TEISIPiUltVAL NJEUAFAEVAL
Nr. 71 (3088) X X X i n aastakik Teisipeval, 25. septembril 1984p Tuesday, September 25,1984 tSssOmnmbri hind 70 mtf maa
kindfcaLsoovitb V'^ -^ ^^ miirkgciasi I
Ltlaste globaalselt pidustuselt Mnstedsr vaibadiasiemoiiisti-atsiodnil nuti venelaste lahkumist Eestist, tist ja Leedusto
HILDESHEIM, Lne-Saksa- 1 maa ^ N A T O judude lemjuha- i taia Euroopas U S A kindral Ber- I aard Rogers tles, et uued nrvi- 1 ga&si kahurimrsud ja pommid tu- I lpks valmistada USA's ja hoida | g seal Lne-Euroopa liitlastele ka- | sutamiseks; ks selHste relvade la- f du viks hoida Varssavi pakti | maad selliste. relvade kasutamisest, 1 nagu tehti mMgaasidega II; maa- J y;^ a^ojas. K a viks' see olla lbi- | rkimiste tugevdamiseks nende 1 keelustamise kokkuleppe slmimi- | .^#-!-' ' E..
ICciiicidci vtab oniaks 1
TORONTO - Uus konservatvi- | de valitsus andis selge signaali = maailmajuhtidele, et Kanada tahab | tulevikus rohkem lheneda SA'le i omasele abistamisliihile. Finants- 1 minister MichaelWilson vttis sel- 1 le liinij kui ta rkis vaeste rah. i vaste vlgade probleemist Toron- 1 tos pisetud konverentsil. Seda pee- 1
Svaev takse selgeks mrgiks, et peami- i
Soome ajstldijandiise teatd streikisid Muuga sadama soomlastest ehitajad prast lunat komapeval, 5. septembril. Streigi phjuseks olid lahlorvamised palgalsiisteenii le.
Muuga sadamat on praegu ehitamas rohkem kui 400 soom- last Suve jooksul on nad juba paar korda streikinud. Tli- sed on siliidisfanud tandjaid, et pesemisruumid, kimlad jne. on puudulikud ja et koUektiivlepingust ei peeta kinni
Sadamat ehitavad isoome ettevtted E K E kontsern ning Poiv fal Group. Tandjate ning kommunistide pOolt juhitud Ehi- tustliste LHdu esmdajad pidid Jtkama oma lbirkimisi reedel, 7. septembril.
Muuga ehitustele on toodud ka suurel arvul niinimetatud mittekvalifitseeritud tjudu Venemaalt, Tegemist on elu- kutseliste rndtlistega, kellede^ koiravimudel on pidevaid raskusi. Joomine on kohutav, kuid Iseilega kaasnevad ka muud nhted, nagis alalpmatud kaklused ja ldise korra rikkumi- sed.
Lmingutega seosesolevad tapmised olevat tava- lised, et neile ei pratavat enam mmgit erilist thelepanu. Tallinlased aga kardavad, et sadama valmides jvad paljud nomaadid'^ paiksek^ s ja toovad N. Liidu aladelt lnelisse
nister Brian Mulroney kavatseb l - s Eeistisse ka oma sugulased. Seega rikastub Eesti bi viia oma valimisvitluse lubadu- I nis kahtlase vra ja soovimatu elemendiga.
pealinn kau- s
lllemba^lins^st kokkutulekust vttis @sa
Juuli lpul toimus^ ltlastel Mnsteris, Saksamaal M Lti lemaailmne blupidE^ ^^ j^^ Mnfoes 5000 inimese osfaVtuI. Mnsteri linnas ratab eriti suurt thelepanu vabadosdemontratsioon iah- Tuslippude aU, Jtek([k^ Ltiga nuti vafoadusit ka Eestileja Leedule
. , . . 11 tegelevad lti muusika tutvstaim-^ ^ ^^ ^^ '^1^ J t a m i s e L tles tervitusi HaHe ^gga paljudes maades: d^ ^^ Mwnstedandis L a u Maailmahidu^ ; ^ . ^ ^^^^^^ ^ ^^ b^^ ^ esimees dr. O. Pavlovskis New Samal ontul toimunud ,,baM loo- j^ jj^ ^^ ^^ g^ ^^ j Yorgist, laulsid laste- ja noorte- duse rppes"Mjisten vabahu- koorid ning noorteorftester Andris muuseumi maa^aial rahuldas vist Vitolinsi juhatusel Stokholmist. vheseid, .kuigi osavtt sellest oli
elav. '
Toronto Eesti Seltsi korraline aastpeakoosolek peeti mdunud neljapeval kuni 3-liikmelise osavtu^ gu Kuna ettenhtud ajaks polnud kllalt liikmeid kos algas see phiMrJa kohaselt tunniajalise hilinemi-
Sahial peval tdimus saksa aja- kirjanduses ja televisioonis laial- dast thelepanu ratanud rong- kik, milline lppes Mnsteri toomkiriku esisel vljakul.
