Iklastusreisiga ilijnuv ajaleht ' tungib peal-
le meie kunin- as toonis kai-
pordimiiiistrile olevat puudu- gunemis^ st l-
knarnukki rngalt protor harilik surelik
ludtada ainult phjusel oma
Snow eitab ajalehtedes too-
mbritsevad inehed, kuid ta iti, mis annaks les toodud sil-
rld" toimetajad sensatsiooniar lemisel, et ku- oii ka kanada ka meie ku- iastel on palju tiaste iile nuri' ajakirjanduses Kanada kiminr
Jstayad ja oma fgel olevaid ar- fa kas ei olnud lalees ihukaits- I inglased/ kelle mni ateg tga- is kuninganna t^us tema vQOdi >igem kui iiieie istame hlt ja Ked eemale
rk viduTm- idi Siberis uue; inest itta kui-
raudteeliini Imaha Ymased I sndmusele Ni
phendati era- Miks ka mitr
Jud Siberi taga- lurte maapue-
fpluateerimiseks ittsvaradele ligi
)kseb paralleel haudteega, kuid phjapoplsema-
I endast t o ^ ^ maksma ca 10
{Kindlasti oleks tunduvalt kal istide kasutu-
tjudu^ mids Venemaa nurka- aladelt, kaasa-
bi saadeti Sibe- terved ehitus-
jektiga. alustati kohaselt pidi
sviimine vtnu kui seda esial
ei ole kaugelt- sidukorras. See une kui rongid
Itamatult hakka- feud tunnelid oi lendest n aju- ridk mindud,
la jaamahooneid lataiuute asulate peavad andma tagaphja. Uus
lia pool Baikali fkufist Ja kulgeb ie ja metsade asuva Komso"
k varem rabatud m mere rde.
letab Ida-Siberi i. mis on sageE maavrisemiste 22 meahelikku
j 5ge, rkimata test veekogudest. .^eb seal mnes 85 kraaAi alla jrele ja suvel kraadile niiske-
pem osa maapin- klmunud, mis
btammide ja tun-
Nr. 76 VABA EESTLANE teisipeval, 16. okto^ Tuesday^ October 16,1984 Lk. 3
VALVEARST
^DALALIPOL
icindpered klastavad hednike
Nagu kuuleme, saabus oktoobri esimese ndala lpuosas hendrii- kidesse Valdo Randpere abikaasa Leila Milleriga. Mlemate saabu- mise organiseeris Los Angelese Balti Vabadusliit. Nad jvad n- dalapeviks Kalifomiasse, kuhu neid tulles lennuretk viis.
Randperede USA-sse klastus- matk organiseerimine oli arutusel ka E R K U juhatuses, ks igaklg- sel olukordade kaalumisel asuti seisukohale, et praegune valimiste- eelne aeg pole selleks saavutamiseks kasutatav, kna rah^
va thelepanu j ,ka uudistemee- diate lehekljed h k M koorma- tud valimiseelsete huvidega. Pee- ti sobivamaks seda teha hiljem, pr rast valimisi. '
V Balti Vabadusliit pn s i i ^ i otsus- tanud pakkuda siduyi nd, valimiseelsel ajastuk [Arva- tavasti klastavad nad k idaranni-
kuninganna vastuvatul Kuninganna Elizabeth n klaskik lppes suure galapidustusegs
Wmipegis, kus peaminister Brian Mulroney tnas kuningannat ja t- fes, et kanadalased hindavad monarhiat. Kuninganna omalt poolt tles hid snu Kanadale sooja vastuvtu eest. Jrgmise} peval oli le kah tuhande inimese kogunenud lennuvljale, kui kuninganna lahkus viie- pevasele eraviisilisele kiilakigule tutvumaks tuhobuste farmidega.
Kui saatjad lehvitasid Inglise ja Kanada lippudega, hujudude or- kester mngis Inglise hmni, jalu- tas kuninganna, ks samm tema j- rel peaminister Brian Mulroney, l- bi auvalve, tehes vmast inspekt- sioom. Saatmisel ybisid kindral-
said kutse roney'lt.
peaminister B. Mul-
Kavale jrgnes fuajees rmiselt kuberner JeanneSauve, Manitoba k^uninglik** vastuvtt. Kuninganna leitnant kuberner Pearl McGonigal, jalutas peaministri ees^ jrel prints peaminister Howard Pawley Ja se- phnip ja peaministri abikaasa Mi- naator Duff Roblm.
Stokholmi Noortekoor Royal York hotellis enne esinemist kirjandus jas koorijuht Jaan
l ennelunal. Paremalt nel- Foto: aba Eestlaie.
