Nr.. 7- Nr. 7 A M E M L A l ^ neljajpeval, 24. jaanuar 1985 Thursday, January 24,1985 Lk. 5.
liiget
ten
uurimisaineks, 1970. a. Central ; Tema andmete'
hes ldse 115.000 p USA-s koos va- p.OOO. Rootsis on JKanadas 14.000. I Inglismaal 5000, 13300 ja teistes 10.
tegelikult siiski Iteks on Kanadas [isiilias ja Argen- isi kokku enam les maades" an- j(m neid Austraa- liismaal veidi v- nda mujal vhe-
arvudes lne- mis tohiks olla
[vud ltlaste koh- |:ieid on Lnes nsi: elab USA-s
iKtraalias 22 000 .ne-Saksamaal .
tJarvuna aimab Neist;
Uus-Mere maal, naal, :5500 Uru-
kdes. Iri siiski suurem, Isit paljud on 1 .ja nende lap- Leedust, kuid
tende vanemad; [clrela Chicagos V niasda paari- j :
['algus, mis ji Jeesuse siiniii- olenes sellest,
jm; ja Jupiter Isel.: Nimetatud
?idi :aset 15. Kr;':y'^,-:: /
:mlt-briti- a^ t^v |nour, kes eb,, iielikud tendid ; >aev; oii' enam.
L: linud;;oleneb jjellest, et kesk- ls^tehti. yiguv . iUtas ma' liiiri-
Ms paikiievat raalidega, :kus-
algusefenojTien' fupiteii .vkohtii-
Neljapeval, 17. jaaiiiiaril tolmus Toronto Eesti |as Pensionride Klubi Naiskoori poolt korraldatud kok^ kutulek kohvilauas, rikkaliku ja meeldiva eeskavaga. Te- gevad olid laulukc^ or, klubi vimlemisring, klapillimehed ja Juta Kbarsepp. Halb ihn, lumelobjakaga kaetud libe- dad knniteed sundisid vanemaid Mubiliikmeid koju j- ma, kuid sellegiprast oli osavtjate, arv kllaltki suur.
Loteriil, mille korraldajaks oli Helle Kreem, oli vga rikkalikult mitmesuguses tehnikas valmista- tud; kootud, heegeldatud ja m- meldud ksitd, mille prast lo- sid lhikese ajaga lbi mdi, nii et paljud neist ilma jid.
Koosviibimise ayas laulukoori, esinaine Aino . Laanep, kes oma lliikeses snavtus s^ oovis koosvii- bijaile head uut -'aastat, lbusat meeleolu ja tugevat tervist.
Prast kohvi joomist igas ees- kava. Teadustajaks oli klubi juhatu- seliige J. Leps. Laulukoor laulis P. Tammearu juhatusel ja klaveri- saatel M. Antsevi j,Linnuke", eesti' rahvaviisi ,,Ants oli aus sauna- mees" ja R. Ptsi seatud rahva- viisi ,Xepalind"; dueti Ealuri- neiust" laulsid Aino Laanep ja Linda Tooming.
Jrgnes laulukoorilt NaabrB ' Mari" ja viimasena fCoduko- tus", mida tuli rahva soo- vil aplausi vaigistamiseks korra- ta.
Laulud klasid meeldivalt ja rah- vas ei olnud kitsi aplausidega. Koo- rijuht sai tnuks kimbu ngusaid roose,-, iga kooriliige ngusa roOsi- ie. .jrgmisena Juta Kbarsepp deklameeris oma loomingust Kuldsed aastad", mis oli phen- tatud pensionridele.
Siis sammusid lavale.^ kindlal marsisammul E. Liigandi kla-
veri helide saatel, klubi 90-nest vimlejast, 12 vimlejat, kuna nmm ei vimaldanud rohkemal esineda, kes plastiliselt ettekand- sid E. Luide poolt koostatud ja juhatatud kava, mis koosnes km- nest erinevast osast. Vimlejaid saatis E.Liigand ja naislauljaist moodustatud grupp, kuhu kuulusid Aino Laanep, Tuule J;risalu, Hel- la Laarne, Juta Kbarsepp ja Lin- da Tooming. L. Luide ja E. Liigand said tnuks roose.