Toimus ; pidulik mlesisaktis, ku^ koorilaulud klasid piiri- seadmete vahetus lheduses.
Selle rituse korraldamine bii Kohalik saks^ ^ elanikkond Oli sel- jetud peamiselt yabahumuu- le sidu mttest teadlik, paljud Iseumi personali hooleks, olid tee rde ja jaamadesse ko-
Koosolekta avas esimees Anne I3 TU, lugedes ette aasta jook- sul surma" lbi lahkunute nimed, keda vikse^ leinaseisakuga mles- tati Koosolieku juhatajaks valiti H .
ja protokollijaks Epp Aruja.
osavtjad, peamiselt erariides ini - mesed, kandes inimigusi ja vaba- dust- taotlevate tekstidega transpa- rente, millistel Balti riikidele teh- tud lekohut ja ka lerelvastuse
. 1 , . .. 1 t . 1 r - ^ . gunenud, sbralikult rongile lehvi- 1 milline asjaolu lialvas latiparase|^^g^^ ^^^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ -^^^ ^^ ^^^^^ ^^ ^^ -^^
Esimese osa sellest moodustasid hkkonna tekkimist. ^ vrvikllaseid rahvarivaid / . , ^ Ltlaste suurritust vib kigiti kandvad tantsugruppide ja koo- .^ Suure menu^osaks^ sai seevasm nnestunuks lugeda. Erit i meeld^^ ridelkmedi- kes lauldes sam- 5(Mukmehne-.,?ai^^^JOsta^. lbimddd musid lbi Mnsteri vanalimia ZTAX^^^^M^ toomkiriku ;poole.| S T j ^ S ^ S l a t i l M
Rogkigu aeg-ajalt peatuma j- elu ainetel. Hoogsalt 'esitatud ees- "^t"*^^/^ T> i ^^1^^ des! kandsid rahvatantsijad tna- kava lppedes ei tabnud aplaus^ ^^^^^^ vall spontaanselt ette rahvatantse, vaibuda. se piAastub ule L a t i . Gumn^^^ mida pealtvaatajate poolt K)hke , , : m aplausiga kviSeriti. \ r J ^ ^ ! ! ^ / ^ ^ ^ ^ ^elle asutuse tiitst:lti:kul-
Neile jrgnev grupp rahvari-. kujunes lti hendatud kooride |J^V^^^^^^ vais noormehi rahvusvrvides lip- kontsert, mille motoks oli: Diklist ^ ' . ^ ^ ^ ^ pudega jagasid rongkigu n a ^ Mnsterini. '^^^^^^^ o^: . k a h t / . o s s ^ Jmesid laulupeost vabas^aa i^as koondab see ene^
Nimelt toimes BiWiS 1864o aas- a^ ^^ ^ tal esimene lti: laulupidu umbes melt mandrilt. N i i kib Mnsteri saja Taulja osavtul, jrgnes mitmes kohas kohaliku P^^^ olovatQ pilaste krval pila- thtsusega laulupidusid. si Phja-Ameerikst, Austraaliast,
^i^^rr.* ^r^ictcti T i r ; Uus-Meremaalt, kui k teistest f S k i^nunolrt^ toimus Riias esime-: Euroopa r i ^ ^ ^ ^ ^ ^ K a Ltist vii-
te t l d u ^ ^ S lti kllaulupidn45 laulukoori- mase paari aasta-jooksul Lnde M c u S te'^k:e'^^: S '^^^ aktiw^e; Ml ja^ elama :as^ ^^ ^^ ^^ lateenistus peeti puupsti tis ju- . ^ s malakojas. Seekordne programm oli M
, ,.. L , ^ kokku seatud, et iga mdunud r^ ^^ ^^ Jrgnevad pevad olid taidetud ldlaulupeo eeskavast oli ks vi
