IGAL TEISIPAEYAL lA NEUAPAiEVAL
Nr. 55 (3072) XXXni aastakik Teisipeval, 24. juul 1984 Toesday, July 24,1984 tlksmnmbri hind 79 tmH^
EST-ndala reede htopoolikol oli Toronto likooli Had HouseU suur saal, selle fuajee ja ilus siseu tulvil tis eesti organi^ e- ritud akadeemilise pere liikmeid, kokku 700800 vahel. SelleGreaU Hall'i" seinal on teatavasti ka Tartu likooli vapp, kll nime
Lhikese snavttude osa avas poliit-teadu ldise eesti Eesti Korporatsioonide Liidu esi- kultuurilooga. Rhutus oleks nii mees rotalus Mehis, Vahtra, tervi- ppetegevusel kui uurimistl, p- tade osavtjaid. Lauldi Gaudea- pomaterjalide valmistamisel' tlki- must'.
Siis jrgnes prof. Olev Trassi s- navtt eestiainelise ppetooli kohta Toronto likoolis. ,
Vaade Eestile vatoadusmude forngklgde T(i>mito -sdaliimffi Y]iige:^ t^ Eesi gaidid lippudega,.mesade teises lippude koIoMils. Foto: Vaba Eestlane
mainis, et peale km- neaasta^ vasardamist judis pp- p^etooli idee mrksa lhemale reaalsusele siis, kui kaasa li TartuColege.
Aastal 1981, artu Instituudi 10. a. juubeli puhul peetud snavtus pa- ni prof. Trass ette thtsaks Insti- tuudi lesandeks edutada ppetooli loomist, mille eeltd tema ja prof. Endel Tulvingu poolt vaikselt juba kigus olid.
misel jne.
Niisiis osutub meil vimalikuks laia, lemaailmselt kokku tui nudeeisti akadeemilise pere ees vlja kuulutada suursaavutpena ^ esimese eestiainelise, 'laial alusel ttava ppetooli loomine Kanada kige kuulsama likoola Juurde.
Edasi tervitas likooli presiden- di dr. Strangway nimel irektor dr. F. lacobucci, juura professor kel- le juures nii mnigi eestlane on ppinud, kaasaarvatud rituse kor-^ raldaja, vrske advokaat Mehis Vahtra. Dr. laeobucci avaldas eest- lastele khist ja imeust ESTO-84 tegevuse le, eriti kna see on mit- meklgne j a suuremtmdine. Ta
on
protsessioonis ^ Ligi 2000 kairikyllst
Aastal 1981, Tartu Instituudi 10. a. vilja, kui Tartu Collegel (TC) esi- mees Elmar Tambid ettepaneku tnas ka eesti hiskonda Kanadas tegi TC summade seUeks otstar- selle suureprase kingi ja saavutuse beks kasutamiseks. Kavandamine eest ja kinnitas oma veendumust, vttis hoogu ja kui TC nukogu et ppetl saab olema vrtusli- esitatud plaani heaks kiitis, tehti^ kuks lisaks eestiaste keele-, teaduse
-^s ja Kanada teenetei^^^^^ likooli admmist- ja k u ^ . tad eesti hiskondlik tegdi^^ vastus^ saabus ^adlik meie t^^^^
mi Soomet Uatas ESTO rahvast, ^ aastakoosole- ^laiadest kes vaatasid W C B C saadet reede^"^^^^^^^^^'^^^^ ^ kumcenilinse lpnjumalateenilstus phapeva htupoolikul (15. juulil) ku}miesnel|aaidate lemaa" A , , . , , , rur int^\u^r' i?rm; korda avalikkuse ette toodi
