Lk. 6 VABA EESTLANE neljapeval, 27. detsembr 1984 Thursday, December 27, 1984 Nr. 96
fsHinj<5vis v ringrada iinelja,^ 100 m rad^ kuue s ^ Ta j aga. Hall avati ker- gejustikuvistlustega, Mlest osa vtsid ka Eesti noored sportlased, kes saavutasid kaks esikohta: Sil- ja 100 m tkke- jooksu 15,1-ga j Velj(> 800 raa ajaga 103,2. Risto t s M
m teine ajaga 2.03,3. '
I N . Uidu jlgrttri^^^ mitmepie- vasidu meistrivistluste viimane etapp viis Jaltast^leAi-Petri tipu ferooppli^ 1270 lau p ^ ^ dUsidu vitis 3:30,22-ga riiala-, ne P. grjumov. Eestlasist oli Too- mas Kirsipuu heksas, Riho Suun
,13^$. Meeskondade arvestuses jid eestlased/neljandkj kuigi olid alg- osas psinud teisel kohal.
Eestlane Jaak Uudme on kd- inikhppajate maailma paremus j r- Jdkorras 16-ndal kohal oma 17.35- ga. Maaihnarekord kuulub 1975. aastast alates brasiillasele Joao Carlos de OHveirale tagajrjega 17.89, talle jrgnevad inglane
mm
A Sverdlovskis lppes N : ; Liidu
tshempionaadi; esiliiga turniir. Eestlane Jaan =M leppima 6,5 punktiga ja 13. kohaga.
^^^i T ^ malesuurpieis- fcer Vlatimil H(>rt andis Klni ees-
jiinnas male simultaani 663 laual. Ta saavutas vidprotsendi 86, kulutas selleks 32 tundi, kis m- da 45 km ja kaotas kehakaalust vaid koljn kilogramnii. Endine tipptulemus kuulus lnesakslaste
; meistrile KarWIeinz Podziehiyle, kes mngis 1982. aastal heaegselt 571 vastasega.
Keith ennor 17.57-ga, ameerikla- ne Wiliie Bahk; 17:56-gai;
olmiMi^ jM: taseme tus algas juba 1983. aastal, mil 18 naeest lippa^^^^ 17.20, Aasta varem d i neid olnud veel 7, vara- sematel hpaegadel 24, kuid brasiillase rekord peagu k^ aastat olnud letamatu.
Venelased on viimastel aastatel; hakanud seda ala eriti harrastama, esimese kmne hulgap on neid ju- ba 5. Ameeriklane Mike Conley oii 17.50-ga kaheksas, austraallane Kenneth J^uiaway 17.46-ga^ ^ k^ nes. Jaak Uudme aeg nib olevat mdas, tema parim n kuldmedal Moskva olmpiamngudel, kus ta jttis teiseks kolmekordse olmpia- vitja V. Sanejevi.
LUGEJAKIRI
ESTO-84saaYutas rekordilisi tu- lemusi nii rahva arvult kui ka raha- liselt lbikigult, mis letas le miljon dollari. Kui lisada iga ksik- isiku sidukulud, inajutused jne., siis see miljon mitmekordistub. Laulsime, tantsisime jampne tu^ hande. dollarilise amietuse eest tr histastme kohalike oniavalitsuste thtpevi, inis varjutasid Eesti va- badusvitluse sihte ja lesandeid.
Meil on kujunenud traditsiooni- lised kohapealsed pidustused, kuhu alati korraldatakse lemaaihnselt hissite. Seega ESTO-88 USA LneTmiikl vi Austraalias ^ k^ junks jrjekordseks omavaheliseks kokkutuleicuks teatrite, nituste, kolka-kohtumite ja bllilikondade demonstratsiooniks, hdes , seal- juures proosit!" ,jRilliva estoonia- ga'^' Vlisvitluslik saavutus null.
