ELMUB IGAL TEISiP^yA> lANEUAPlEVAL
ksOmiBiibri biBd 70 cwtf
)
' ,,The New Yoife l&aes'!** koirespndent Mch^ Kaufman kirjutas 31. juulil Varssavist, et Soil- dpsuse iiikpaise ak^ Wiadyslaw Frasyniuk, kes oli aumeistia alusel vabanenud vangistusest ainult vius peva varem, hines prandaall tegutseva Solidaarsuse juhi Zbigniew Bujak'iga kirjutades alla aval!
kirjale, mis nut^ , , j | ^
ri anti teisipeval le Lne korrespondentidele Varssavis. Sel- les eldi, et sja vabanenud Frasy- n l oli nnestunud ennast lahti raputada jrelvalvest ja juda Varssavi kohtumiseks tagabtsitd Solidaarsuse juhi Bujak'iga.
Teade, sellest avalikuks otse enne,
ESTO-84 maletunaliri, 2 korda 60 mim:. vitjad; Pildil, vasakult Aleksander HMd^^ Root^ W koht, Ingvar Liitoja, Toronto I koht, Lembit Rtelmann, USA I koht noorte klassi (alla 20) J Arnold Nesfra, Kanada 2-^ koht. Ees Paul Kerese bist, mille Ants Vomm mdne aasta eest valmistas.
FotorllmeIkvars
Kuulduste lftiEntaiiiiseks dvcildci^ i seisutoSi^ it'Uiiisiir@lvadeab<gi tsooni iile
MOSK\'A -Kuuldused, et N. LSidE president Konstantin Tshemenko viks oMa vga Siaige ja tegi- vimetu, olid phjuseks, et Tshernenko avaldas seisukolm tuumaiel^ tsoomde le, nidates seSle- ^ oma autoriteetsust riiklike ksimuste ksitlemisel, vaatamata kuuendalsiilsele raolekule Kremlist.
Lnemaailma saadikud Mosk- vas, kes^ uurisid, seisukohaavaldust tlesid, et see ei sisaldanud niitte midagi uut N . Liidu poliitikas ja nis olevat avaldatud ainult selleks, et anda autoriteetsust juhi nimele, nitamaks, et kuigi nhtamatu, ta on siiski veel kontrollija ja valitse-
ja . .: ; Avaldatud seisukoht on vastus,
hele ku-j ie, mille ta oli saanud Inglismaalt Manhestehi linnapealt
ja oK teine avaldub, mis prast 15. juulit oli avaldatud presiden- di nimegss
15. juulil teatati tema puhkusele asumisest.
Prast seda on Tshemenkot har- va nimetatud N . Liidu meedias ja kuuldused tema tervisest on haka- nud tavaliste venelaste hulgas ringi liikuma. Lne diplomaadid Mosk- vas tlesid Reuters'ile, et nad j- reldavad, et need harvad presiden- di nimetamised nitavad, et Tsher- nenko pole seai suutnud Kremlis oma tit autoriteetsust maksma panna. Ka seekordne seisukoha- avaldus ei vastanud ksimusele, kuidas on Tshernenko tervisega ja
kus ta asub, ^ un/j seoses avaWur sega ei nidatud tema fotot ajaleh- tedes ega televisioonis. Tema aval- dus loeti ette tavalise pevauudise- na. .. ,
Tavalised venelased jvad kaht- lustavaks sellise juM elu tutvusta- mise ees, .
.. taia see meenutab neMe delda- iratsioonide seedat, mis avaldati eelmise vi ajal ja
Poolas thistati Varssavi lestusu 40-ndat aastapeva.
Mjetvasti ritas see kangelaslik, kuid kohutavate kaotustega lppe- nud, 63-e pevane relvastatud vas- tuhakk vabastada Poola pealmna Natsi-Saksamaa okupatsiooni haar-
Foola sjavelise rezhiimi juht kindral WojdeohJaruzelski asetas prja monumendi nurgakivile, niida kavandati alguses kui'mlestusmr- ki tervele lesfsle ja sellest osa- vtjatele. Kuid nd kirjeldatakse seda ametlikult, kui montimenti ai- 0ult ,,!estusu kangelastele". See jbuutus, mis vljaspool seisjale ja asjast mitte informeeritule nib olevat ebathtis, peegeldab korres- pondent Kaufmaii'i artikli kohaselt
Hiopis N . Liidu tundlikkust antud ksimuses, kuna nukogude amet- likud konnnentaatorid: on aasta- kmneid kirjeldanud lestusu mittekommunistlikke ja rahvuslikke julite !ki^^,anti-so^^ kur- jategijaid", kes teenisid lneliitlas- tehivisid:
Fikt aga, imida. paaegu iga poo^ lakajja paljud teised mletavad on
. see, et punaarmee, mis oli judnud juulis 1944 nendesse Varssavi ees- linnadesse, riiis asuvad ida pool
Visli jge, . V
ei tulnud lnekaldal vitlevate- le kangelaslikele, aga vga hal- vaisti relvastatud poolakatest lestusjatele appi tervelt kahe
: kuu jooksul, mi kestis Varssavi iiletus.