tiheda eeskavaga. See ulatus lau- enam laulu, millised omal ajal lau- ^^^^^^f^ lupeo thtsamate sndmuste kajas- ^ -^^^^ iseloomtustavaiks j^^g. s ioppmu. tusist kabareeni kverpeeglis, kurn p^j^^ideks olid kujmienud. Vi^^: ^^^^ ^^^^ ^^^ ^ ^ kunstikup^ haarava kontsert-oo- thelepanu, et laulupeo juhti, permi Banuta , milles esmev ^^^^ sekord noorema generat, koor oh New Yorgist, ktesse usaldatud. Rori^
kuna enamilk soliste kunlusid 1"^ ^^ ^mants Mezaraups USA'st, Ameerika mandri tuntud, ooperi- "^i^ma Maksima Kanadast, Lija ansamblite koosseisu, nago Met- ^obena Inglismaalt, Guntars Oe- ropolitan Opera, Chicago Lyric ^^is Venetsueelast Q n g ^ l f \ Opeskins Saksamaalt, on kik kas ^
- * , paguluses ehk siis Ltis peale 11^ Orkestri mngijad Fhilharmonica maailmasda sndinud. tegi^ PhJa-Kore, pakkudes putu- Hungarica koosseisust, kaks solis- . , . se tttu kannatanud Loun-Koreale ti olid Saksamaalt. ^sel rahvatants^gnippide esi- mitmesugust.abi, mida ka aktsep-
, nemisel vois saada hea levaate teeriti.Pakkiunist^ ^^ p^^ ^^ ^ heks meeldejvaks krgpunk- lti rahvatantsude mitmeklgsu- kauaaegsete rivaalide suhteid pa-
tiks osutus musikaalne laudatio sest. randada, Luria-^res sai 200 Mnsteris l igi 40 aastat ttanud Klni Praagersite nunel isteMi- inimest uputuse t lti gmnaasiumile, selle endiste lamoo^kantide rmsate helide jnud kadunuks, k?ma majandus- kui ka praeguste pilaste kaastege- saatel oH 350 lavatantsijat tod kahjud ^^ t^ ^ vusel. Paljud neist on muusika alai phjaliku vljappe saanud ja
1983/84. a. tegevusaruande esitas esimees A. Tll. Eelmise aasta ahil oli liikmeid 386, aasta jooksul tuli juurde 23, kuid surma lbi lahkus T; praegu oh selts 402 lget. Selts on aasta jooksul korraldanud koos EKN ja AK-ga tvustamishtu.
korraldati E 66. aastapeva kontsertaktus sellele . jrgneva kohvilauaga Toronto Eesti Majas kcos Eesti Maja juhatusega.
Aprilli alul toimus III kevadpopur- r, mle lejk lks Gates of Tal- linn nituse kulude katteks ja ES- TO-84 rituste raames Toronto li- kooli Robarts raamatukogus nitus Gates oli Tallinn, mis avati 28. juu- nil ja kestis kuu aega.
Seltsi juhatus on pidanud 10 koos- olekut, mlest kaks olid koos teis- te organisatsioonidega seoses E V aastapeva aktuse ja kevadpopurr kavade koostamisega. Juhatuse liikmed on seltsi esindanud palju- del ritustel nagu kalendri kosta- Kiise ja Ontario Multicltural Ad- visory CouncU'i koosolekuil, E K N vastuvtul, thtpevaritustel ja aportelagris. K a on ttanud sdlt- si raamatukogu.
Kassaaruande esitas laekur J . Tens. See nitas tulude poolel $9.299.90j kus suuremaks; tuhipos- tiks Od ritused $7.339.70^ga, kulu- sid on olnud $9.608.33, mis jttis 1308.37 suuruse puudujgi!
