iks on leida uusi vi- eliidi" vimaparaadi
ja kindlustamiseks. >n nende kontrolli all m^d ajalehed, niilli- ad isikud mtlevad iisil, nii^ -et avalikku
peaaegu vimaldub heainsast keskusest, ka muude kirjastuste numist ootavaid raa- teeritakse vastavalt
d oleks kasulikud vi imueliidi eesmrki-
Iskonna manipuleeri- ks.eliidi" poolt on urt sda kuuekmne gile ja rahvale kaela glaslikud vlakoor- atsiooni eeskirjadest baduse ja vimaluste
t' -'ja riigikodanike tamine oma Washing-
valitsusele. Ei 'ole sellest lbipaistvast
sti milles osalistena at poliitilist parteid
|)ma programmides et- Icunstlikke erinevusi, ed konventsioonid j artisanlik, vlispoliiti- enam ratada usal-
imueliit ise on jud- "sele, et rahvas ei ole nde poolt juhitud po-
legiprast, vimueliit valmis suruma lbi igal juhul, ksimat^:
ro t^use jrele avalik-
* * *
VABA ESSTLAm neljapeval, 11. oi ^October 11, TTi'rTTff Jll KMi i iiJM.uimnTn!^utf.viu^^i i,iit.i!j |,|BKnT1 JSXW
ADVOKAADI
htuti 447-2017 vi 929-3425
kodos 360-8776
TNU TOOMI
ADVOKAAT NTAl .
Toronto, Ont.M6A 3A11 v
Telefon 789-7579 kodus 762-2367
22- septembr thistas oma 50. ^ ^ ^ ^ a ^ ^ ^ meie noorim kuja-
nifc Helga Nu, sndinud Raukas. Oma; esimesed eluaastad elas Koht- las, SHS Tallinnas ja okupatsiooni- aastail Prnus, kus toimus ka lO- aastasena kodumaalt lahkumine.
Rootsis jtkusid pingud, kuni saavutas keskastme algkoolipetaja; kutse ja ttas selle jrel petaja- na mitmes kooliprkonnas. Eooli- tco fOrval.hakkas ka kirjutama ja joomstama. Esimesed neli aastat tegeles.ta noorte ajakirja ,,Tule- hoidj^ " toimetuses, kirjutades ju- tustusi, artikleid^ luuletusi -ja joo- nistas Stokholmi eesti ajalehtedele. Alates 1952 on tema loomingut i l -
vm '^""d v,TLilimullas''; Kirjutamise, krval on esinenud illustraatorina ja> esinenud kunstinitusil.
^^ 965. a. ilmus esikromaan Kass sb rohtu'', millele jrgnes Tii- ger, tiiger" (1969) ja ,novellikogu :,*Kor(i kolmapeval" (1967),: ro- maan Paha poiss" (1973) lasteraa- matud Ruuduline rvel" (1965) ja ,,Oi^i-oi, mis juhtus" (1967). Lastejutte on ilmunud ka ajakirja- des. Lvastamis|; ootab nidend ,,Pagejad", Mdunud aastal ilmus tema noorsooraamat Pea suu!". ^ Ta on olnud agar ka organisat-
sioonides,. olnud ksikgaid kuni hines Tuulemaa" lipkonnaga, on Olnud hundujuht, eeskujulik skaut, vanakaru Karu" lii^ konnas, on
rganisaatorit Meenutus- h^ g^ ka mitmeis eesti ja rootsi kir-' Foto: Vaba Eestlane - i ^ " ^ ^ ^ ja kultuuriorganisatsiqoni-
visioon 1982. a. novembrist peale on Ka-
nada kunstigaleriides, kunstimuu- seumides ja likoolides ringkiku teinud Kanada ukrainlasest kunst- niku WiUiam Kurelek'i (1927-^ 77) Kanada teemaliste maastikumaali- de nitus. Viimane 14-st nitusest bn 'Torontos, Ontario kunstigaleriis 13. oktoobrist 2. detsembrini, Nitu- se kendajaks on The Mutual Life Assurance Company of Canada.