ESTO-84 ajal esines Torontos omaette koitserdiga Ja osaMsena kirjndtismuusikaMsel enielnnal nada hmni. Stokholmi Eesti Noortekoor Jaan Seim! juhatusel. Koor ratas imetlust oma krge laulutasemega ja vars kete lauludega, tekitades soovi nende lauludest veelgi enam kuulda.- ' _
la Mulroney lbi rahva, olles kigi- le keulatuses, talle noogutati, leh- vitati mi kepuuteta. Dr. 0. Tras- sil oli knelusi R; Mlcheneriga, kes oli istunud kuninganna loozhis ja tuletas 80-aastasele endisele spke riie meelde ta osavttu Eesti Va- bariigi aktustest 1960-ndais aastais. Ta nnitles ka majandusminister
Talle anti kuus 21-lasulist ja ks Michael Wsoni, kes on hiud Ees- 8-lasuline saluut. Ta kuulis igal ti Majas EV aastapeva vastuvt- ametlikul vasMvtul IngHse ja Ka- tud^ ^^
12-pevase avaliku klaskigu ajal (kaks peva-'viibis ta oma ja- hil , ,Britannia** puhkusel),
sai kuninganna 29 ametpku lille- buketti ja sadu mitteametlikke vikestelt lastelt. >
. See vimalus ongi olemas. Noo- mngivad viisi ja kannel saadet; mitte vaild olla" ja E. Oja red tid jubia ^iis kaasa^ o hidest valmistatud heliplaadi . . . . ^ , . , Torontos esinemisel ratas koor
Suurel vastuvtul vis olla ka tel-, Inglise kuningakoja ametnikud si eestlasi, kuid dr. 0. Trass ei
peavad klaskiku suureks korda- mrganud neist kedagi, minekuks, kuid inglise ajalehed
Yg ,,Kaks klge eesti rahvamuusikat". Esitatavais . - . , , , thelepanu ma intonatsioonilise ^ , , _ hel kljel Kassari rahvapfflime- kandled vahel uksi viiulitega ja aii- pui,tjg laulurmuga ning oma iksU rahvamurd hed ja: lauljad, teisel: Stokhdmr^^:^ juhi hoolika jlgimisega. ; asunud"ootama, et:
Sndags-Expressen phendas pal- ju ruumi Kuhstiakadeemia tnavu- sele pilaste vastuvtmisele ja sel- lega henduses a^ a^deemia profes- sor Enno Hallekile, kellele omal ajal sama krgkooli uksed avanesid ja kes nd avab jse uksi teist^ e, Tnavu oli soovijaid 800, Vastu ve.
.Sellesse irgkooli ei pse tun- nistustega ja teenetega, btsustavad n ainult vimed, mida kandideeri- jad peavad esitama oma loniingu niteina.
ks, kelle maalid talle K|unstiaia- (fleeniia uksed avas, oli Madeleine- Mansson. Temast peab kunstniku vormima tema maalipetaja Enno Hallek. J Hallek naljatab inter- vjueerijale: ,^ See on tubli ^druk. Temast saab parim. Parem kui Picasso . . H a l l e k nitab pilase proovimaalidele ja mrgib, et te- ma sisseps oli pevaselge". Vastuvtjad hagid kohe, et sim on erilisi arehguvimalusi, kuigi t- des on puudusi, nagu igal algajal. :
Intervjuu mlemaga on illustree- ritud poolteiselehekljelise vrvipil- digaHallekist vaatamas Madeleme proovimaale. SBin on midagi, mis on sgavalt u^ntud j^ leelatud. Sim on poeetiline i ruumitunnetus, peen valguseksius, nha, et maa- lijal nvrvurm," tleb ta kom- mentaariks. ,
. EPL
Eesti Noortekoor. Heliplaadi saatesnas mrgitak-
se, e t kus vliseesti noored koos mngivad ja laulavad ilmneb s- na varsti nende loomulik hine ni- metaja eesti rahvamuusika ja rahvalaul.
prase kla. Setu regivrsine rah valaul annab ettekujutuse kuidas meie esivanemad juba plisest ajast laulnud on.
Kassari poolel on Taagepera polka", ,,Suur meri",Rditants", Sea surmalugu", Ltsi alla lliv,
sdistavad Kanadat, et kuningan- nat polevat kllalt austatud, kuigi peagu kcjal, kuhu kuninganna
tunde varem teda hetkekski
heksa laulu heHplaadi kljel ^^a^^ aga amiavad veelgi ulatuslikuma talle osutatuid tahelepami. haarde koori interpretatsiooni- Torontos kum^^ korralda-
tud gala-htul Roy Thompson hal- lis, . :
; Fruudivaltser", Pumapolka'', Nagu polekski ohiud Eestist la- Pakri pulmalood:Hins Johannes'' husoleku aega, ikka tullakse ta= ja Kon lurk ni", >,Vndra valss", gasi laulude ja viiside juurde, ,,Poiss psa alt", Sangaste
meisterlikkusest, otse helisedes vrskusega, rnusega, nagu fi- ligraanse tundelikkusega iga kuu- laja sdamesseo
mida vanemailt
Selles kunstomingus on sisuline snum: me laulame eesti laulu ja see mida me loome on prit meie rahva rgsest laulurmust.
