Nr. 68 Lk. VABA EESTLANE neljapeval, la/septembrH 1984 Thursday, September 13,1984 Nr. 68
, I ..... -yJ.-.'.'.-/frf<frf<t.tt.'7'
MEHED jooksus oli 27.47,54. Teiseks tul- . ; , , , ' , nud soomlane A. Vainio pidi me-Kurjooksudes olid ameeriMased ^^j. ^ ^ ^ ^ ^^^^ ^^ ^^ ^^
jllegi lekaalukad. 100 ja 200 m ^^^^^j^^^ Maratonijooks, voitis C Lewis vastavak 9,99 ja ^.^ ^^.^^^ ^9'^ .^^^ ^^^j^^ 19,80 (olumpiarekord). 400 m oli ^^^j^^ vistlejat, oli tuntud ni- A.Babersivoiduaeg 44,28.^ vga traagine. Vitjaks tuMult toi kanadalane B. Johnson ^^^^^^ ^rtugaallane C. pronksmedali 100 meetris. ^ ^opez vga hea ajaga 2:09,42,0.
K a tkkejooksudes lksid esiko- iirlane J. Treacy oli teine ja ingla- liad ameeriklastele, 110 mvoitisnec^sp^d^^^^ R.Kingdom ajaga 13,20, mis cm Jalane katkestas, teine d i 44-as ja olmpiarkordik. Soosik G. Foster gjoJmas 65-es! ji: teiseks. Knadalased said.nel- Kiirkond nig olevat mehhiklaste janda ja viimase (8) koha:. 400 ja eriala. 20 km knnis toodi kaksik- tketes oli E.Moses 105-ndat kor- kusjuures esimese E. Canto da jrjesti vitmatu, kaasaarvatud ^eg li 1:23.13: Kanadalane teb- kohnandad olmpiamngud. See- j^nc oli neljas. 50 km vitis R. kordne aeg 47,75. oli Mosesel maa- Qonzales. olampiarekordiga ilmartonii edane. 3:47;26. Kanadlastei; d i siin tie-
4 X100 m teatejooksus saavutas line fiasko. Lapomte : krvaldati SA meeskond uued olmpia- ja vistlusest ja teised kaks ei lpe- maaihnarkordid ajaga 37,83, jt- tantid! tes Kanada kohandaks. Samuti Nagu oodatud vitis kaug:ushjp- tid ameeriklased vpidu 4 x:4()0 pe G. Lewis (USA) 8.54 meetriga, meetris ajaga 2.57,91. Kanada ji mis oli osa tema unistuse titmisest siin kaheksandaks. et jrele juda Jesse Owensile, kes
Keskmaajooksudes olid inglased aastal 1936 Berliinis saavutas ndi silmpaistavamad, ehkki llatusil- kuldmedalit (100, 200,^ kaugus ja kult vitis 800 m brasiillane J. teatejooks). Gruz ajaga 1.43,00 (olmpiare- Krgushppes lks vidutiitel kord), jttes maailmarekordimehe jne-s^slasele D. Magenbui-g, tu- ' 'se-S.Coe teiseks. Temeing- Jemusega 2.35 m, jttes teiseks Eu-
roopa juunioride meistri rootslase .P. Sjbergi (2.33) ja kolmandaks hiinlase Zhu (2.31) kelle nimel on maailmarekord (2.39). Kanadalane M . Gttey pses kuuendaks 2.29
RISTSNA NR. 1211
laks 5,kiimstiiikWV Robert Arro Torontost (yasakul) ja Kalev Ka- seoru Marylandist kohtusid Jekrul Ja harrastasid juba esimesel peval maUmist. Robertile meeldib maalida lennukeid, autosid jne.g Ikana Kalev maaKbmeelsaEiiiid looduse lomadC; pilte. .
Foto:-J.