W Kurelek sndis ukrainlasist emigrantide pojana ksikus farmis Albertas, Ta kasvas les seal ja teistes samasugustes farmides Manitobas suure majanduskriisi, pua-aastate ja rohutirtsude nuht- luse ajal preerias.
Prast Manitoba likooli lpeta- mist 1949 ja lhemat aega kunsti- koolides ppimist ta lks Ingli-
Aastal 1957 abiellus ta arstist kirjaniku Enn Nuga. Neil on lap- sed Laine, Heino ja Liia. Neilt on ta oma lasteraamatute teemad saa- nud, kuna ks ttar oli juba bili- seks viimase noorsooraamatu i l- lustreerimisel.
Helga Nu tid iseloomustab p c gulashiskonn probleemide ksit lemine, vanema ja noorema plv)
-erinevad vaated, paguluse ja koduj maa, pagulaste ja rootslaste sul ted, mida ta mitmest aspektist valf gustab ja katsub \mista!
-/eo
maale 1952, kus ta ppis pildiraa- mimist, et selle tga end elatada kui ta jtkas maalimist, alui Lon- donis, siis tulles Torontosse, ^ s ta leidis kllaldase publiku oma lust- reerivae immigrantide elu kirjel- davae maalidele preeriaelust 193050/aastais.
Ta oli viljakas maalija, kel u suureprane mlu, millest ta vt- tis ulatuslikku ainet oma loomin- guks. Kurelek sai rohkem tuntuks illstraator^in, kuigi ta on tugev kompositsiponis ja. oma tde struktuuris. Juba oma eluajal osu- tati talle palju austust, nende hul- gas Order of Ganada 1976.
Kurelek uskus, et vime kunsti luua oli Jumala kink ja seda tuleb kasutada Jumala teenimiseks. Ta ei lmud kaasa moevooludega, mistttu ta ji eemale kaasaegseist sel ajal, kui Kanada kunst oli ar- munud abstraktsismi. Ta ji jonna- kalt oma stiili juurde, nende piltide juurde, mida ta oma mlus oli tal- letanud lapseplvest peale, m|aali-j des dokumentaalseid pte immi- grantide farriiielust nagu ta seda oli ninud. Kurelek ei maalinud peagu kunagi mitte maastikke kui misuguseid, aga oma duajai ta maalis pikuti ja laiuti Kanadat. Kirjeldav tugevus ja tpsus on" te- ma maastike element; selle au- dentne kasutamine 'emotsionaalse sisu kandjana hendab tema tid. Seda nhakse ka avataval nitusel, kus on esitatud 50 maali mber.
HARRY UNDRA. Q.C, YNDE-ADyOKAAT &
653-7816
oma maja Jllegi liiga palju? Vib-olla olete isoleerinud pningu, kga mitte keldrit. Uksed ja aknad pole korralikult kititud vi tuulekindaks muudetud. Teie maja ktmine on liigakulukas. Praegu on paras aeg, et midagi ette vtta maja soojana hoidmise ja kttekulu osas. Energy, Mines and Resources Ganada on valmis teid aitama ja seda muret teil sdmelt ra vtma.
Korralik isolatsioon ja
teed eiiBffiafadM TI
40% kttekuludest. Helistage saate asjatundlikku nuannet meetodite ja materjalide osas ja kas olete igustatud saama kuni $500 Canadian Home InsulationProgram (CHIP) alusel. Selle alla kuuluvad kik majad, mis on ehitatud enne 1. septembrit 1977 (1. jaanuar 1977 NovaScotias ja
ise vi Mned inimesed teevad oma parandustd ie. Kui aga eelistate, et ettevtja teeb teie t, siis tehke kindlaks, et see ettevtja kuulub Canadian General Standards Boardi nimekirja (CGSB). >sez san^ frais
iBIA/GOLOMBrE-BRnNNIQU
Jrgneb
OPTOMETRIST: (OPTIK)
Tel. S31-42S1