National Library RJSPS^ Gcn. Acquisitions^^cction Ont. K U 0N4
1
UfCUB IGAL imiPffiYAL JA NELJAPEVAL
ki f t iNnBln i hind 70 centil
Juba pikemat aega maakera poole vahel - Austraalia ja Toronto, Kanada toimunud lbirkimised kuidas silitada eesti keelt, lemaaihnses ulatuses.
Otsitakse vSimalusi sjakurjategijate karistamiseks Kaeiacla kolitutes
OTTAWA (CP) - Kaks juutide OTganisatsiooni  Phja^Ameerika Juudi lipilaste hing Kanadas Ja Kanada B'nai B'rith inimigust hing  otsivad vimalusi hetkel kehtiva seadusandluse muutmiseks^ mis vimaldaks natsi sjakurjate- gijate sdistusprot mist Kanada kohtutes et mainitud organisatsioonid vad veel ootama he kuu, enne km neile antakse vimalus oma seisu- kohtade ja ettepanekute esitamio seks parlamendi kohtukomiteele.
Chris Speyer, kohtuminister John Crosbie /sekretr parlamendis, t- les, et ksimuse arutamine praegu oleks' ebaige ja mitte praktiline, kuna komitee o pingsalt tegevu- ses Kanada kriminaalkoodi a^ja- kohastamisega. Samas peegeldub Speyerl poolt pillatud lausest komi- tee positiivne, suhtuminis lalm aini- tud organisatsioonide pdlustesse: nad on iges kirikus, istuvad ainult valel paingil.
Asjad on siiski nende soovide ko- haselt arenenud, sest triu pehme- loomulisele ja aegunud seadusand- lusele vib Kanadast kujuneda ,,oma saar" natsi sjakurjategija- tele  seda vidab Kanada Sea- duste Reformeerimise komisjon, . ^ ^ M  _ M ^ ^ ^ M . : ' .; Dsseldorfi teater (Dsseldorfer Komisjoni arvates on Kanada Kr i - \ . , Schauspielhaus) 70-lkmelises minaalkood arhailine selles suhtes Saarlaste hing Torontoskiinlapevapeol hinnati Leni" koosseisus esitas N . ldus nfeli ItMirJfw!!^^ Kolk'i td raamatu Saare rahvas vabas maaihnas" ff^ ^^ ^^ f^, ^^"ft kohtulikule vastutusele vtmist Ka- , , vvt  . v .-r^ Tall nnas Estoma ]a Draamateat- nadas. , toimetamise eest kuldmarglga. UhmgU esunees Arm K- risT^ r^tu Vanemuises ja Lenlngra-
Simon Wiesenthali Keskuse and- nd (vasakul) SUrumas kuldmrgisaaja ktt seinale aseta- ning Moskvas. Teatri kui^irjas
, ^ ,. silnuljete kohta oeldi, et Eestis oli
ajat^ yhing korraldab Tarontasees^ ^^ on kahe keele petamist vorkeelen,a ja reisida Rootsi ja vimaluse korral
Sydney, kaugppimist. Kiki teisi vimalusi ka Soome, et sealseis likooles tut- oli juba varem algatatud ja raken- vuda nimetatud keeltegrupiga. ht- datud. lasi soovib ta Rootsis olles koguda
>^ ... . . . sealseilt petajailt ja keeletundjailt EnergiUse ja vimelise esmejana^gy .^ ^5^,1^^ andmeid, eesti
mng tuntud t O Q r ja teomimesena keele petamise kohta T-^ petami- se meetodeid, pilaste keeleoskuse taset igas vanuses, ppevahendeid jne. et neid kasutada ksiraamatu
Sellest terast, mis tookord kl- koostamisel ja kaugpetamisel. Kas vati, on hetkel vrsuma kolifleha- raamat i t o kee- ruline tairn^ les, on yeel lahtine. Selleski ksi-