O kutsutud klaliseks ka eestla- ne prof .dr. Olev Trass abikaasa- ga, kes konservatiivide valimis-
PieakonulJaakson Londonis
Ikampaaniaie kaasaaitamise eest "Tartu.
ja lisatakse phjusen^a vOibolla on siin tegemist sooviga endale oma ngu luua vrreldes mbritseva maamag, vibolla on juurte tun- netamine mrav." :
Kassari rahyaplii;aehed Ja laul- jad on praeguses koosseisus tegut- senud iile viie aasta paralleelselt Samanimelise rahvatantsurhmaga. TuSoom-Jerkemani juhtimisel on
ptud iutvustada eesti' rahva muusikalist loomingut nii nagu see tegelikult klas. Esitatud 12-es numbris on regaulu kui ka uue- maid tantsu- ja pilHlugusid mitme- tel erinevatel pillidel; . Rhma eesmrk on olnud esitada eesti rahvamuusikat nagu seda
valss" ja ,,Lombak rtsep." Stokholmi Eesti Noortekoor asu^
tati 1979 ja seda on kogu aeg juha- tanud Jaan Seim. Koor on selle aja- ga thelepanuyr-seks kooriks arer nenud Stokholmi eesti hiskonna^,' pakkudes seal nii eesti kui ka rah- yusvahelit koorimuusikat.
Erilist rhku on pandud kavade koostamisele, kuhu on pimitud 23. sept. pidas Hamtoni kogu- eesti heloojate origmaaiseadeid dus kodumaalt lahkumise 40. aas- eesti rahvalaulude alusel.
ndala! Heliplaadile on valitud heliloojate tid, kes stlt kll erinevad, alates rahvusromatilise Mna Hr- maga ja lpetades vga isikuprase Veljo Tormisega.
Noortekoori kljel oii M. Saare Karjane", G. Ernesaksa Nri-
tapeva thistamise jumalateenis- tust fkirikus. Teenis p. T, Nm- mik, orelil organist Eva Rammo. Jumalateenistust .kaunistas metso- s-opran Hilda Sepp kahe lauluga S. Liddle' Kui kaunid n Su
Sff nl-m ust - vaf g@ @f a f o osf
William M . Scholl College of Podiatric Medicine Chicagos lpe- tas Harry J. Zima doktorikraadiga. Ta saavutas B A kraadi abtropoloo-- gias osariigi likoolis Buffalos ja BS kraadi farmakoloogias Arnold & Marie .Schvi^ artz farmaatsia kol- ledzhis Long Island Universitys, Brooklynis. N . Y .
New -York i University lpetas Marciis Abel (ES) B A kraadiga kunsti alal. ^
Itbaca College lpetas Arne Abel (ES) BS kraadiga Communi- cations alal.
hooned" ja P. Tammeveski ,,Kodu- muld".
, , , , ^ A- Lipuvaive oh H . E. Vitlejate; mngiti klasimmanitel kesoleva ^^^^^ A]a kari sua', V hingu poolt ning. langenute m- sajandi alul, Tormise_ tsklist Ingerimaa h- lestamine Itn. A . Jrsilt, kes mai-
kus ltspillid, vMuIid ja torupdl laul Ront^ska'SM. Hrma E i saa j , ^ ^ ^ ^ ^
.... ;; . ..- : ; .. : " : " ' ' . - nu sjaveksstele suudeti hoida rinnet idast tuleva hdaohu eest, mis andis vimalust paljudele pere- dele pgenemiseks sjamllus. Aja- loo suuriin viga aga tehti peale II maailmasda, mil miljonid inune-
V . sed mdi maha punasele rezhii- Millal Eesti sini-must-valge esi- Ni i sitsime kogunemiskohfa mile. Loodame aga siiski, et kord
mest korda lehvis Austraalia pin- pariamendihone juurde, kus sea- vabaneb meiegi rahvas. Mtleme nai, on raske kindlaks teha, kuid ti rongkik kokku. Seal oli k roh- tna meie: kannatavale rahvale k- kmdel on ometi see, et .Sydney kesti teisi ride reklaam-autosid, dumaal ning neile, kes videldes suure silla avamispidustusil 1932. kuid need juhiti kik millegiprast meie kikide eest andsid oma ter- aastal ^esines ka meie rahvuslipp, krvale ning minu autod jid rong- vise vi elu." Lipu viis vlja. Sydney eesti leiva- kiku. ' ; Pevakohase laululehe kaanepil- tstur G. Kubbere, kellelt kuule- jookord '011 N S W osrii''! oli kunstnik E . KksiPge- me selle kohta kokkuvttes jrg- peao^inistriks ^ t e M l a n e V J . : , miUine pn: X a k w o d i -
