veergudel koos
J laev auhinna kui lursantide etteval- sante olevat sel
|d 150, kogu mees- 130 inimest, rsante" olid eest- jles anded neil olid tamates seda kir- Kimuti pole teada 1 meeskonnast olid 5stiane oli laeval
| i kapteni esimene V kellelt iform at-
m tepoolest ks -jekaid ja klas-
Ivana. Tallinna sa- 1'Maailmasda. indis .laev siis time.;.
V .
Olmpiakomi" iguslikud Rak-
lABC-TV. Hje fe ning kohalikele JstUli kohal jaa^
Isti esindajaks; oli ibadusliidu kavat- kikidele Rahvus- [komitee liikmete- |uan Samaranchile le Vene vljavis- ti riikidele nende
lesitasid veel rh- uti rahvatantsijate:
Los Angelese ?a. Loeti ette Rah- ipiakomitee reegel
1978. aasta vl- j;b ,,No discrimi- ,The Games) is
"any country or |:ls of Race, Reh-
: ; v ,p.
TS JA LAimSEE^ --447-9834
Nr. 68 :V; E E O T L A M lidja^evai, 13. septembril 1984 Thursday, Septemberl3,1984 h . -et 030 ma
ARMAST
STOKHiLM (EPL) Mees, kes rootsi kalatraaleri poolt Gotlan- dijusiatipus merelt kummipaadiga leiti ja Rootsis asli taotles, asub nd Karlskrons Invandrarverketi otsust ootamas. Ta ei ole enam anoErane Ja juttistah kohalikus ajakirjanduses oma dramaatisest pgenemisest. Mehe nimi on Valeri Duttschack, mis viitab saksa vi volgasaksa pritolule. Tema esimene kontakt rootslastega toimuski saksa keeles^ijrida la halvaM v a l
KALLIST ONUPOEGA: JA SU(SULAST
% i
kurbuses
A S T A Ja JRI KAIGAS . N A I ^ G A S - P O W L E S
MLESTAME KURBUSES LAHKIJNtfB
Ja avaldame kaastometom^^
;. venmad ja ;ed I i ) O I ^ ^ vennad JAUN ' i d abikaasadega
ARMAST ABIKAASAT, ISA, VANAISA JA VENDA
Mees jutustab, et ta elas kaugel Nukogude Liidu Aasia osas, kust ta pgenemismtte tekkides ennast aegapidi hakkas nihutama lne suunas. Ta taipas, et ta peab p- sema Lnemere kaldale.
Algul sai ta koha Moskvas, kus ta elas kaks aastat. Seal ngi t hel peval spordiris kummipaa- ti, mis rootsi rahasse mber arves- tatult maksis 6500 krooni, (ca
See oli tavalisele Mlisele suur varandus, aga ta hakkas hoolega raha korjama.
1983 pses ta mrsepaks Klaipe- dasse Leedus.
Mulli'peas vaid. uks mte: saada kokku raha kummipaadi jaoks'*,' jutustab Duttschack. Tna- vu kevadel oli summa koos ja ta sitis Moskva, kus ta ostis kum- mipaadi. Tal oli varem nnestunud leida pramootor, mis sobis. Ta proovis paati Leedu jgedes ja si- tis jalgrattaga rannapiirkonnas, et Idda sobivat stardiplatsi.
Ta l(eidis selle hel poolsaarel kmme kilomeetrit lunapool Klai- pedat, mi asus tpselt kahe piiri- valve; vahitorni vahel.
Sinna sotis ta iga pev, peites oma asju psastesse, milliseid ta vajas teekonnal: mootor, ben- siinitanktid, toidupakk, vesi, ae- rud jne.
Ta uuris privalvurite rutiine pat- rullimisel. 8. augusti varahommi-
kul lks ta sinna vmast korda. Pumpas paadi hku tis, pani moo- tori kohale ja aerutas lne suu- nas. Teda ei pannud valvurid the- le, kuigi merd mda libisesid pi- meduses helgiheitjad.