- mses saavad asjatundjad aidata Esimese .algatusena kutsus T. Sa- j^^asa. lasoo mdunud aasta augusti alguses Torontos kokku  Kui reis Euroopasse nnestub, te ja keeletundjate koosoleku, kavatseb ta sgisel tulla Torontos- tus tema ettepanekul otsustati se, et siingi tutvuda vajalikuga. Ta koguda ja kanda raali kik ole- enda snadega: ,iPeaasi, et saan msolev kttesaadav eesti keele abi kigilt neilt tublidelt keelepe- ppematerjal  raamatud, oma- tajailt ja -tundjilt, et nendega looming, heMlindid jne. . koosts saaks midagi koguda,
vrrelda, valida sobivaid tehnikaid Selline materjalide kogum ni- vastavalt pilastele, nende vanusele
aktiivsemalt eesti keele^ sitami- ^^^^ ^ ^ J ^ ^ ^ lisaks ja on ka oskusele." ' ^ seks, kasutades peamiselt vajalike .aluseks^kaugoppimise organisee r,..^^^^^ tii ppevahendite muretsemist, eesti ^^^^^^^^^ tomius Torontos Selhne. ksiraamat oleks kll
F f . m u i c i  c n m i , ^ c a i j ^ ^ j ^ - vjidama lpule kesoleva meie oludes koige va^ aasta jaanuaris. \ petamis-ja ppimisvahendiks.^
Teame, et enamus eesti koole on prdus referent juba; kohapeal pidanud pilaste puudusel sulgema publiku poole ideekaaslaste, vrba- ksed. Toronto oma tienduskooli- miseks, mis leidiski vastukaja, de ja lasteaiaga on seni olnud n- nelikumas ' olukorras. Kuid niis juhtub seal, kus eesti koole pole vi seal, kus elatakse ksikuina, eraldatuina keskusist? ;
Need probleend kerkisid uuesti pevakorrale ESf0-84 ajal korral- datud naiskongressil, kus heks esinejaks oli Tiiu Salaso Autaa- liast, kes kneles eesti keele kaug- ppe organiseerimise vimalusist.
Naiskongressil ei vetud vastu resolutsioone, vaid esitati soovitusi, tiks neist oli: rakenduda senisest
Teine Tiiu Salasoc ettepanek saabus juba idrjalikult ja Aust- iraaliast, nimelt eesti keele ksi- iraamatu koostamine petajaile Ja' lastevanemaiie. Kuna ta ei leid- nud kedagi teist, kes oleles eUe lesande vtnud endale, on ta otsustanud seda teha i!se, paludes sealjuures kigi eestlaste eri petajate ja keeletundjate  kaasabi lemaailmses ulatuses. Kuna T. S. on juba laialdaselt
jakuritegudes. Sol Littman, sama organisatsiooni Kanada osakonna direktor, hindab nende arvu 3000-Ie.
Kohtunik Linden, komisjoni esi- mees, seletas, et on lim aeg Ka- nada Kriminaalkoodi revideejrimi- seks, kuna see oma . praeguses vormis ei vimalda isikute sdis- tamist kuritegudes, mis leidsid aset 40 vi enam aastat tagasi vl-
palju saksakeelt valdavat publikut.
Kolmanda praktilise ritusena on gamas juba kesoleva aasta kevadel  18. mrtsil To- ronto Eesti Majas, petajae hingu korraldusel, eesti keele kursus petajaile, millest vivad vtta osa ka kik- teised. Tingi- museks 6n, et, osavtjad Juba knelevad eesti keelt. Kursus on meldud vajalika vonnilse hari- duse ; vimaldamiseks , s.t. eesti keele igeisserpaisse seadmi- seks ja snavara rikastamiseks. ksikasjad teatatakse hiljem.
Kursuse organiseerijaks on pe-
' ' kuninganna lesti Kidtuun Koondise Kultuurifondi juhatus Jagas medlcalisaai^
tuntud he pperaamatu - r - Eesti keel algajatele (kassettidega) 
Vikesed kuituuribrold^akia sM- kaasautorina, on tai sel alal k^ ^^ ^^ ^ kaanid tasandas publik tormilise musi. Pealegi ttab ta juba pike-tajatetlh juhataja Helgi Nip- aplausi lbi mat aega New South Wales'i osa- pak^ ja petajaks end. Prhu Poegi.
