voice EMPS LP 1019).
Limdilipaskoor arvestab oma vanust aastast 1831 ja on ks Rootsi vanemaist kooridest. Aas- tate jooksul on Lundi lipilaskor saanud tuntuks Rootsis, aga, ka rahvusvaheliselt. Esimeses oma kontserdiga 1. ma iilikooli trep, mis saadetakse tv-saates edasi. Va^ lisreisid on viinud neljal | korral SA-sse (1904, 1947, 1964 ja 1974), aastal 1934 Tallma ja Soome. Prae- guse dirigendi juhtimisel (prast 1972) on klastatud Poolat, Inglis- maad, Shveitsi, Prantsusmaad ja teisi Phjamaid. Ka pole koor j- nud oma repertuaari juurde- vaid seda laiendanud kaasaegse muusi- kaga, kus on nii mlikke kui vai-. mulikke laule, mitmed neist otse sellele koorUe loodud.
1982. a. oli koor kahel rahvus- likul muusikapidustusel Soomes ja Tartus likooli juubeli puhul 30. juuml. Klaskik Eesti teostus koos Lundi likooli esindajaga, viies koole juubeliks neli kinki: ladinakeelse auaadn ssi, kuulsa Rootsi Orrefors klaaseeme, Root- si laualipu ja vrtuslikumana neist Lundi lipilaskoori esinemi- se, kus kavas oli peale rootsi lau- lude G. Ernesaksa Hakkame me- hed minema" ja R. Ritsingi ,,Krr, krr". Lpuks hinesid Tartu li- paskoor ja Lundi lauljad akadee- milises hmnis ,,Gaudeamus igi-
tur".:
Kontaktid Eesti ja Soomega and- sid tulemuse, et Lundi lipas- lauljad andsid oma 1983. a. kevad- kontserdi mlema maa lauludest. Sellele anti nimetuseks Sngfest, laulupidu, millega seoti sndmust neesti laulupidude traditsiooniga.
Sama kontsert on Rootsi Riigi- . raadio poolt issemngitud Mal-
ms; peetud kontserd 25. aprillil 1983' ja nd judnud heliplaadina le maama.
Koor laulab esimesel poolel eesti laule, M. saare Leelo"' ja ,,Hm- lul", G. Ernesaksa Hakkame mehed mmema", R. Ritsingi Krr, krr", Alo Ritsingi Santa Maria" (tekst Paul-Erik Rummo), Veljo Tormise Bilder fran Ormss frflutna" (Pudid Vormsi mmevi- .kust) eestirootslaste rahvaluulele, Meie varjud" (J. Kaplinski) ja Kolm mul oli kaunist sna" (P.- E. Rummo). Lisaks alguses esita- tud meie meeskooride klassikale on elamuslikud ndisaja laulud, kus eesti rahvavsile on antud omap- rane tlgitsus. Lundi lipilaslaul- jad nitavad meeslaulu selle kauni- mast kljest ,
Soomlaste poolel on A. Jmefel- ti, S. Palmgreni, T. Kuula, N.-E. Fougsteti, E. Bergmani ja E . Raii- tavaara
Imetledes helisevat ja diktsiooni- puhast laulu, ununeb hoopis, et need lauljad on vrast rahvusest. Aga nad tstavad les ksimuse: kas oleme mi kaugel, et helisevat eesti meeskooraulu saame nauti- da vraste vjeletuna?
Tervitus ESTO. klastavaile
Teretulemast pensionrid muu- delt maadelt! Teid tervitabEesti Pensionride^ Klubi Torortos", mis on vanim nsel mandr Ta raja- ti jripeval 1969. a., nagu see on testatud petaja Ederinaa poolt vastavas protokollis. KJubi 15 a. kestvuse ajalooga vite tutvuda snsesse Tartu College'i antud ar- hiivi-andmete koostisega, mis on peetud siinse mandri meetodil, ni- metuse all: Documents and Newis- papers' Clippings".
-Dokumentide korraldaja H.L.
{Niggol) 75
Etoma" teatri solist Vino Puura ppis pool aastat Milano teatri -La Scia juures asuvas laul- jate tienduskoolis. V. Puura on viies Tallinna Riikliku Konservatoo- riumi kasvandik, kes on end kinud tiendamas Itaalias. Varem on se- da teinud Hendrik Krumm, Anu: Kaal, Mati Palm ja Helvi Raamat
Tnavu thistatakse Valga asuta- mise 400. aastapeva koos ltipool- se Valkaga. Kevadel oli kahe linna hine laulu- ja tantsupidu. 17. juu- nil toimus koolinoorte laulupidu, ndal hiljem suur kontsert. Ka kor- raldati nitus Valga lbi sajandid te". Rohkem kui linna nelja sajan- di pikkusele ajaloole antakse the- lepanu sakslaste kest uuesti kom- munistide alla sattumise 40. aasta-
Kevadel thistis oma 75. aasta- peva ndse, nimega Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum, ise- seisvuseaegse nimega Eesti Rahva Muuseum. Selle kogudes olevad 738631 sikut on ammendamatu varaniu, mis vimaldab eesti et- nokultuuri eripra, rahvaste kultuu- risuhete ja sotsialistliku elulaadi kujunemist. Juubeli puhul korralda-^ ti ulatuslikum nitus Tallinna kuris- tihoori saalides. .