Ettekannete lpul tuli lavale rahvapillimehed koosseisus: Au- gust Tuvikene (akordion, viiul ja laul), Meinhard Niinvee (akordion ja laul), August Aalaver (ltspill) ja Enn Merivee (Kitarr).
Pimmehed mngisid Ja laulsid vanu tantsuviise ja peagi titus ka tantsuprand tantsivate paa-
Eesti Teadusliku Seltsi
Eesti Teadusliku Seltsi (Rootsis) poolt Igal aastal korraldatavale auhinnatde vistlusele oli mdunud aastal saadetud iiks t pealkirjaga ,,Kirde-Eestirj^^ murde ja soome keele snavaraUiiihisjooni'^ T ulatus^ on koos murdekaartidega 34 lk. masinku-jas.
kes keerutasid pamduvalt noonis- aastates tantsitud tantse.
Tantsides ja vesteldes kadus aeg Idiresti, kuni oli- judnud koju mi- neku aeg.
Lpuks koori esinaine jagas t- nu laulukoorile ja juhatajale, vimlejatele ja nende juhatajale, E. Liigandile, Juta Kbar sepale ja koige Vaevangij aile. 0 1 i meeleprane olemine, neid
viks rohkiemgi olla" laususid m- ned.
J . S-gi
Thunder Bay Eesti Evangeeliumi Luteriusu koguduses toimus uue petaja O M Pinti ordinatsioon. Pildil kla- lisi ja koguduse nukogu liikmeid. Esireas vasakult pas- tor AdamK. Prasuhn, p. O M Pint, organist Ingrid Bo- nofiglio, praost Andres Tal; teises reas Kaja Kent, Eva Raudsepp, nukogu esimees Voldemar Pldaas; kolman- das reas Paul Mepea, laekur Juljus Tnts, A . Saguri, V. Tnts, sekretr E. Ksk ja V. Pihlap.
Autor annab sissejuhatusena l- hikese levaate soome ja eesti mur- rete jaotusest ja toob niteid h- likuhstest ning morfloogilistest erijoontest Kirde-Eesti ranniku- murdes. Mnede erijoonte sarna- sust soome keelega vib thele panna eriti Kuusalu murrakus, muu hulgas esineb niteks vokaal- harmoonia ja eitsverbi konjugt- sioon. Leidub ka palju soome kee- lega hiseid snu, mis viitab vara- sematele kontaktidele; soome kee- lega.
On lbi ttatud rida Kirde7Ees- ti rannikumurde tekste ning koos- tatud snastik seal esinevaist muf^ de j a soome keele hissnadest. Eestikeelse sna puhul on antud murrak, kuhu see kuiilub, then- dus, allikas, kust sna on vetud ja nide sna kasutamisest kon- tekstis. Soomekeelsele vastele vi seletusele on lisatud rootsikeelne.
Autor konstateerib, et ts esi- tatud 107-st soome keelega hisest snast esineb 73 Kuusalu murra- kus. Edasi vib hissnu leida Vai- vara murrakus, Lganuse!, Jhvis, Viru-Nigulas, Haljalas, lisakus, Jelhtmes ja Kadrinas.
Vastav ekspert, keda Eesti Tea- dusliku Seltsi juhatus on konsul- teerinud, annab tle jrgmise
parim d i Mdunud sgisel toimunud On-
tario Mitmekulturilise Teatrihin- gu festivalil thistasid Finnjsh S- elal Glubi nitlejad nende he pa- rima nitlejatari Anja KaFppise 25- , aastast teatritegevust; talle anti pea- osa; riidendis,,Naine hommiku- mantlis".