Kui. ta oli kaugemal, kivitas ta mootori ning sitis 16 tundi jrjest lne suunas. Tal oli vike orien- teerumiskompass kaasas.
Teadsin, et riskeerin vhemalt kuue aastase vangistusega, kui mind oleks avastatud. Seda nneks ei toimunud ja kui bensim oli otsa- korral, ngm kki rootsi kalatraa- lerit. Ksisin kui kaugel on Root- si saksa keeles: Imestunud kalurid ksisid, kas ta on pgenik ja vt- sid ta koos paadiga pardale.
Ta viidi Salto kalasadamasse, kus veti politseiga kontakt.
Kuna ta valdab saksa keelt ja on saksa snnipraga, ss 'linuks ta meeleldi Saksamaale. Kuid L- ne-Saksa konsulaat leidis, et mees on pgenenud Rootsi ja ss on Rootsi asi otsustada asli le.
Kariskrona meremuuseum otsus- tas ra osta Duttschacki kummi- paadi koos tema proviandiga kui erakorralise ajadokumendi, kui suuri riske vtsid aastal 1984 pge- nejad idast, et juda vabasse maa- ilma. Mehele oli see nneks, sest selle mgiga sai ta oma esimese isiklikult teenitud raha Rootsis. Ta loodab hjem td leida mrse- pana vi mnel muul talal. (EPL/K).
Konada vohvuse medal Mdi^ gusAr
Toronto Star'i teatel on kaks- teist Kanada merevelast saanud aumrke 20-ne meremehe pstmi- se ebst. Star (18. aug.) mmetab kohjie Ontario elanikku, nende seas eestlane Margus Anija.
Kanada sjave populaar-ajaki- ri Sentmen (no. 1, 1984) kkjeldab seda juhtumit pikemalt. Kaubalae- va Ho Ming 5" laadung oli tor- mis nihkunud ja laev 30 kraadi- lise kallakuga. Kanada sjalaev, ks khe-helikopteriga hvita j aist, oli 150 km eemal ja tttas appi. Lainetus oli 1012 meetrit kr- ge, tuule kiirus 110157 km tun- nis.
^ 4. detsembri sel, kui sjalaev oli veel 67 km eemal, tusis heli- kopter, vaatamata 50 slmelisele tuule kiirusele hku, kuid hda- parve saatmme ei nnestunud, kui- gi sjalaev lhenes hdalisele kuni 75 meetrini. Tuli oodata valgene- mist ja ilmateate lubatud tormi nrgenemist.
Tuul vaibus kll mnevrra, kuid enne valguse saabumis^ laeva olukord halvenes ja helikopter saadeti uuesti vlja. Helikopter ti kahe lennuga ra 11 meesj, kuna heksa merrehppanud meest kor- jasid les kaks Zodiakki" (mo- toriseeritud kummipaadid).
Major Margus Aruj on navi- gaator ja laeval oleva kahe heli- kopteriga varustatud ksuse ko- mandr. Talle annetati Medal of Bravery Kanada vahvuse me- dal.;;
tJksinduses naine soovib
nnlestkya valusas lemas. .