2/ 22 II i 26 \ 1 1
li m 27 28 31 m 32
5 i M li 37 40 M i i
26. augustil toimuis jrjekordne, sellega ka 1984. a. savise hooaja kalapgi lppvistlus. Vistlejad kogunesid mratud ajal Park M- lelli restorani vastas olevale endisele Texaco bensiinijaama parkimis- platsile, kus seltsi esimees H. Riko jagas informatsiooni vistluse korra kohta. Vistlus algas kell 8 2iosavtjaga,kelle ksutuses oli II paati Vistluse kohaks oli mratud Royal Beachi ja indiaanlaste (Georgina) saare vaheline jrveala.
laste kuulsus S; Ovett jai viima- seks, kukkus ja viidi haiglasse ar^ vatavastmaataki: tttu. ;
Mngude pnevamais 1500 m jooksus said inglased S. Coe ja.E. Cram. kaksikvidu, kusjuures Goe me^rig^ aeg 3.32,53 oli uueks olmpiare- Teivaslippes oli esimene prants--krdiks.; Sellega oli tema kes kahel mngudel vitnud 1500^^f m jooksu. MuWe, ram oli selle I^1'*PP^^ "^ P^' kla maailmam^^ ^ 1983. a. Ovett'ile kujunes ka see jooks traa- giliseks, sest prast kolmandat rin- gi ta katkestas ja ydi raamil ra.
3000 m takistusjooksus tuli vit- jaks J. Korir (Keenia) ajaga 8; 11,8. Maailmarekordiomanik H. Mansh (USA), ji neljandaks Ja prast l- petamist viidi ra ambulantsiga. 5000 m jooksus oli esimene maro- kolane S. Aouita, kelle aeg
lane A. Zeuner 17.26 meetriga, jttes kaasmaalase Gonley teiseks 17.18-ga. '
Heidete, tugete ja visete aladel pohiud ameeriklastel seekord edu. Nende kuulituke hegemoonia kat- kestas itaallane A. Andrei, kes 21.26 meetriga oli ees kohnest USA kuulsusest- Garter, Laut ja Wolf. Kettaheites parimaks osutus lne-sakslane I. Dannetjerg, heites
13;50,59 oli uudks olmpiarekor- ketast 66.60. Soomlastele kuulusid diks. 1976. a.ommpiavitja mis- esikohad odaviskes: ^^ A^^ Hariconen meremaalane J. Walker ji kahek- viskas 86.76 ja vasaraheites J. Tiai- sand^s ja maailmarekordiomanik Ji^ m tulemuseks 78.08.: inglane 0. Moorcraft pidi leppima 10-vistlus kujunes; eriti pingeli- 14-nda kohaga. seks tuntud lne-sakslase J. Hing-
itaallse A. Gova aeg m seni j 1980. a. o' ngude
Eelmisel peval oli jrv vga i,pahur", lainetas ja mahutas nii, et hoia eemale. Vistluse peva hom- mik oli vilu-vitu, kuid pikese krgemale tustes hk soojenes ja jrvepind vhe virvendas. Vistlu-
vitja mglase D. Thomsoni vahel. Lplik vit saabus Thompsonile 8797 punktiga, mis j i ainult 1 (ks) punkt alla Hingseni maailma- rekordist, Hingsen oli teine 8673 punktiga. Kanadalane D . S t e e n o kaheksas 8047 p.
Kuna Thompson on parandanud maaihnarekordit kohn korda ja on nd teistkprdtie olmpiavitja, siis jb talle? ka maailma paruM at- leedi" aunimetus.
tJldiselt Kanada meestest ai- nult seitse kergejustiklast pse- sid finalistide hulka, kes tid kaks pronksmedalit. Finaali ei psenud 20 atleeti peaaegu samasuure nai^ sportlaste arvuga. ,
Kigi alade medalite afyult oli esimene USA 83 kulla, 61 hbeda ja 30 pronksiga, Kanada sai vasta- valt 10, 18 ja 16 medalit.
,,jllengemiseni 1988. a. Mn- gudel Soulis, Luna-Koreas."
sel tmbas 21 vistlejat nelja tun- ni jooksul jrvesgavusest vlja 30 havi ja kolm bassi.
Keskpeval kogunesid vistlejad ROyal Beachi alalise vrustaja, seltsi varahoidja F. Aadli uele, kus seltsi esimees ja juhatuse liik- med kalu kontrollisid. Selgus, et seekord ei olnud saak mitte ainult arvult, vaid ka kaalult parim eel- mistest.: ,
Saagi vaatlemisel avastati, et vrske seltsi liikme J. Summa pu- rikal puuduvad hambad. Mni ar- vas, et kala on liiga vana ega kl- ba enam pannile. Vana Vrtsjrve ja ndne Royal Bechis elunev kirgline Simcoe kalaspOrtlane E. Lood teadis vita, et praegu on aeg, kus havi oma hambaid vahe- tab ja uusi kasvatab; kala olevat priima ahju panemiseks. Seda tendas ka Elmar Martinson, mil- le peale J. Summa kala kotti pistis.