See asjaolu vimaldas Hitleri ve- ksustel lestusu veriselt mhasu- ruda ja Varssavi liima keskuse si- suliselt maatasa teha.
Teisipeval asetleidnud missal hes Varssavi katedraalis nis piis- kop Zdzislaw Krol seostavat vit- lusi ja ohvreid neli aastakmmet tagasi kaasaegsete heitlustega. Ta tles tuhandetele paivelistele: Mi- da tahab maaikn met tnapeval? Kunagi sooviti saada koridori, vibolla nd verd? Kas ei ole ol- nud juba kllalt verevalamist? See rahvas, kes ohverdas nii palju va- baduse eest, kas tal ei ole igust olla vrdne Euroopa rahvaste hul- gas? Meie soovime, et terve rah- vusvaheline hisikond saaks aru, et Poola rahvas ei saa ra anda tea- tuid moraalseid ja vaimseid vr- tusi, eriti mitte suvernsust ja identsust."
Nende snade peale pulees ka- tedraalis aplaus
ja inimesed tstsid ked kaen- pulise Solidaarsuse liikumise vi-
Hjem vis Varssavi tnavatel kuulda hdeid: EIagu Solidaar- sus!" .
Eelpoohiimetatud Solidaarsuse juhtide Bujak'i ja FresyniukU ava- likus kirjas, mis judis Lne kor- respondentide reportaazhi tttu kii- resti tagasi Poola avalikkuse krvu vlisraadio saadete kaudu, eldi muuhulgas, et vabastades kll po- liitvange on valitsev rhmitus ikka jtkamas oma Vitlust hiskonna vastu, olles loonud vaenulikkuse ja vihkamise hkkonna." |
Deklaratsioonis asuti seisukoha- le, et Solidaarsuse liikumine peab vitlema kahe poliitvangi, vabasta- mise heaks
Fogdan Lis ja Piotr Miesewski, keda ootavad vimalikud riigi- ireetmise kohtulikud sdistused.
Solidaarsus peab saavutama ameti- hingute pluralismi ja mtte- ning vljendusvabaduse, eldi veel k- nesolevas avalikus kirjas. '
,,The New Yoik Times'i" kor- respondent Kaufman kommentee- rib, et kirja avaldaniine kujutab endast dramaatilist sammu ajal, kus rezhmi opositsioonis valitseb eba- kindlus ja mberformeerimine.
iseseisev BUKAREST Rumeenia president Nicolae Ceauseseu oli esimeae
ida-bloki riigipeadest, kes avalikult toetas Kanada penunitri Pierr E. Trndean algatust relvastuse vhendamise kokkuleppeks ja rahnks. Rumeenia oli aga nd ainus N. Ldu satelliitidest^ kes toimis oma- pead ja ji vljaspoole N. liidu survega teostatud Los Angelese olm- piamngude boikoteerimist. Kui endme Kanada. peanunister Trudeau klastas Rumeeniat, siis olid nende vaated maamarahule mitmes punktis lhedased.
Uue g^orlciiiiendiliikme riigi lohendciv aktsioon
' JERUUSALEMM USA's igndiniBdraMMder: Kahane^ julba parlamendiliikmena oma radikaalsete vaadetega on palju pahandusi phju^ud, tles et tema ja 150 relvastatud kaasast tahavad minna Iisraeli suurimasse araablaste klla ja anda elanikele ksn maalt laSi- kiamiseks. Tema vastased Mb^d moodustada kim-a&ela nende kM eemalhoidmiseks. .
Kahane tles, et kik Kach par- tei liige, kel on luba relva kandmi- seks, tulevad sel puhul vlja relva- dega. Kuid t vitis, et ta ei h- varda neid 22,000 araablast, kes elavad Umm El-Fahm'i klas, 64 km kapgusel Tel Avivist.
Kahaneion militaarse Jewish De fence League organisatsiooni looja USA's ja Kach partei juht lisraeUs, kes vitis hjutisel valimisel koha parlamendis.
Tema partei valimisplatvormi oi! leskutse kahe miljoni araablase, kes elavad Iisraelis ja Iisraeli poolt okupeeritud aladel, maalt vlja saatmine.
Ta lubas lihemalt araablaste probleemi llisraelis uurida ja araablastele selgitada, et Iisrael on juutide riik Ja et jrgmisel peval
araablased alustaksid Iisraelist lah- kumisega.
Kodanike Rassismi Vastane Ko- mitee,
. nimetab Kaham Iklaskiko provo-
kui ta oli juba kaua oMd haiguse tttu tegelikust riigijuhtimisest eemal. Behnised N . Liidu juhid on hoidnud palju fctgema avaliku te- gelase profiili oma puhkuste ajal, vttes samal ajal vastu vrriikide' klalisi vi temast on antud uudi- seid amethkes sateis.