ER riigi haridusniinisteeriumisppeka-Gmn. eesti keele ja kir^ vade koostamise eksperdina. petaja Ellen Mairtens.
need omakorda avaldaksid valitsu- sele survet krimmaalkoodi muut- miseks.
jaspool Kanadat. Beri: Raphael, mdunud udaM stipendiume 24 000 Rootsi krooni (ca
vaimustatud komisjoni ettepane-Jiai30t]l5i^l.OO^^ eestlanna Anni Winnick. Ta sai kuist. Ta loodab, et need soovitu- ^^g^^ ^^^^^^ kultuuriauhinda, mida varasematel aastatel teenetemrgi Member of British i l sed leiavad klapinda Kanada van- ^ . . ; , ' ^^p.^^, ^^^^ ^ deadvokaatide kogus ja teistes ju- m Valja autud, tanavu ei olnud, jmehse tiitli. Austatu on Eesti = rdilistes organisatsioonides ja et kultuurifond jagas oma summa- hmnu oma senise t tumiustusena ^^i^aegse riigivanema ja vandead- |
sid kahele loovale isikule Too- ja teokiloleva vabalomingu jt- "^^^^^ "^^^^ mas Tulsele ja Mai VeUnerile kamiseks. on jpetanud I^nderi gnanaasiu- | vastavalt 4000 ja 3000 Rootsi kr oo- NOORTE VHULIMNGIJATE  ni : ulatuses, samuti Stockholmi TOETUSFONDIST said 2000 krooni ^1"^ ^^ J^ J^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ I Eesti hingu lhiraadioie kultuuri- pingute jtkamiseks Tiina-Mari td Saksamaal pgenikuna. 1944. | looliselt vrtuslike helilintide alal- Randviir ja Martin Krooni. a. alates oli Inglismaal, kus saa- |
r& V idmiseks 2000 Rootsi kroom^ kutse ja ttas | antS I IS ii-lllKnieiin0 smboolse tunnustusena paremate KAPITALIST mrati Ann Jrisoo- ^^ ^^ Maudsley haiglas, viimati uuri- i
Ontario uus peaminister Frank vimaluste puudumisel XOOO krooni > 2000 kr. laulupinguteks, Jaan misosakomias. | MiUer ja tema 32-liikmeline valit- ^ ^ ^ ^ i f v T . ^^'"^"^''^^ 0^00 krooni muusikapeta-  i sus andis mdunud reedel ameti- Vabadusristlemise (Baltic ja kutse omandamiseks Stokholmi ^red hoidugi i vande. Uus valitsus on suurim kui IZt'"^ ""'''^'"^ ^ ^ ^ ^ ^ Muusikalikoolis, 2000 krooni H- enarksistlikust 1 kunagi enne. mida opositsioonipar- mar^Oleskile enesetiendamiseks ^ ' ^ ^ ^ ^  ^ ^ "  ^ " ^ ^ teid pidasid leliigselt suureks ja Suurima stipendiumi sai noor he- Stockholmi Muusikapedagoogises kulukaks praegusel kokkuhoiust looja Toomas Tuulse balletimuu- Instuudis 2000 krooni Mikko Pulk- ^IMA - Paavst Johannes Pau- S rgitaval ajal- " '''' -  ^ o v ,  < kinemle edasirinimisAlr.! l^iilii nlnl raavsc jndimes rau ^ suses koguni kolm rit. Frank Milleri uues valitsuses -usi^ ie iwuuu laiauLuiui j^iAesi-  - . . ^ ^ ^ ^   v , v . x x w ^ . ^ ^ o . ^ xiv=^ - vgivallast eea ei irsneks ge- i on 20 meest ja 2.naist eelmisest reerimiseks ja P^^^^^^ sSilt^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ d " ril^ade^Sk^^^^^ W. Davise valitsusest, lejnud komponeenmiseks klaverile. .f/.^ J^ i^^ ^^ tf- ^ i f "1"''''^" ^ ^^ a^b vitlust. Peruu valitsu-J 11 on uued, keda peaminister tal- Mai VeUner, kes paljude aastate l^,?"?", i ^ ^ ^ f ^ ^ ^ ^ ^ ^ e ^.^^^ p ^ ^ ^ ^^^^ ^ le avaldatud toetuse eest thtis edul jooksul on tekstlkmistnikuna ^.^'l^^^^^.f ^ ''T-^}''^ .^ r^ " tat kistud tHdesse maoistiike va-' 1 tada; Rootsis thelepanu vitnud, sai au- ^^^asseml (Karl XII Torg 3, Ope-
rakallarem sissekik) phapeval,  .., .   . : . 10. Veebruaril, algusega kell 14.