. Tjr^ P ^ v a ^ a v r i i r o b c v5Jo.bc ritoseks, kis haaTas nii luterlasi kn! ka teisi kaasmaalan c 1 ' ^ i 1^ "^^^^^ - i l i r,- , , r . . . , i!>oom3tit eestlaste Ja amsete Ees Pevade orikaks viimaseks rituseks, im haaras mi luterlasi kri ka teisi kaasmaala X"''"^"^^^ , , , v-^v l mitmest kirikost ia vabakoguduseSt. Jutlustas meie luteri usu kiriku peapiiskop Kirntzye^mSUAbOrf^T^ Vah^al^ f?^'
mist Utnmfae osa titsid pskopKari Raudsepp, praost Andres I M , iUemJrmter Bmmauuel Lepik, t f^-^l kmud^^~i^ .rK^' petaja Kaljo Haid, juflust^ ja AHan Laur ja preester VeUi. Salo. Mufikkujumatoteemstut kaunistab ^ Tf'^ ^^ ^^ kond likooli instaatsi ,a konu. prof. Ro^ ^^ ^^ lOOJkmeline liendkoor ja solistid, kuua ^ mngis profes^ C a r i ^ o s o u Si^^a^^^^ : i ^f^^^'-,?^?^'^ ^ ; R^^
1 r , irr, Tirr^, c^.*, o k . i ^ o o o o T , o kusc UUS direktor prof. Griffith ja Ermi Soometi abikaasa 3Lia,t-
Jumdateenistus toimus Toronto kirikupetajad. See, oli ajastu, m del aga tekkisid siifed ialMelid,^ ^^ ^^ ^^ ^ Liii^ii- kops abikaasa, Ants Pauluse katedraahs. Juba tund ae- kirikute kaudu hakati eestlaste seas mis ka kristliku liikumise lpetas. Puustiga. ja-nende pojad Lembitu ga enne teenistuse flgust avati id- usku svendama, et tegemist ei Praegu aga rgivad paljud tegurid oolepoiss^ ^ riku uksed ja algas kirikuliste pi- oie mitte maarahvaga, vaid eesti taas krisikumaihna hendamise Tarvo Puust. Mlemad poisid olid dev vool. Kella kaheks olid kesk- rahvaga, kes soovib ise oma maa kasuks, mis vib teostuda kohnan- eesti ^ kaudi vormis ja^Randar andis >j ^ - , mised puigiread tihedalt tidetud tulevikku kujundada ja juhtida, dal aastaihandel. Praost A. Taul, sutlejale teravmeelse vastuse eesti e^e nukogu on uhkooli koige ja palvelisi jtkus isegi suure kate- .. . . Kik, kes usuvad Jumalasse, kui kumeenisel^^ draali rmistess^ sektsioonidesse, on kui Jeesuse-Kristuse maapealsed tuse ldltorrldaja , ;tns kiki l^ eel, mida ainult asjaosalised mis-- Eesti nnetool on esimene mis T> i T> W IU A \
. ihulkmed. . . . Me tname Juma- ametivendi, naaberkogudusi ja or- tavad. - ^ -^-^ . Dekaan Robmsom lesandeks Tpselt keU kaks kuulutas oreli- j^t, et meil on hbe keel ja meel ganisatsioone, kes selle teenistuse
mng vaimulike siserienust.
mmis kulmineerusid tnavu 21. Marvi Rickerit, kes on eestlane ja juunil vastu vetud Goyeming korraldab likooli-hiskonna vahe- Coundl'i" otsusega ppetooli kordi, loomfeekso. " - ;
Marvi Rickern kaasa aidanud mitmete eesti ja balti rituste korraldamisele likoolis.