Lang, kes pidi.ametlikult avama ^"havaimukinku^^d^^^
Maksab Sansdffiss
mist: .Kui prast 7 aastat kestnud 1 , . ,
ehitustid 1932. a. aprUlis tuli kasutamiseks vastava pidul* Sydney suur sild_ avamisele vastava -kusega. Prast knet pidi ta lika- rg ma lbi le silla tmmatud siidlin-pidulikkusega, otsustasin sellest osa J: i r . , ^ , i,* f,A+f 1 T- * r dl- Kuid SUS tuh ette vahejuhtum, vQtta ning valja viia ka Eesti lipu. T ? ^ a- *
.vcimi-ef.mk. xrnttic a Esimesest maaihnasojastosa-
gnenteiciridl
(Algus lk. 2)
Ametliku versioomi kohaselt ehi- tati raudtee aimult Siheri rikkuste ekspluateerimiseks, .kuid suure vaeva j valuga mahapandud roo- bastel on ka teine eesmrk. See teine eesmrk on puhtal kujul strateegiline. Kuna ptaegune Trans- Siberi raudtee on liiga lhedal Hii- na piirile, siis fuii melda ka selle- le vimalusele> et sja korral vi- vad hiinlased selle raudtee vrdle- misi kiirelt lbi ligata, mis eral- daks Venemaa laialdased ida-alad toos Vladivostoki so|asaiamaga
Selle ^rahnistamise vttis oma pea- le minu abikaasa ning lipu moo- , mreriSnrtk^ dud olid 7 jalga pikk ja 3 jalga ^^^V^^ol^^^^m^ ,lai. htlasi otsustasin Sydney rah- vale tutvustada ka eesti leiba ning vahnistasm kaks suurt, 6-e jala pikkust rukkileiba.
Kui siis saabus pidupev, ehtisin oma ri kaks leibade vljaveo au- tot Austraalia ja Eesti rahvusvrvi- des lindikestega, kuna kumbagi auto ette, kaitseraudade klge km- nitasin leivad. Sellele autole, milles asusin ise autojuhi ning poja
teisse, missugune oli vastasrinnas Palvuse pi^ ^^^^ Langi pahempoolse valitsusega, 5 i - f f ' Fdute)ne Endla Koka anti tis ratsahobusel valvepostidest m- ^le stipendiume-Ruut ja^ Adeele da ning raius mgaga siidMl-^^gl^nt^^ noortefondist Kavalises bi emie^kui Lang seda judis te- sas mitmesuguseid esinemisi. Lo- ha. Sellest tekkis vike segadus ning kiiresti slmiti lbiraiutud lint jlle kokku ning nd likas selle katki peaminister Lang.
puks seltskondlik osa.
LENNUPOSTIGA aastas: $129., ipooiaasta. $67. 'aastas $3S., '. '.
Aadressi muudatus 70 centi. ksiknumbri hind 70 c^tS
b s d a asdressIdeSe pahnne mSridda ,yPOSTAL COD** ^ .
FanptshelLk vi rahakaart Idrjiitada
Free Elstoiiian Pnblishers nimele.
1955 LeslIet., Don Mills. Oiti M3B 2M3
Gteborgi Johannebergi koolima- Kuna see pidulik sndmus filmi-
ti ning jdvustati ka fotpplaatidele George'iga, paigutasin ka kolmlip- suure hulga reporterite poolt, siis jas alustas ppeaastat Gteborgi pu paremale poole Austraalia oli jrgmise peva ajalehtedes mit- Eesti algkool. Kombekoh lipu ning vasemale poole Inglise meid pilte ka minu autodest ning ku aktuse avas koolijuhataja Aho lipUj keskele meie smi-must-valge. lehvivast sini-must-vaigest, tekita- Hebas, vaimuliku talituse p, J. Teine auto, milles asusid peale^ des nii ige rohkel mral kMv tealu. Algajate klassis on 6 pi- austraallasest autojuhi veel minu kuna sndis nii paljusidki uurima, last; ldse pn koolis pilasi 44. pe- abikaasa ja noorem ttar Florence, mis lipp see ige h ja kust maalt tajaiks on Juta Nmm, Evi Lepik, oli hitud,ainult lintidega.-. prit . 'V:(:27. 10. 49) . . Marita Idayain Ja Aita'Pats...
Palrai muUe saata VABA EESTLANE aastaks / pooldataks /
veerMidaastaks tavalise / kiripostiga alates
K I D