\.' .abikaalsliyA.-;. . . pojad MARGUS: ja F E t ^ R a b i t a :
pojalapsed LYDIA |a lATRIN ed kodumaal LUULE ja MBLLA
EKN
drUlUSvi STOKHOLM (EPL) Rootsis ei rgita enam allveelaeva-vahe- juhtumeist. See ei thenda aga, et piiririkkumised allvee oleksid lp- penud. Rootsi merevgi tleb, et
Augustikuul sitis Eestiaste Ke^ukogu Kanadas peasekretr Priit Parast Kariskrona vahejuhtumit Arvald Ottawasse, kus ta kohtas Kanada vmmisteeriumi N. Liidu mrtsikuus on kindlaks tehtud mit- osak^^iilema Barry Mawhhmey'ga. Nupidamine toimus EKN pai- meid ,,allveetegevusi" territonaal- vel, et arutada vangistatud vabadusvitleja Mart Niklus'e olukorda, vetes. Nupidamisest vttis ka osa inimiguste alal tegutsev vsministeeriu. Aprillikuust alates on merevalvet
Sudbury EELK Koguduse mai 13-dal jumalateenistusel esmesid Sudbury Eesti .Tienduskooli pi- lased emadepeva phitsemise raa- mes ettekandega Kodumaa lillede tervitus emale". Marja Nielen, .tienduskooli petaja, oli koosta- nud ettekande, kus kodumaa pi- kese ;$ras kevadel lilled rkavad talveunest ja puhkevad itsema, ilu ja rmu vaJmistamiseks ema- dele. Pooletunnilises kavas pila- sed esinesid prgadega j^eas, lille- de piltidega ja vastavis rivais. Oli sinililli, rukkililli, maikellukesi, kullerkuppe, lumekeluKesi ja teisi la)duniaaliUi.;Ko<M on olnud vi- malik \ lahedalt ttada Eduard Trei rahaliste annetuste tttu.
, Emadepeva koosviibimine toi- mus kiriku aaHs nukogu esune- he Jaan Kveriku organiseerimisel, nukogude liikme Taavi Saaremet- sa teadustamisel ja tublide pere- naiste suupistete valmistamisel ja serveerimisel. -
. Juunikuu 17. toimus Sudburys jrjekordne kditti|de mlestus- aktus St. Andrev '^s Idrikus. Vai- mulikest olid kaastegevad petajad AryidC^iehns ja Albert R^ rntost.. p. Ghehns oma stita- vas jutluses nudis baltlastele nen- de iguste taastamist. V '
Sudburys korraldatud leinatee- nitusi oh teadustatud raadios, te- leviisoris ja kirjutatud artikleid kohalikes ajalehtedes baltlaste j neile smpatiseerivate vana-kana- dalaste poolt. : i :
Kohal olid ukrainlaste mitmete organisatsioonide, i ungarlaste, kroaatide, poolakate ja kanadalas- te esindused koo) lippudega. Lei- nateenistus; lppes kolme Balti hmni laulmisega. Unustamata olid momendid knalde stami-
sel rahvarivais ttarlaste poolt. Teenistust kaunistas, perekond Vii- nalasslde laulukoor.
Leinateenistusele jrgnes mles- tus-rongkik ja prja aset^ine langenute ausambale linna keskel. Rongkiku juhtisid petajad Chelms' ja Roost koos kohaliku kadettide ksusega ja Kanada li- puga, millele jrgnesid rahvariideis prjakandjad ja siis Balti riikide ja kiilalisesmduste lipud.
Kaugemaks osavtjaks oU pere- kond Luhar Masseyst, Ontariost. Jrelkajaks kirjutas kohalik k^^ petaja-luuletaja ajalehes artikli baltlasitele tehtud lekohtust.
TienduskooU petaja Marja Nielsenl korraldusel toimus pi- lastele, vanematele ja teistele osa- vtt soovijaile laevasitrekskur- sion 24. juunil Nipisingi^ j Laevale asuti North Bay's. peta- ja rkis Viduphast ja jaanipe- vast, koidust ja hmarikust ning lauldi eesti keeles eesti laule. Gru- pi aktiivsuse tttii olid kik teised pardalolejad huvitatud meie lastest, inunestest, rahvusest, keelest ja saatusest.
kutsunud ja /lahkelt vastuvtnud mbruskonna eestlasi suvepevale. Alati on kasutada olnud ketud saun, kalastusvimalused ja hsti manikritud muru palli- ja muu- deks mngudeks. Alati on ka kala- suppi, valmistatud ja serveeritud pr. Veedleri ja pr. Malmiste poolt. Tnavusel suvepeval anti Alvine Ilvesele ja [ Karin Saaremetsale tunnustuseks mlestusalbumid pal- jude aastate jooksul tehhid t eest eestluse heaks. ,
Kige kaugemalt tukud suve- : pevaline oli Marit - Pool Bahrai- nist, kes klastas oma isarema Saaremetsi Sudburys., Kaugemalt Ontariost tulnute hulgas olid hr. ja pr.: Tiisler Elliot Lakeist^ iki Saaremets Oshawast, pr. Vist Mal- tonist, hr. Viia Kitshenerist Ja hr-d Oja ja Pren Torontost.