. . ^ . ^ ja me oleme kui ks ihu. . . . sisustamisele kaasa aidanud. Frotselssioomst vttis osa 21 ope- Uskugem Jumalasse ja olgem tuge- .. Hajat ja jutiustajat, kes liikusid ^^d Tema tunnistajaina. Kandkem Jrgnes lopuliturgia. Kirikupalve altarirmm ja jid' simia kum* ^^imu edasi meie perekonda- ^^ ^^ ^ praost A.. taul. Meie Isa" organist esitas preluudiumi jesse ja ka sprade- tuttavate,rin- P^^ lauUs Apostliku-igeusu, ko-. esimese osa dr. Roman: Toi oreli- g i d g s s g / . guduse koor Gri Raagi juhatusel, sonaadist , / nnistamistalituse pidasid pskop
Prast koraali klas orelil palve- K. Raudsepp ja peapiiskop K. ja bariton Herbert Kirves laulis Ju- lauluna kodumaa eest Su le Veeni. han Aaviku Sinu tee". Jrgnes Jumal valvaku", Praost A. Taul >
Vimsaks-lppakordiks oli Eo- man Toi ki^ taadist Psa]m lOr (a) Jubate 0eo, b) Suavis est
: c) JumaS^ Sild me
eeloleval sgisel mrata komis- jon sobiva kandidaadi Iddmiseks ja ppetoolile kutsumiseks.
Ametlik osa lppes Eesti hiiTtt
koraal koguduse kaasalaulmisel. asus teadete osa juurde lhida sis- Liturgilise talituse raames tles sejuhatusega, mainides muuseas, et , i , J -
algussahnid piiskop K. Raudsepp, ta tunneb sellest jumalateenistusest (a) Jubilate 0eo, b) Suavis esi Jun - Sokolov, endine Phakirja luges petaja K. Raid erilist rmu, kuna selleks on Bommis,: c) JumaS; Siid me ^^ ^^ ^^ ^ (esunene Taaveti laul) ning usutun- hendunud kik meie kogudused. Midame). : reKtor, kes miius' nukogude eliidi- nistuse tles Vabakoguduste Al- Vib-oUa, et selline nhe on mur- ^ i -A A^. M . ^f.;! ' '^^^^P^lf f hukati suste- liansi esimees, jutlustaja Allan rangulise thendusega, eriti j , ^ Osf esid; oihendkoo^ Laur. vaadelda kolme aastatuhandet aja- W l^son ja kogudus R. Toi ^^ j^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^
l . \ , loolisest ja ka tuleviku s e i s u k o h a l t : A l a s e d toted^ korruptsux^^ Jrgnes hendkoorilt (Toronto . , ^ ^ , , , , , rr ^ . . selle vastu vitlemisest nitavad, et
E. Baptisti Koguduse segakoor ja f^ ^^ ^^ ^^ T ^ S^^^ i^^?^^^^ , Orgamst lye^as t^ ^^ ^^ ^ president LUST^^^^^^ noorteLr, Peftri Koguduse sl S t t^^lL^ h^mmiga, A. 1 0 ^ ^ kprn ip t s^ mh. surn- gakoor Cantate Doraino", Vana- a^sed unise pere, teisel aastatuhan dist. Andrese Koguduse Segakoor, Esto- - ./ nia Koor ja Tqronto Eesti Mees- ^ . . koor) Jri Raidi juhatusel Johan- nes Hiiobi Ole ustav surmani".
Peapiiskop K. Veem oli oma jut- luse aluseks vtnud phakirja s- nad Tim. 2.6. Peapiiskop thendas, et neljandad lemaailmsed Eesti
ei kuulu h e g i ksikoakonna juurde, vaid raporteerib otseselt ,,Gi*aduate" koolile. See on ainu- laadne olukord j nudis pretse- dendina mrksa rohkem thelepa- nu. N on ppetool aga vhnalik niga, mis klas vimsalt krges tegutseda yga laial pinnal, kuna peosaalis. SeltskondlUc kokkusaa- tegevus ei ole piiratud.hegi k- mine jtkus veel tundi poolteist,^
MOSKVA - ks tiduamete siku osakonna kitsama ainetevali- kuni asuti koduteele, et olla jUe kaubamaja direktor lasti maha ja kuga. ppetool viks tegutseda ni-.&al htuseks ESTO VISIOO- 180 inhnest said karistada musta teks eesti keele ja kirjandusega, NIKS. turu vastu vitieniise kampaania vrdleva ajalooga, sotsioloogia ja . tulemusena, tlesid N . Liiduametid
Ristiti MngpurjekasEts Trei" T@4ajd Lembitu Malevopd^
Neljapeval) 5. juulil toimus Kotkajrvel Eesti Lipu" ijaaaiImfi-> mist, m i U e g a ^ ^ prbsi- laagris skautukSms Lembitu Maleva he ppepurjeka ristimine. Paa- deni Juri Andropov mdunud de anti ostu toetaja nimi Ets Trei". Eduard Trei koos abikaasa Sai
ne ja Rootsist saabunud klalistega vttis talitusest osa. |
Eduard Trei Sudburyst toetas situdel, siis vttis pidulikust snd- Lembitu Maleva paadiostu $2000.- musest osa ainult laagris viibiv
iiicgailiiiakoBiverentss
ga. Tnuks selle eest otsustas k- suse juhtide "^ kogu paadi ristida toe- taja nimega.