ESTO-84 juhatusele soovitatud lippde-loosungite defilee Ottawas kasvi 200 mimesega praeguse 20.000 asemel Toronto raatuseplat- sil oleks kindlasti saavutanud roh- kem vaba maailma thelepanu na- gu seda saa.vutati Stokholmis ES-
RAAMATUID MGIL .VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato- $
.50
Foto: M . Sultsoh
Toronto Eesti Segakoore,!^ spradde ja kla- istde saabusid jidiid juba laup;, ISr^ d^ Toronto Eesti Majas. Koori esimees A. Kel^^ koori nimei ja soovis kigile hid phi. Snavtt lppes
vi
Kui Kodu-Eestis vabadusvitle- jad riskivad oma vabaduse ja eluga, siis meil tuleks kujundada ESTO- 88 esmajoones Eesti ja teiste Ida- Euroopa riikide vabastusnude de- -montratsiooniks. Otstarbekaim asukoht on selleks Euroopa Saksamaa, kus kord mratakse tuleviku hendatud Euroopa pii-
fagaplaaail olija
55;
petaja . Petersoo, kes kos abikaasaga olid kutsutud klaliste seas, pidas julujutluse, milles r- hutas Kristuse snni: thtsust ris- tiusu ldpildis. Taas klas his- laul, seekord Ptiha ". J
Jrgnesid kaks soololaulu koori- liikme sopran S. Preemi esituses koorijuhi U. Kooki klaverisaa- teli esimeseks Max Regerl Ma- na hllilaul" ja teiseks 0 mio babbino caro" G. Puccini ooperist ,jGianni Schicci". Meeldivalt esita- tud laulud said kuulajat sooja vastuvtu osaliseks.
Aeg oli saabunud, et revideerida klmlaua rikkalikku toiduvalikut ning ss sai otsemaid selgeks, et koorivaiiem Leida Pjur kes te- gutses htu jooksul ka teadustaja- na ei olnud sstnud ei fantaa- siat ega rahakotti. Toidu krval ei
Vrskemad Bii^ied toeto
puudunud ka vastav keelekaste ja seUe voolava distributsiooni eest hoolitses eeskujulikult V. Voik koos oma ,,kassameistrist" abilise 0, Pajur'ig.
Ilmselt oli kokkutuliiuil palju ksteisele elda, sest veus oli elav, mida aeg-ajalt katkestati ju- lulaulude laulmisega, htu hise- mas jrgus vttis veelkord sna esimes A. Kelder, tnades kiki, kes on mdunud aasta jooksul T. E. Segakoori mitmesugusel ku- jul aidanud, tstes seejuures eriti vlja koorijuhti Uno Kook'i ja koo- ri eelmist ejsimeest S. Preemi, keedele le anti vastavad pree- miad". Juhatuse ja koori nimel t- nas esimeest omakorda koori sek- retr Saade Ristme.
Selliste hubaste ja meeldejva- te juluhtute omaduseks on, et need lpevad niliselt liiga ruttu. Nii ka seekord. Kuid lohutuseks Olgu teadmine aasta prast on
T.
EESTI SEAimnLUS VHSKtJMMENIl) ESTONIAN: SCOTING Fred limberg ISAMAA EEST . . EDUAMD RGA graafik ja liiaaUia A. Kbin VAIM JA MLP ! Ivar Ivask - - ELKOGU ^ . Heino Je LG lUIIST, LUGU K i ^ ^ 2. Jolian Kangur VAIM, VIM JA VABADUS 7.50 Hanno Kompus KUSTUTAMATA N ALG
KUNSn JREUB ............. Anna AhmatovaMarie Undr REEKVIEM 3.50 Herbert IVUchfOson KODUMAALT^ 10. Herbert Michelson SKAUTLIKUL TEEL 3. Herbert Michelson NOORSOOT RADADEL 3. Heri)ert Michelson EESTI kADADELF 9.^ Pani I^ an MTTELEND pitte ja peeg^ Aarand Roos JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM 6. - .50 Anti Vomm VARJUD (Inidetnskoga) ... Sabne Ekbamn A J A T A R (hndet^^ An<s Vomm MINU HE^G (fandetoskogig) Aarand Roos JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS Jofaffli Pitka ILUUSLMED Urve Karuks KODAKONDUR (Imdetoskoso) Hannes Oja KOPUTUSED ENESES
(iDidetiiskoga) , Hannes O j a T U N N E T E PURDEL
Oooletnskogu)^ .^^ ^^ .^ .^.^ .^.^ ..^ ;^ .^ : . . . . . . . . 2.75 Andres Kng MIS TQIMUS SOOMES? . . 14. Emar Sanden LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST V. Veedam LURICH AMEERIKAS 8. 1. Uostaln TAGURPIDI SUDES
(Mlestosi 19141943) . . 1 8 ^ A. Roos RNDAMAm (hnrfetiri&o^ 6 ^ .70 Prof. Felix Oinas KALEVIPOEG^K^^
j.m. esseid 1 3 . $1. VE, Sanden ,3tJDA JA KIVID* 19.50 .70 i;Kivet NAnTEMNGURAAI^
(5 nidendit) .......... 15. .70 H. Rajamas MARIE UNDER INIMESENA 4. 50 Arvi Tinite VLGUMRGI KASVANDIKUD 47.