V -.^ Tapeeti toodetakse 25 N . Liidu
ettevttes, ks neist on Tallinna Tselluloosi- j Pabercombinaat, kus valmistatakse he-kahevrvi- list pressitud tapeeti. Mustrid saa-, dakse Moskva Kujutava Kunsti kombinaadist. Et olukorda paran- dada ja tapeetide kujundust eest- lastest tarbijate maitsele lhenda-
da, kuulutas koondisEesti Pabe- ritstus" alates 15. maist vlja vistluse uute tapeedimustrite saa- miseks. Peadirektor V. Kurakin kutsus kiki osavtjaid teretulnuks.
Eesti Metsainstituudi Kaarepere metsakatsejaama Kaiavere vuti- farm olevat tuntud kogu JJ. Liidus. Sealt saadetakse mune farmaatsia- tstustele, suitsutatud viitiha l- heb poelete. Nd peeti vutikas- vatuse teadslik-praktiline nupida- mine yutikasvatuse edendamiseks.
Soomes Hyvink laste kunstikes- kuses korraldatud rahvusvahelisest lasteloomingu visusest said Ees- tit esindanud 80 tst auhindus prots;; koju toodi 5 kuld-,, 7 hbe- ja 5 pronksmedalit, 20 td said auldrja. ldse oli vistlusele esita- tud le 7600 t 57 ragist.
Asutuste ja ettevtete raamatule- vitajad ning raamatukauphised alustasid Eesti Nukogude Ent- sklopeedia" uue vljaande soovi- jate registreerimist. Uus ENE - mub 12-^kitelisena aasta 198592, Ettetellimise hind on 9-12 rubla ][ide. Kui eelmise vljaande puhul O trkk piiratud 65.000-le, ss see- kord ettetellimiste arv ei ole pra- tud... .- . : ; "V ' '.V.
Haapsalu lossiprgis toimus mai lpul Eesti ulatusega naiskooride- laulupev, millest le 2500 laulja osa vtsid. Kigi rajoonide naiskoo- ride krval vtsid peost osa ka va- iikmeeskoorid ja 8 tuntumat puhk- pilliorkestrit : , :
Sndinud 2. juulil 1909 Tartus, ta lpetas H.Treffneri gmn. 1929. a. Olles andekas ja kiindunud sportla- ne ta saavutas smatorkavaid tu- lemusi,, tulles mitmel aastal Eesti meistriks kmnevistluses, kuulu- des abituriendina ksipalli mees- konda, mis vitis selleaegset maa- ilmameistrit ((Riia meeskonda). Ta lpetas Tartu likooli Kehakas- vatuse Instituudi, esindades samal ajal Eestit rahvusvahelistel kerge- justikuvistlustel ja ksipallitur- needeL
Alates 1932 oli Tapal gmn. pe- taja oma erialal. Saksa okupatsioo- ni ajal .mrati TaUinna Gustav Adolfi gmn. direktoriks. 1944. a. mobiliseeritima srdjus Saksamaa- le, kus sja jrel oli tegev dp-laag- rite administratsioonis, kuni m- berasumiseni USA-sse 1950. a. T- tas tehnilisel alal Detroidis, hai- gestus tuberkuloosi, millest parane- misel asus Kalifomiasse, kus t- tas pensionieani.
Ta on aktvne kohalikus elus, ol- les Los Angelese iEesti koguduse esimees ja Eesti Organisatsioonide Liit Lnerannikul juhatueliige. Akadeemiselt kuulub - S. Rim- lasse.
H. Treffneri gmn. 100. a. juube- li thistamiseks mdunud aastal mus tema sulest mlestusraamat Noorus ja kooliaastad Treffoo- nias", mis vrvirikkalt kirjeldab nii tema elukiku kui k kogu seda ajajrku meie kodumaa tousuaasta-
..teL Palju nne Sulle, kallis juubilar
ja koolivend, vsimatut energiat tulevikuks!
E . Liigana
filmi esietendus
21. juunil toimus National Film Board'i mitmekultuuri produktsioo- ni , , N 0 T S O DIFFERENT" esi-
'^tends mitmekultuurisele pressi- le ja etnilise hiskonna juhtidele.
Fm on allegooriline- jutustus maast, kus kik olid samasugused. Uustulnukatega aga tuli muudatus, mistttu maa vttis omaks uue ssteemi, kus jagati ldisi ideesid ja aktiviseeruti terviklikuks, kus respekteeritakse erilisust, mis ri- kastab hiskonna struktuuri. Diapo- sitiividele joonistatud film on eriti sobiv algkooli pilastele, et nee sisendada mitmekultuurilise his- konna Olemuse thendust. Ksikiri ja joonistused Don Ariolilt.
Film on saanud juba ,,Sver Screen Awrdi" USA Industrial Fm Festival ja Assoeiation for Media and Technology in Educa- tion in Canada poolt, millised au- hinnad anti ie Kanada mitmekul- tuuri mmistre David Collenette'le.
ABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspevast reedeni kella 93-ni
Tdefonid: toimetus 444-4823 talitus 4444832
KUULOT VABA EESTLASES
ks toll hel veerul: kuulutuste kljel . . . $4.75
esikljel $5.50
Td. 533-9334
ndala esimesse ajalehte kuni emasp. homm. kella 11-ni ja ndala teise ajalehte kuni koi-
map. homm. kella ll-ni.
teL 444-4832 VSliaspodl taega:
, LddaMarley 223-0080 i Postiaadress:
OHimUUEUXD
7'