MOSKVA - N . Ldu ajaleht Pravd" teatab, et Kanada Kom-
Neljapeva, 5. juuli keskpeval saabus Eduard Trei laagrisse j
juhtide grupp. Trei-poolsed osalised lid ta abikaasa Salme ja abielu- paar Varikud Uppsalast, Rootsist, kes enne ETO-le tulekut sitsid Sudburysse Treide juurde.
Eduard trei on noorte tegevust ttanud tuhandete dollaritega. . . .
^ ^ TOPO USA kaitseminister Ctpar Weinbei^ eip on hoiatasid Pvead algasid pTu"jumalatee- ^^P^ ^^^J ^ n^ kUalt tuge^ sdimaks Aasias ja Euroo- nistiiseeaia nd lnekme need P ^ ^ ^ ^J^*^^^^^ ^ ... .... ^. . ^
S e v a kleeniisV^^^^^ ^'^^^ julgeolekut, sesi tirftte^ommmdstlikud r^ ^^ ^^ ^^ ^ lateSusefia tegema icohkem N. LiidE femdusele vastu panemiseks. niaailma kommunistlike parteide jrvel toimus hhtne tseremoonia.
^^^^"lakonverenti pidamiseks, Eduard Trei, kes oma skaudito- et pole kei^ e lesanne e <skuteeritakse poitiHsi prob- tuse andis poisiplves Saaremaal bloki riikidele selgeks teha ja 1^ ^^ ^ otsitakse teid, kuidas tuu- noorkotkana, veti uuesti skauti- neid mflema panna, et kaitsele f^/^^v^ sjaohu pm^ ^^ lodven- de ridadesse vanaskaudi - Lem- kulutamme on vajal^ oma vaba-^^^^-^^ati to^ bituleUena. dnse silitami^ ks^^ , verents 1969.,a.:Moskvas, m pu-
. - hui avastati suuri erinevusi maa- Temale seoti kaela eesti skaudi core** tpi ja istub jrelvankr, Selle-kinnituseks ti peapskop Ta hoiatas N . Ldu tugevuse Weinberger on mitteobeselt huta- makommunismis,^ ^ ^^ m^^ niteid rkaiiiisaj^t, in ee^^^^^^^ Kuriharaga. Ta t nud Jaapanit, et see teeks Tohkem olnud kasulik neid^^^^^ mesti kuuluvad vormitunnused. lahti kik veekogud Atlandist kuai hutajad olid peamiselt eesti soost les ka Nakasonele, enese kaitseks, V m Kuna poisid olid sel ajal vlja- Vaikse ookeanini.
Jumala arm on meid hoidnud ja Weinberger kohtus hepevasel saatnud ka nende pidupevade klaskigul Jaapani kaitseministri kesteL Jumala sna on olnud Yuko Kuriharaga, peamjnistri Ya- eesti rahvale tuiksoonekls sajan- suhiro Nakasonega ja vlismmitri dite vltel. Shintaro Abega.
See on raske raha,-' nimetas ta jutuajamisel, saadud maa all meiallimaaki murdes. Selle prot- sendid annan ma esti noortele.^
SpordipurjekEts Trei" pn Alba