Vistluse tulemused pn havide klassis jrgmised: 1. koht J. Sum- ma 7 kg 680 g , : ! E^Uibopuu 5 kg 950g ja;3. E. Roo3 kg 450 g, jrgnesid A. Nmm 3 kg 90 g, J. Ani 2 kg 255 g. Suurima bassi 1 kg 60 g pdis K. Paap, kuid bs-
Pikread: Haldusksus, piu> kond, 6. A. H. Tammsaare lava- teos, 10. Eel-' vi krvaltoit, IL Kuulus hiiiia filosoof, 12. Antiikaja keel, 13. he indiaani himu liige, 14. Juhtmte, testatav vide, 16. Linnu kodu, 18. Kimp," 19. Selles linnas toimub he populaarse oope- ri tegevus, 22. . . . hoidja sei- sev" elukutse, 24. Taivani endine' nimi, 25. Auhind spordivistlustel, 27. Riietusese, 29. Avar, paljuma- hutav, 32. Veehaldjas soome m- toloogias, 35. Linn Etioopias, 36. Kuulus saksa admiral, 37. Esikohal olek, valdav thtsus, 39. Nrga- mistuslik inimene, 40. Vljend ^- ga kibeda kohta, 41. Populaarse marsiVanad sbrad" autor, 42. E. V. Saksa ajalooteaduslik teos, 43. Inetu tegu.
S^ olikem teljaid parem ajdelattl Soovitage
VABA EESTLAST oma fSpFftdelel
sile seekord auhinda ei ohiud ette- nhtud.
Kehakmnituse eest hoolitses selt- si varahoidja F. Aadli, kalameeste joogi eest juhatusliige A. Lukk. Eelmisel vistlusel astus E. Uibo- ipuu seltsi liikmeks ja vitis esimese koha, nd tegi seda J.. Summa ja pdis ka suurima havi. , Lpuks seltsi esimees tnas F.
Aadlit, abilisi ja vistlejaid, kutsu- des kiki tagasi Simooe jrve j- le. r . . , - .
J. S-gi
Pstread: 1. nnemng, 2. Kuju Vanas Testamendis, 3. Omaaegse filmikuulsuse. Oswalda eesnimi, 4.~ Lahkuse-sbralikkuse vljendus, 5. Jalutu sisalik, 7. Lks meelest, 8. Saksa insener-konstruktor, kelle nime kannab teatud liiki mootor, 9. Jme kepp, 12. r, 15. Tapma, 16. Kirjutusvahend, 17. Mne aas- ta eest mrvatud vljapaistev riigi- pea, 20. Omaaegne kindlustusselts Eestis, 21. Veejuhtmed, 23. Pro- gramm, 26. Suur jrv Lne-Kana- das, 28. Organisatsiooni juht, 29. Raviasutus, 30. Liiklussoon, 31. Jahusupp, 33. Sjagaas, 34. Kuu- lus lauljatar, on olnud juhtiv sop- ran Metropolitan ooperis le 30 aasta, 37. Linn Soomes, 38. Kuiv puuksn.
,RISTSNA NR. 1210 LAHENDUS
Pikread: ' l . Kk, 3. is, 6. S- rav, 10. Kain, 11.. Rada, 12. Enam, 13. Odraiva, 15. Kaine, 17. Lev, 18. Puur, 19. Ena, 21. Endla, 24. Mot, 25. Ilse, 27. Edasi, 29. Uih, 31. Odessa, 33. Idioot, 36. Oim, 37. Haava, 39. Kurg, 41. Aju, 42. Lvask, 44. Not, 46. Toll, 48. Sol, 50. Orvud, 52. Tkkeks, 54. Odav, 55. Alus, 56. Olak.