Sudbury eesti koguduse elus on 16-sept:embril suursndmus, kuna petaja Albert Roost nnistatakse Sudbury Koguduse petajaks, p. Roost on teeninud Sudbury Kogu- dust Vino Kaldma manalasse va- risemisest saadik, nnistamise ja ametisse seadmise teostab piiskop K. Raudsepp. On kutsutud ka tei- si petajaid assisteerima. Teenis- tust kaunistab sopran Tamara Npr- heim ja organistina esineb Heino Nielsen Torontost. Prast teenis- tust on hme htusk St Matt- heusi kiriku saalis koguduse liik- mete Meta Otto ja Alvine Ilvese organiseerimisel ja paljude teiste eestlannade abistamisel.
mi ametnik.
Aruvald selgitas Nikluse halba olukorda, kirjeldades ka Elfriede Niklus'e nnetut klaskiku oma poja juurde mrtsikuul. Aruvald rhutas, et kuigi N. Ludus kannata- vad paljud poltvangid, on Nduse olukord momendil vga raske ja ta on surmaohus. Eesti hiskond v- _ _ smaal- tegutseb jrjekmdlalt Nik- Sdrjad korjati kokim prast luse vabastamiseks. veebruarikuu demontsratsiooni.
EKN korraldas veebrurikuus ^e- ^^^j^j^^gy j^ i^ as ^ ^^^^ monstratsiooni Ottawas ja on pi- vHsmstri broosse ja brood devalt palunud parlamendiliikme- informeerida nupidamisest EKN-u telt abi Nikluse vljanudmiseks gg-^ ^^ ^^ -
tugevdatud ja ranniku ning skri^ de piirkonda patrulleerivad heli-
Mawhinney mamis ka, et Kana- kopterid ja mereve paadid nmg da'delegatsioon Helsingi inimi- laevad. siti toimub radarivalve. guste jrelkonverents, mis toi- Juurde on tulnud uusi allveelaevade mub Ottawas maikuul 1985. a. on yastu vitlemise vahendeid, ent valmis kuulama balti rahvaste veel ei ole need kllaldased, et esildusi ennem konverentsi. efektiivselt avastada ja pealvee tu- Lpuks andis Aruvald le Niklu- lekule sundida kutsumata klalisi,
se vabadusnudmise petitsiooni, ; ' -
ldhuvide eesti jBSiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiHE^
Balti Vabaduslt kohtus
No Liidust. Vajalik on aga ka valitsuse ja v- lisministeeriumi otsene abi Nikluse vljanudmisega.
Mawhinney reaktsioon oli posi- tnvne. Ta kiitis heaks eestlaste akt^ . sionid selles ksimuses ja kinni- ' . tasetviismusteerium on teadlik Miks ba^^^^^ rahvat^ntsurhiiii ol lubatucS Nikluse olukorrast. Ta tles, et v- iisministeerium on teinud esdisi N. Liidu esindajatele Nduse suh- LOS ANGELES Balti rahvatanteutruppide ja Los Angelese tes ja teeb seda jUegi sobivatel Olmpiakomitee jrjekordne kohtuistung toimus 27. augustil Kalifor- momentidel tulevikus. Inimigused ma osariigi lemkohtus Los Angelesels. Kohtunikuks oli Robert Lopez. oh alati vhsministeeriumi esmda- Kohal oli ka ajakirjandusest Associated Press, City News Service |si jte silma ees kui tegeletakse Liidu esindajatega.