Jaanuari alul jagas teatrihing auhindu ja aunimetusi festivalil enam silmatorganu^d lavastusile Ja nitlejaile. Parimaks:. naisnitlejaks valiti Anja Karppinen lalnimeta- tud osa tlgitsemise eest. Motivat- sioonis eldakse, i et tal nnestus suurepraselt oma osa kujundada, kuna kogu nideildi tegevus oli ehitatud Aiija hommikumantli osa mber, j mille ta viis lbuni in- tensiivse; pingega; ; ^:
, Nidend Naine homniikumarit- lis:'' sai veel teisigi aunhtietusi. La- vastust peeti parimaks kogu festi-
Phapeval, 11. novembri! 1984 toimus Thunder Bays ajalooline pev .Eesti Evangeeliumi Luteri-usu Kiri- ku ajaloos, kus nnistati ametisse esimene eesli naispas- tor paguluses. Alles mdunud suve! USUTEADLASTE pilveihkujaid KONVERENTS, mis peeti ESTO-84 raamides, tegi ette- paneku KonsistooriumUe, anda naistele luba taotleda or- dinktsiooiii, kui neil nvastav^^
>i ettepaneku vastu.
hinnangu: T sisaldab vrtusli- ku autentse .materjali Vsoome lae- nude uurimiseks. T on teadusli- kul tasemel ja nitab vastava kir- janduse phjalikku tundmist ning thjendavat, korrektset ning kriiti- list kasutamist. Ksikiri on. tehnili- selt eeskujulik".
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juhatus kui auhinnazhrii otsustas auhinnata voisustd Kirde-Ees- ti rannikumurde ja 'soome keele snvaralii. hisjooni" 3.00 Root- si krooniga (ca $450.00). T oli esitatud varjunime all Jaan Pii- beleht";
Lisatud" kinnise; mbriku avami- sel bn selgunud, et auhinnat au- toriks on Tiina Sderman, Stok- holmist.
. ^ i Sooviga hutada lipilasi ja
nooremaid uurijaid teaduslikult k- sitlema eestiainelisi ksimusi jtkab Eesti Teaduslik Selts ^ Rootsis au- hinnatde vistluse traditsiooni ja kuulutab vlja vistluse aastaks 1985. T tuleb sisse saata hilje- malt 1. oktoobriks 1985 aadressil: Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Box 92, 2^01 21 Stockhohn, Sweden Vistluse tingimused antakse k- sikasjades teada ajakirjanduses hiljem.
ESPOO Helsingi lhedusse
Anja Karppinen
valil, Kaarina Penttmen sai Osca- ri" parima -tehnilise korralduse eest, Lawrence Laffa lavastust pee- ti kolme paima hulka kuuluvaks, Leena F'etj oli parim krvalosa esitaja, kuna veel i mitmel muulgi alal nimetati neid kolme parima hulka kuuluvaks.
i plimei^ s Manrfed Stridkman hakkas juuk- seid kaotama 25-aastasena. Aga nd 49 aasta vanu- ses lehvivad ta! ille jui
. hel" festivalil Stokholmi raeko- jas mne aasta eest kohtas Manf- red soomlast, kes jutustas soome arstistj kes oli kirjutanud doktori^ t juustest ja juuste trai^splantee- jimisest. Strickmanr r /
Juhuslikult lugesin hiljem HfYudstClsbldetis artikJit, .mille oli kirjutariuti just see! arst, $Mt Nordstrom.: Ma kirjutasin ise talle' :kirja..'.
: -- Pisut hiljern: sain telefonil soovituse: lasta oma tervist.' uurida tkoha arsti: juures; Tegihr seda, kuigi ma sellele arstile ei' rkinud, :miksrna arstlikku' lbivaatust: soo-, visin' \
arst; rnbes\ sadakond nahatkki kuklast; juustega J kinnitas need pea keskele. '
Tuimendus oli ainuke eba- meeldiv osa operatsioonist. Muidu tundus see. nagu hambaarstipur. Prast mssitimu; pea'sidemeisse. Jrgmisel peval visin need ra vtta, ag siis pidin ndal aega mrima mingit salvi phe, et vl- tida infektsiooni. _
Prast veel nelj a taolist operat- siooni oli kik valmis.. Algul sge- les 4ukl, aga see oh kik.