TES ' i varanduste seis 'on.tasa- kaalus $21.566.77-ga, kus Eesti Maja ja T. E . hispanga osath-
^ on 15.633.02 ulatuises.
j, noortefondile Ja maa-
lasteaias 88 last, kes jagunesid 7 klassi, kasvatajaid 13. Neist lahku- sid 3, kuid on asendatud uutega. Lasteaia pased vtsid osa ESTO- 84 ajal mitmesugusest t<egevusest. Mdunud aastal lpetas lasteaia 10, tstes lpetajate ldarvu 402-le. Ta avaldas tnu T E S ' i juhatusele antud toetuse eest.
TES ' i tienduskoolide aruande esitas H. Lupp, mrkides et alanud aastal on koolielus kaks juubelit: 35 aastat tagasi alustas tegevust tiendskool ja 20 aastat tagasi t eesti keskkoolis. Seni on koolidelt le 2000 noore lahi kmud. See on suurim vabas maamas. ESTO-84, ajal olid paljud endised pased rakendatud mitmesugusesse tege- vusse.
Mdunud aastal oli algkoolis 127, keskkoolis 52, gmnaasiumis 35 ja eesti keele kursusel 16, kok- ku 213 past. ,
ppeaasta mdus ESTO etteval- mistamise the all. Ta loetles snd-
musi, kus noored olid tegevad. Mdunud aasta kooli majandus- aruande tulude poolel on $14.119.80, kulusid $13.143.67. Koost Toronto koolivalitsuse prandikeelte osa- konnaga on olnud vga hea. Kooli juures on ka kirjastustegejiais, kus 18. vljaandena ilmus just nd kooliaja alguseks Salme Raatma noorteraamat Sinised unad ja teisi jutustusi", mis meldud noo- rematele lastele. Alanud kooliaas- tal oli muudatus kooH juhtkonnas, senme koolijuhataja H . Rndva lahkus ja tema asemele tuli endi- ne petaja Valdek Lenk.
V. Hubel, Eesti Lt Kanadas esi mees avaldas tnu T E S ' i juhatuse- le, eriti Robartsi raamatukogus korraldatud nituse eesjfc.
. TES ' i raamatukoguhoidja Leida Pajur esitas raamatukogu aruan- de. Sel ajavahemikul on laenuta- tud 526 raamatut, juurde on ostetud 12 uut, 3 on saadud kingitusena,
(Jrg lk. 8)
ks Liibanon! emdatapiB lerroristiide grupp, kel olevat tihedad sa- demed Iiaanigay sitis lhkeainega tidetud kaubaautoga lbi saatkon- na, valvurite USA saatkonnahoone juurde Ida-Beimti eeslinnas m- dunud neljapeval, surmates seni tpiselt teadmata arvu, mnede tea- dete kohaselt kuni 40, vigastades teist niipalju. Surmasaanute hulgas on kaks ameeriklast; saadik sai vaid kergesti vigastada.
Hevisjnikomisjoni esimees Ha raid' Teder luges ette revisjoniko- misjoni protokolli.
Lasteaia aruande esitas Merike Martin. Mdumid]
Sama islami Jihad grupp on va- rem vtnud omaks rnnakud U S A saatkonnale Lne-Beirutis, kus mdunud aastal sai surma 63, ja rnnakud U S A Ja Prantsuse rahu- valvegruppidele, kus oli 299 sur- maohvrit.
Islami Pha Sja (Islamic J i - had) grupp tles, et atakk tehti selleks,
e |M viia oma eelmine luba- dus, et helegi ameeriklasele ei lubata jda Liibanoni pinnale. Juba 8. septembr oli prantsuse
uudisteagentuur France-Press Bei- rutis andnud U S A saatkonnale
edasi telefoni teel hoiatuse, et sel- lised rnnakud on kavatsusel U S A saatkonna vastu. U S A li neid kuuldusi vtnud tsiselt, kuid ligi- ps saatkonnahoonele polnud kl- laldaselt tkestatud, kuigi julgeole- kuvalmisus oli olemas.
U S A vlisministri abi Richard IVlurphy, klastas pommitaniise tttu purunenud hoonet ja tles,
et terroristide atakk on sisuli- selt siiski ebannestunud rna missiooniga,
kuna ameeriklased ei lahku; selle- prast veel Lbanonist.