Wstread: 1. Kade, 2. Kirves, 4. Irv, 5. Saapad, 6. Saku, 7. Rei, 8. Annetus, 9. Vaen, 10. Kollisioon, 14. Ind, 16. Armid, 20. Arhan- gelsk, 22. Nero, 23. Lesta, 26. Lo di,' 28. Sorav, 30. Isar, 32. EEKS, 34. Imatra, 35. Ohutu, 38. Vtu, 40. Uksel, 43. Auk, 45. Ood, 47, Oda, 49. Oka, 51. Vv, 53. S.
iHntnnnnittiiiiini
Aastal 1939. niisiis Ameerika hendriikides asuv I.T.T. suurfir- ma kontrollis Standard Elektrizi- tts A.G: firmat Saksamaal ja sel- le juhatusse kuulus peale natsi pan- kuri Kurt von Schrder'i ka Emil Heinrich Meyer^ kes oli Hitleri r- gisekretri Kepple'i (Kepple''i Rin- gi" asutaja) emees ja htlasi k A.E.G.) direktoriks. Mlemad me- hed olid ka LT.T. kontrollile allu- vate Mix & Genest A.G. (94%) ja C. Lorenz A.G. (ligi 100%) firma- de juhatustes ^ j veel aastal 1944 need firmad .tegid nn. ,iHimmleri Sprade Ringile" suuri rahalisi an- .istusi. G,' Lorenz A.G. ..omakorda-
oli 25%-ga osanikuks Focke-Wulf jahilennukite tehastes loomuli- kult I.T.T. ja Sosthene Behn'i tielikul teadmisel Ja tahtlikul or- ganiseerimisel. ;
Prast sda Saksaniaale lheta- tud uurimiskomisjoni ees andis tunnistust k Kurt von Schrder, mille protokollist raamatus On ra toodud pikem vljavte, kus ei esi- ne htki Behn'i teguviisi vabanda- vat videt. I.T.T. tegi nd oma parimat, et siin esitatud fakte kinni katta ja maha salata mis tal k ligilhedaselt nnestus. Nii oli heks uurimiskoinisjoni ametime-
kapten
Norbert A. Bogdan, kes eraelus House of Morgan'i kritiseerimisest olnud J. Henry chroder Banking nd loobumist vastas Ford, et Gorp. asepresidendiks New Yor- Morgan siiski kuuluvat konstruk- gis. . . Viimane katsetas korduvalt tiivsete" finantseerijate hulka, kuna komisjoni thelepanu neilt ksi- ta olevat toetanud Thomas Edi- mustelt eemale juhtida, millised son'i, nagu ka tema ise. . . Ford katsed siiski tielikult ei nnestu- jtkas: nud ja vhemalt osa kriitilist ten- Kui need finantseerijad viksid materjali ji hilisemaile asjauuri- teha oma tahtmise jrgi, siis me jale veelgi kttesaadavaks. oleksime sjas praegugi. Nemad ta-
havad sda, sest nad teevad sjast * * ja teiste
le raha". Henry Ford on Ohiud niidagi Teisest kljest, kui piiluda nen-
nagu mistatuseks Wall Street'i elli- de Henry Ford'i avalike vljendite di hulgas. Kaua aega 1920-^1930- taha, siis leiame, et Henry ise ja ka nda aastail, Ford oli avalikkuses ta poeg Edsel Ford on olnud nen- hsti tuntud sealse- finantsilise kliki de Ameerika rimeeste esirinnas,
' vaenlasena. Ford sdistas Mor- kes on pdnud jalutada iga ideo- gan'it ja teisi sdade ja revolutsi- loogilise vaheseina mlemate kl- oonide rakasutamises nendest pro- gede taga, sellest kasusaamise ot- fifeerimiseks ja oma mjuvimu singuil. Ford'i enese kriteeriumi kasutamises hiskonnas isiklikult - kohaselt kuuluvad Ford'id niisiis edasijudmiseks. Aastaks 1938 destruktiivsete" vi hvitavate H ^ r y Ford oma avalikes vi] en- elementide hulka, dustes oli jaganud' finantseerijad NM.see oligi Henry Ford, kes kahte erinevasse klassi: hed olid 1930-ndail. aastail ehitas esimese need, kes profileerisid sjast ja te- moodsa autovabriku N . Liidule, gid mis suutsid, et algatada sda; Gorki lhedale. Sellest vabrikust aga sinna teise klassi kuulusid siis- vljusid 19501960-ndail aastail ki ainult ..konstruktiivsed" finant-\ka need veoautod, milliseid kasu- seerijad. Viimaste hulka luges ta tas Phja-Vietnam relvade ja ls- nd ka J. P. Morganl (House of kemoona vedamiseks Ameerika s- Morgan). Samal aastalNew York jajudude vastu. Aga Henry Ford Times'is" ilmunud intervjuus Ford sai ka kige kuulsamaks vlismai- deklareeris: ' seks Hitleri toetajaks ja teda v- . Keegi on telnud, et 60 pere- ristati selle eest krgeima natside konda juhivad kogu siinse (airiceri- poolt vlismaalastele vljaantava ka) rahva saatust. Aga oo vga aumrgiga. Selle sndmuse puhul vimalik, et kui keegi tooks helgi- puhkes USA avalikkuses lahkarva- heitja fookuse alla need 25 Isikut, muste torm, mis viis isegi diplo- kellede ktesse on koondatud ko- maatiliste nootide vahetamiseni gu rahva finantsid, siis sellega Saksa - ja SA valitsuste vahel, oleks valguskiirte all ' ka maailma Ford protesteeris avalikult, et ta ei telised sjaphjustajd". poolda totalitaarseid riigikordi.