i!niiii!iiiiiiiiiiiiiij}i!ii!iiiniiiiiiiiiiiiii{iiiniiiiiiiiiiiiii Sgisel; 1976. a., sitis Manfred
.Soome- kus .dr:; Nordstrin uuris teda veel lbernait. Jrgneva] keva- del teda opereeriti,
Manfred Strickmau; jutustab: ;^ M u r oli puhkust vijja:/vtta
ja oH hea phjus Helsingisse sita. Magasin odavas hotellis. / M u Qb-
;rad tlesic]: oled ] n.keegi'pelis, sui^^
- : Avastasin- aga kiirplt, et^-asi^^oli teaduslik.- ' ,i : . ; -Esimeiie kord \: traiisplanteeris
' 1 '
Piduliku intr.oduktsioni-3umala- teenistuse pidas praost Andres Taul ja teda assisteeris kohalik petaja AdamPrasuhii. Jumalatee- nistust kaunistas rsolistina M a n Gardiner, kes on Ijohaliku eestlasi teeniva matusemaja direktor. Alan Gardiner on mukene Phd, dokto- ri kraadiga konoomia) matuse- maja direktor Kanadas. Orelil mngis; Ingrid 'Boiiofiglio, kes bn eestlanna.
Praost Andres TauT ti piiskopi ja ahietivendade tervitused uuele petajale ja kogudusele. Ta rhu-, tas oma jutluses vajadust kokku hoida ja ksteist toetada. Eriti va- jab uus petaja koguduse' poolt toe- tamist ja mistmist.
Thunder Bay kogudus oii esime- ne, kes langetab hinnangu nais-, pastori efektiivsusest plises ees- ti pritoluga koguduses.
Kogudus peab aga andma oma- poolse panuse, naispastori hindami- ses ja mistmises mitte pimesi kituma "eelarvamiste kohaselt.
Jumalateenistus lppes kiriku ja Eesti hmniga.
Peale jumalateenistust olid kik palutud seltskondlikule koosviibi- misele kiriku alla: saali. Kiriku Naisringi liikmete poolt - oli kaetud rikkalik ja mitmeklgne rootsi laud soojade ja klmade toitudega ja hiljem kohvaud kookide ja saiadega.
Sgipalve tles praost Taul. Pealauas istusid praost Taul, pe- taja Olvi Pint, tema. de Liisa Rist- so, kialis-soloist abikaas aga j ko- guduse nukogu esimees abikaasa- ga ja Naisringi esinaine.
Peale htuski vttis esimese- na sna Naisringi esinaine Laine Ritsakas, soovides Thunder Bay Koguduse uuele petajale nne j a ulatades kimbu punaseid roose.
mie ja hid soove tles nuko- gi! esimees Voldemar Pldaas, an- des iUe kmgitnse koguduse poolt hbedase kiinlalhtrii
Tervitusi ja roose andis Elfride Kompus, endise, lulering :Pimi- ku** ; nimel. -Olvi Pint ol i omal a jarvga edukalt tegutspnisd ..Pi- miku": asutaja; ja liige. V ;
Kohvi joomise ajal vttis .80:1? praost; Taul. Ta ti tervitusi, nro-
hid soove teistelt -Kanada: eesti petajatelt.. Praosti, humoorikat s- navttu kviteeriti tugeva .aplausi-
ga. Praost puudutas oma snav- tus ka thimder Bay koguduse tule- viku vljavaateid ja ksimusi.-L- puks petaja Olvi Pint tnas kiki, kes tema suurpevale kaasa ela- sid, hid soove ja kmgitusi' jaga- sid, ..;;.