Ksimuses olev seisukoht pii vastuseks grupile Lne linnadele, mis on end_ kuulutanud tuumarelva- devabaks tsooniks. Ametnikud neis linnades kohtusid Manchesteris mdunud aprillis. N . Liidu julit tles, et ta toetab tielikult nende aktsiooni ja kordas Moskva tuntud leskutset laiema tumarelvadeva- ba sooni loomiseks, mis hhnaks ka Skandbaavia ja Balkani riigid.
ora
Oslo ajalehe ftenposteni kaudu saab alles nd teatavaks, et juba 20, juunil oh Nukogude olmpia- mngudel sitvast jalgratturite meeskonnast Aarhnsis Taanis &a hpanud 19-aastane eesti jalgrattur Jaanus Kuum, kes oma Ostos elava ristitiisaga Fredrikshavnis kohtas i^ng kellega koos sitis Oslosse,
kus ta taotles asli. Norra valitsus oa selle talle andnud ja Jaanus Kuum jtkab niid juba norralaste- ga koos jalgrattasport.
; EPL.
Ceausescu tles ss, et on olemas palju ldisi vi vga lhedasi punk- te Rumeenia ja Kanada peaminist- ri ettepanekute juures. Ta avaldas lootust, et need kaks riiki viksid isegi rohkem koos ttada relvastu- se vhendamiseks, rahuks ja vrd- seks koostks kigi rahvaste va- hel.
Rumeenia on ainus Varssavi pak- ti riikidest,
mille vlispoltika oia vrdlemisi iseseisev N. Ludust.
Nad olid detsembri alul saatnud oma esindajad Ottawasse, Was-
katsiooni&s
Samal ajal Iisraeli sjalennukid pommitasid arvatavaid palestiinlas- te baase Liibanoni idaosas. Surma oli saanud vhemalt 25 inimest, kuna pommitabamus oli sattunud kolmekorruselisele vanglale. '
Liibanonis on viimastel pevadel toimunud jlle vga gedaid vit- lusi araablaste oma erigruppide va- hel. Mdunud ndalal oli surma- ohvreid le 100, haavatuid 300.
olilaev^.;
MANAMA Prsia lahe .ia-3" vanduse ringkonnast teatati, et ks:- iraani rakett tabas Panama lipu all sitvat tanklaeva, misjrel kapten teatas raadio teel, et ta vttis suuna Dubai&se, hendatud Araabia riiki. Neis allikais eldis et Iraani vit- iuslennuk oH rnnaku tegijaks. USA laevastiku sjalaev King, mil on juhitavad raketid ja kuulub 11-st laevast koosnevasse SA k- susse ses pikkonnas, oli vaid 80 km kaugusel Cleo I rnnaku ajal ja pakkus abi, aga tanklaevalt vas- tati, et nad d vaja abi.
oma ksusi tule dl hukkus le 200 sduri
N . Liidu lahinguhelikopterid Afganistanis, mis sitsid partsane otsides, pommitasid eksikombel nende oma ksusi Kabul eeslmnas, suimates 200 sdurit, tles ks Lne diplomaat, te e! soovinud oma nime avaldada.
Pommitanaine juhtus Koti Sngi naabruses Afganistani peanna Ka-, buli lneosas. ,,200 N . Liidu sdu- rit said surma nende oma vitlus- helikopterite poolt eksikombel 23. 24* augustil Koti Sngist lu- nas," tles diplomaat, kuid ta; ei andnud lhemaid andmeid.'
Teine Lne diplomaat rkis samuti pommitamisest, aga ei tead- nud htikkunute punaarmeelaste ar- vu^ -
,^lrgmisel hommikul nW rlk" juk^ vaaeja mrkas nelja veo- auto ;h^vatrad KabuMss ltu
ii.
tles samuti, anonmseks jnud diplomaat.
Raporte ei saa ametlikult kinni- tada, kuna lnemaaihna reporte- reile on keelatud Afganistani sja- sndmusist kirjutamine prast N . Liidu mvasiooni 1979. a. detsemb- ris.;'
Lne vaatlejad arvestavad, t 105.000 N. Ldu sdurit asu- vad Afganistani videldes afgaa- mi partisanidega;
kelle arv usutakse olevat 20a000 vahel.
hingtonisse ja Moskvasse oma ra- huvaadete esitamiseks.
Ceausescu 'lootis, et jaanuaris Stokholmis- toimuv Euroopa; julge- oleku konverents, mlest Xrtavad osa nii Varssavi pakti kui ka NA- TO liikmesriigid, viks olla sam- muks Genfi relvastuse lbirki- miste uuesti alustamiseks. Geauses- cu tles, et Genfi lbirkimised peaksid jtkuma kuni miugisugu- ne kokkulepe on saavutatud kesk- ulatusega rakettide elimmeerimi- seks Euroopas, nii Idas kui ka L- nes.
Ceausescu on kaua olnud mstili- ne isik. Praegu 65-astane riigijuht n ohiud vimul 20 aastat
Ja ta on vinud ajada vlispolii- tikat, mis on ohiud N. Ldu v= lispoltikaga opositsioonis.
^Lnemaailma smis on Rumeenia olnud rangeima sisekorraga riik Ida-Euroopas. _
Kuidas on Rumeenial nnestunud see mnetine sltumatus on Lne- le arusaamatu, sest majanduslikult on Rumeenia vga seotud N. Ludu- ga. Kas see oleneb kik rgijuhist?
Paavst ei ps Leedusse