lahkuml
testi Pevad on selja taga ja kuigi n.. koristamistd" jatku-
1 ^ Angeles Times*
Los Angelese Olmpiakomitee kehtiva Unrhe seaduse alusel, mis advokaat Mare Rappel mainis, keelab diskrimineerida ameerika et olmpiamngude ajal kitutakse kodanikke nende pritolu vi polii- Rahvusvhelise Olmpiakomitee tiliste vaadete prast, reeglite jrgi. Ja ti ette, et 1980. , - ^ ... aastal olmpia talvemngude ajal ""^^ !> \P^^^: Lake Placidis soovis ^ r ^ z m ^ ^ ^ " ^
Olgugi, et Sudbury eestlaste osa- vtt lemaailmsetest Eesti Peva- dest Torontos O tagasihoidlikum kui 1972. aastal, mil esinesid vimlejad ning noored ja tiskas- vanud rahvatantsijad, oli vabadus- rongkkigust osavtt sski vga elav. Sudbury esindust juhtis ja kandis seltsi lippu Gustav Luhar Masseyst koos perekond Tslefiga Ellit Lke'ist.
5v angustil toimus Sudbury eest- sgisese hooaja 27. septembril laste suvepev perekond Malmiste Eesti Majas, kus nhtud Rock Lake'is asuvas suvilas. Pere- vistiused. Alguseks on mratud kond Malmiste on palju aastaid kell 7 htul.
vr./io*,iir o x , o + c o ^ o , , ^ A ; o ^ saa otsustada. Balti Vabaduslt ot- vad veel praeguseni, tuleb hakata ^ ^ ^ ^ ^ C ^ ^stas edasi kaevata fderaalkoh- motlema sgistegevuse peale. tusse, kus kohtunik peah andma K?esolev EKN-u tegevusasta- on <ia ei lubatud. Tookordne u^end- ,^ olriud trikas ja pmgutav aga ees riikide ..president ..Jnmy ..Carter ^"^^^^^^J^^^^^^"^^' seisab veelgi ttiedam aasta. Tu- nustus, et antud juhul maksavad leb ettevalmistda tulevase aasta RahvusvaheliseOlmpiakomitee Helsingi inimiguste jrelkonve- reeghd USA seaduste asemel. Bal- reiitse ja.kevadel tuleb lbi va ti Vabadusliidu advokaat Jaak jrjekordsed EKN ldvaUmised. Treiman tles, et see juhtum ei Lhemas tulevikus toimub EKN-u sarnane praegusele juhtumile, korraldusel koos teiste organisat- Ksimuse all on nd ameerika si(onidega Kodumalt lahkumise 40. kodanikud eesti, lti ja leedu prit- Hiljuti sai ka teatavaks, et te aastapeva aktus. Aktus toimub oluga.
Sellega seoses on huvitav teadlai, kas hendriikide kohtud nustu- vad sellega, et Rahvusvaheline olmpiakomitee saab dikteerida hendriikide valitsusele tema v laspoliitikat.
21. oktoobr s.a. Ees- ti vlajas. Reedel, 2. novembr toi- mub iga-astane EKN tuluhtu ehk Viinakuu pidu", miUele -EKN ootab rohket osavttu. Jrgmisel peval toimub-u EKN aastako|solek. Siinjuures
noliselt lehvis vhemalt Leedu Rahvusvahelise Olmpiakomitee ^JPP ^o^ Angelese olmpiamngu-
de ajal avatseremoonial. Praegu oodatakse selle kohta tendeid^ Kui see vastab tele, siis on Los An- gelese Olmpiakomitee phjendu-
dis-irimineeritud sed aluseta.
regulatsioon kib ainult sportlas- te" kohta ja mitte kunstnike ja aivafiseremoonia tegelaste kohta.
on (EKN-u informatsioon) ameerika kodanikke Kalifomias