Meeldiv koosviibimine lppes, kui praost Tal pidi ruttama len- nujaama. Thunder Bay koguduse liikmed jn aietavad kaua aega seda pidulikku ja ilusat phapeva. Ko- gudusel on nd oma petaja ja kogudus' lheb ajalukku seUe poo- lest, et Olvi Pint on esimehe ees- ti luteri koguduse naispetaja pa- guluses.
Ellen Mehans
on lhem aasta kavatsus ehita- da kaks krget hoonet. ,,Pilvelh- kujaiks" nimetatud on umbes paa- rikmnekorruselised; rimajad, mis paigutatakse Espoo Eivilahti ja Helsingi Ida-keskusse. Kuid; naabr rid on vastu selliste krghoonete ehitamiseks^ kuna see ;rikkuvat nen- de niastikku, kuigi kuuluvad juba varem tehtud plaani; Vastu olijad on mures ameerikalisuse" prast ja sellest, et tornid muutvat ilmas- tikku. See thendavat seda, -et krgehit-use iimber tekib tuulep- riseid. - Soome suurim: 'pevaleht ,,Helsingin Sanomat" tdeb, et sa- volased (he; Soome maakonna elanikud) ori ammu juba labenda- nud ameerikalisuse ja ilmastiku- muutuse probleemid. Nad ehitasid Kuopio turu rde pilvelhkuja, aga lamavasse asendisse". :;
TraditsiooniHselt on Kanada parlaniendi hooneis keelatud tuli- relvade kandmine. sja teatas en- dine parlamendi spiiker L],foyd Francis, et isikud, kellele on; usal- datud peaminister Mulroney julge- olek parlamendis, on varustatud revolvritega. Otsus selleks tehti p- rast juhtumit .Quebeci parlamendis, kui ks Kanada kaitsejudude kap- ral surmas 3 ja haavas 13-t isikut. Francis ei iitelhud, mis ksirelvad pn ihukaitsjatel kasutada, ent arva- takse, et need on. .38-kaliibrilised revolvrid, mida tavaliselt katmavad Kanada . politseinikud, Vljaspool parlamenti vastutab peaministri jul- geoleku eest Kanada Ratsaplitseij kes on loomulikult relvastatud.
2B
; ;Etobicoke'! Civic-; Centreis toi- Biuva- kunstinituse korraldajad M'^-ci; Rasins ja Livi Holmberg :tca'avac^ et Etobicoke :C.ivic Ccnt- re A';"': palunud :neid nituse : aega
;p.iIieHclai!a 8; vcebnijarini, ]<una ;nii e^^i: ;;<ui ka,' kohal;'; .;Etah'coRc"i
jri^iik ou llatavalt s.uivrt huvi ni- ; danud.^ . ; . ' , ' ;
.; Kellaajad on., endised,; peviti kella 95: p:l., laup. ^ j a phap.
25:p.L v;; :; ' ; V - - _ . : Ametlikul avamishtul Mclean
Hunter Cable T V , Channel 10' Etobicoke'is, tegi poletunnilise fil- mi nitusest. Fi lmi alguses teryhab Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar rleinsoo cesaste poolt, ja ;tcda in- tervjui^erib: Maret Rasins. Jrgmi- sena annab L i a Holmberg lhikese
'.levaate;Eestist; ja eestlastest;ning rg'b,; kuidas selle nituse idee. sndis ja "mis. mtted sellega on.
'Lpuks -rgivad' oma kunstist. ;;kimstnikud, Ruth. Tulving, Osvald Thiimas, Urve Aedna ja Abel Lee.
lemaailmse eesti kujutav- -Foto: Vaba Eestlane
Filmi nidatakse Channel. 10 Eto- bicokels phapeval, 27. jaanuaril kell l p . 1 . . ja neljapeval 31. jaa- nuaril kell 7.30. htul.; ^
; Need, kes kasutavad T T C d ni- tusele;' minekuks, peaksid, sitma Bloori allmaaraufeega; kuni Isling- ton.i jaamani ja; sealt edasi'Burn- hamthorp'i -number 50. ;bussigaV mis viis Givic Central, iuurde.