Reporteri ksimusele, et kuidas Igal juhul, Ford., teadlikult profitee- phjendab ta oma kaTaaaegsest ris ilemalt poolelt Teises maail-
masjas: Prantsuse ja Saksa vabri- kute lbi, millised . produtseerisid veomasinaid Wehrmachfile; ja sa- mal ajal ka teiste vabrikute kaudu USA-s, millised tootsid veokeid Ameerika sjavele
Henry Ford'i protestatsioonide kohaselt ta ei sallinud, et juudi- soost rimhed profiteerisid sna- dest. Aga nib, et kui sedasama te- gid juudivastased Morgan ja Ford, siis oli see korraga vastuvetav, moraalne ja ka ,.konstruktiivne".
* * t-
Juba; 20. detsembril .1922. la. New York Times" teatas, et au- tovabrikant Henry Ford .oli finant- seerimas Adolf Hitleri natsionalist- likku ja juudivastast liikumist Mn- chenis. Samal ajal Berliini ajaleht Beriiner Tageblatt" kutsus les Ameerika saadikut Berliinis, vtta uurimise alla ja peatada Henry Ford'i vahclesegamised Saksamaa siseasjadesse. Kirjutati ka, et Hit- leri vlismaised toetajad olla varu- nud tema jaoks ka avarad peakor- teri ruumid, koos hulga hsti- makstul leitnantide ja ametnikega"; ja et Henry Ford'i portree olevat paigutatud prominentselt Hitleri isikliku broo seinale. Times" lei- dis, et Ford ignoreerib tiesti Ho- henzoUem monarhiste ja on paigu- tanud oma raha Hitleri revolutsi- oonilisele liikumisele.
Hitleri mssukatse siiski eban- nestus ja 1923. . veebruaris oh ta le kohtumistmine, kus Baieri Maapeva asepresident Auer muu- hulgas tunnistas: '
HrraFord'i huvi Baieri juudi- vastases liikumises algas aasta ta- gasi, mil ks Ford'i firma agent tu- li siia traktoreid mma, aga ta
sattus siinolles kokku kurikuulsa pn-germaanlase Dietrich Eichart'- iga. Hrra Eichart ksis hrra Ford'i agendilt finantsilist toetust Agent lks Ameerikasse tagasi ja kohe prast seda hrra Ford'i raha hakkaski judma Mnchenisse".
Hitler sai tollal oma tempude eest kerge ja mugava vanglakaris- tuse ja hakkas selle vltel kirjuta- ma oma ,,Mein Kampf" nimelist teost, milles ta kasutas muide vl- javtteid ka Henry Ford'i poolt Ameerikas ilmunud raamatust The International Jew".
Ai 4
Aastal 1928 Henry Ford hen- das oma Saksamaal asunud varan- dused I. G. Farben keemiakartel- ga ja Gari Bosch sellest kartellist sai Ford Motor A.G. presidendiks. Samal ajal Edsel Ford Ameerikas astus American I.- G. Farben fir- ma juhatusse.
Kmme aastat hiljem 1938. a. augustis Henry Ford'ile an- netati Saksa Kotka Suurrist, tema teenete eest natsi-Saksamaale ja Fordi 75. aasta snnipevaks. Ameerika sionisid pstsid valla valju protestitormi ja Ford pdis psta oma nahka sellega, et ta esi- tas avaliku smpaatia avalduse juu- tide! kannatustele Saksamaal. Ja et medali vastuvtmine saksa rahval ei thendavat veel mitte sugugi te- ma smpaatiat natsismile, nagu mned isikud nivat arvavat..
HETH