Saatekidii KnadaslM $1.50, mujale $3.
20. $1^
Gisela McBride TALES FROM ESTOOA 5.75 V. Kimberg-Kotkas hraletnskoga
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL^^.^^.^....... 7. Ei Ustaln FOR FREEDOM ONL'. . . M REHVnUD PURJEDEGA H 8^ -- NAER ON TERVISEKS kdi|Dtto ..... 8. Bmar JAKS NEPTUN 18. Ivar Ivask VERANDARAAMAT
loidetuskf^ ........::....;.......:...,....v...................... 7. S. Ekbanm Imdetaskoga HUMEGI'ALL. 10.
2.50 2.25
Vomm RISTSNAD I . Ants VommJWSrSNADH^^^ .^^ ..^ .^...^ .^ .. NAER ON TERVISEKS II . M. Juhkam SK ON MEID AIDANUD
(Valimik vaimulikke snavte kodonuude) Robert Raid IVENN Dm S^^
KOMMEN TAIMI PROOS ELUKHGEL On
E. Eenne EESTI EKSLIIBRIS VLISMAAL rv
H. Meret TEREMI JUTUSTUS
.70 $1.50
Kui me ue kohale judsime, ngime imede imet: koini tdru- kut hoidsid seal ksteise ktest ja vaatasid les meie poole*. Need oli- me ju meie! Me linie siiski seal all, me olime Lepiku uel, ja sa- mal ajal olime maailma lpu se- gaduses niuutunud kolmeks valgeks
1
\-^alge. udu / hakkas- liikuma-' ja lametama, mina kehatu olendina sellega koos. Tundsin MH^ ^ oma pa- remal ja Maiut vasakul kel ka nemad olid valge udu -ja jne si- rutasime ksteisele ked.
Ma ei teadnud, kui kaua me anda hljusime, oli ju igavik ja aega ei mdetud. Aga siis hakkas laotus me mber muutuma sini- seks jaianiks; Me'ujusime selles
Me ei jnud kauaks sinna aru pidama, me olhne igavikus, meil oli kerge ja hea. Tusime uuesti krgustesse, tepiku ji maha, me ei ninud teda enam. -
Laotus oli vahepeal ha sinise- maks muutunud, ha kaunimaks linud. Lpmatus titus hkrna- de looridega, sinistega, sinistega ja veel smisematega. Nende 'kandja ngu hakkas lhenema, ta imelis- te silmade pilk vttis meid endas- se. Lhenedes muutus ngu suu- remaks ja kaunimaks ja kaunimaks kuni lpmatus oli terveni ainult see ks ja kaunis ngu, mille su- made sinasse me lplikult sulasi- me, viimseks tajuks ebamaine s- nulseletamatu nnetunne. : Kui ma hommikul rkasin, leid- sin Lepiku, nagu ta eelmisel htul oli jnud. Viimnepev oli edasi lukkunud. Aga mina olin he ime- ilusa elamuse vrra rikkamaks -saanud.
JRELSNA . pilve. Ja all, sna
sgaval all hakkas paistma Lepiku. Laskusime madalamale, olime
karjamaa krge mnniku kohal, puudutasime puude latvu. Lendas!^ me le heinamaade, le lainetava- te pldude. Maanteekallastel olid lepad tolmunud, ga kibuvitsap- sad itsesid roosalt, roosalt, roo- salt. Lepiku oli alles, niaailma lpp
temast
on jnud kaugde nii ajas kui ruumis, temast on saanud minevik. Aga lplikult ei yeta mimeselt ;;midagi ra, omal kom- bel elab Lepikugi minu jaoks eda- si. Lepiku ja ks ajajrk mu lap- seplvest. Mu mlu on nagu to- hutu varakamber hulga suletud us- tega, he taga on varjul Lepiku. See pole alati mina ise ega mwu
tahe, kes koputab Lepiku uksele. Koputajaid on mitu, ja kunagi ei vi teada, niissugusele neist ta ava- neb.
Lepiku, ajajrk mu lapseplvest e mingi pidu ega pillerkaar,
ometi lhen nnelikus hardustun- des ta teedele kndima, kui avaneb uks. '-^ ^
Mnikord lendan Lepiku kohal nagu valge udupv maailma lpu peval, teinekord lhen maanteed mda kndides uevravast sis- se. Mu noor ja ngus ema talitab uel, Palli jookseb klhvides vas- tu, ta ei tea, et see olen ainult mi- na. Milra pherdab unaaia taga koplis, kik neli jalga terved.; Ka- seladvas ori tuulepesa, unapuu- delt kukub kopsatades unu.
Aga mnikord tulen koolist, Ko- dusoojus tuleb vastu kohe, kui metsavaheteelt ra pran ja pik- ka lgkatust ngema ulatan. Kors- ten ju ajab suitsu taeva poole, see seguneb vrskelt sadanud hmielh- naga ja tuleb mu srmetesse kui tervitus. Maantee res piinab pih- lakatel khnavetud marju, lume- suhkruga le riputatud. Mtlen, et peaksin seal maiustama, enne kui linnud puud thjaks teevad. ,
Toale lhenedes hirmutan kirsi- puult varblaseparve. Eemal istub aiateibal must vares, soputab tbu ja tuseb siis kraaksudes lendu.
Toas istub soemri res mu haige de Elli, ikka veel elus, nr^ pud nobedasti kudumas. Ja akna all juba hmarduvas valguses ajab npuga thti mu vike de Maiu, pildiraamatu nimi on yaarikpiru-
Toimetsde s^ aiadetud
LNEKAARE POSTIPOISS nr. 3 (U9) - 1984, 30-ndat juubeaas- tat thistav Vancouveri eestlaste sidemepidaja uues numbris on avaldatud E. Lepmirme 30 aas- tat", L. ViitreEesti lipu phitse- mise 100-aasta juubeli mlestustee- nistus 3. juunil 1984", S, Mihkelson. Rahvuslipu 100. aastapevaks", A. H. Esto-84 rahvuskongress", ESTO- 84 rnanifest. Eesti Rahvuskongres- si resohitsioon", Th. Vaga Fm, mis tutvustab eestlasi kanadalaste- le", H R. P. Tagasi vaadates IV lemaamsetele Eesti Pevadele", H. J. Eestlane Toronto Smfoonia- orkestri dirigent ESTO-84 ajal", Neeme Jrvi kiri kallitele eestlas- tele, Th. Vaga Fm Jeesuse elu- loost eesti keeles"j E. R. ,,Lhi- mtteid lauljatest ja koorilaulust ESTO-84 pidustuste ajal", H. K. , ,Eesti baptismi 100 aasta juubeli- kciverents Torontos", ,,V. E. S. Segakoori kontsert", Kirikuline E. Ev. Lut. usu Peetri koguduse Suu- re Reede mlestamine 20. apriU 1984 a." Taimi Proosi luuletus raminek", A. Vaga Moenitus VES Tienduskooli toetuseks" Hm. J. Klaskc Victoriasse"*, A. Va- ga , ,Kevadpidu Meotsal" ja Jaa- nipev Meotsal", H. Joasalu V. E. S raamatukogu teateid", Hlm. J. Uusi eesti kirjandusteoseid", Pensionride tegevusest", W. Saks Kunstnik Endel Kks (1912-1983),
Suure pgenemise" materjal kasvab", L. Kann Globus Getway bussituurig Euroopasse/Londonis" ja luuletus Smd tnan Kanada". Nende krval lhemaid teateid, j- relehdeid ja informatsiooni seal- ne eestlaskonna tegevusest.
RAEmjSLIK KONTAKT nr. 3 (103) 1984. Sisukorras: K. Mei- kopi luuletus Po6l sdant . . .", J. Lattik Kes elu armastavad", IV Eesti Rahvuskongressi resolut- sioon, M . Raud Toronto remrk- meid", S. Soldatov Mart Niklus SO-aastane'*, J. Ada Parteipol- tised maamaldud", E. K. Ma- jandusmdid vastupropaganda- na", Arvi Moor Maapagulane", A. Mgi Arvi Moor kolmveerand sajandit", A. Mgi Paul Pmna sajand", K. Meikop Veelkordselt mast bikust"", E. Teemant Eesti kool Vraka pgenikelaag- ris", K. Meikop Keelekursus (22)", J. Kangur Mtide kume- dusest jumalate hmarusse".
CHRONICLE OF THE CATHOLIC CHURCH IN LITHUANIA nr. 62 - 1984. Leedu rooma-katoliku preest- rite liidu poolt vljaantud Leedu katoliku kiriku kroonika jrjekord- ses vljaandes on avaldatud artik- leid Pha Casimiri surma 500. aas- tapevast. Katoliiklik Leedu tnab pha isa Johannes Paulus II, pro- testid arreteeritud preestrite p- rast, avalik kiri ateiste Bronius Jaunishkisele, uudiseid kogudusist, yangistatuist, ja uutest pranda- alustest vljaamsetest.