Oma lesande teostamiseks ka- Kui aitaihe kikklgselt kaasa vatseb ta oma kahekuise puhkuse nimetatud kavatsuste nnestumi- tuleval suvel phendada eesti kee- seks, oleme astunud eesti keele si- lele; Kuna Austraalia likoolides litamise osas suure sammu edasi, puuduvad soome-ugri keieled, kuhu kuuhib ka eesti keel, kavatseb t - -s
iiui99ssaiiiiiiiiM!iiiiiiiiiii8uiiia!iiniiiiiiiiiiiiiiiiiiUiiiiiitiiiiii^
Eesti muusikat h^liptaatidelf Tuntud raadiokommentaator on t valinud rohketelt heli-
Ja heliplaadimuusika tutvusta- plaatidelt mida talle esitas Ko- ja Clyde Gilmour phendab man Toi. he ligu oma regulaarsest saatest Eestile, eestlastele Ja eesti heliloomingule.
Glyde Gmouri saated on lekanadalised Ja nnd on vimalus otse Eesti Vabariigi aaistapeval Ja aastapeva eel- htul kuulda ja kuulata he populaarsema raadiomehe konimentaare Ja heliplaadi- muusikat.
Toronto Eesti Vitlejate hing korrcildab Eesti Maja lasketiiriil
Eestlanna td auhinnati Rootsi
sakpolsete grupi poolt, kes nime- tavad end Sravaks Rajaks". Sel on tugevamaks keskuseks Aya- eucho provints, kus paavst pidas kirikliku teenistuse.
^assivahekorrad
Heliloojateks, keda Gilmour tenolikult kasutab, on Tubin, Vrk, Ldig, Hrma ja Saar. Selles selektsioonis leidub nii vokaal, instrumentaal kui or- kestrimuusikat.
Saade ,,Gilmours lbums**  kauaaegne paljukuulatav seeria, antakse edasi laupe- val 23. ja piihapevl 24. veeh-
-.ruaril.;
Saate sisu on Gilmour ku- Laupeval 23. veebr, on Gil- jundanud materjalide alusel, mour Albums" kuuldav lainel: mida talle hankis EKK ning FM 9i;4 algusega kell 18.05 selle sisu viimistlemisel ofu ta ning phapeval sama saade konsulteerinud meie aupeakon- korduh lamel: A M 740 algse- sulit, flmar Hemsood. Muusika ga kell 12.05.
HiiinmisHnnnniiiiniiiiiiiiiiiiisMinH
noortele 12-18 Aeg: laupeval, 23i veebruar kell (19.(
EeBregfetreerimine: Reinoja  622-4396, Kontus - 762-S Aubimiad: kolm esimest kohta igast asendist
Hjutr lootsis konsuitantettev- hokkavod Edehmenema te Human Invest AB asjaajajaks mratud Malle Jever sai teise JOHANNESBURG  Luna- mrkimisvrse thelepanu osali- Aafrika riiklik raadio, mis tavali- seks. Nimelt, olles varem olnud selt peegeldab vaid valitsuse polii- seotud teatritegevusega, sai ta tikat, avaldas llatavalt seisukohti, 1984. &: Sveriges Public Relation et tuleks pehmendada seadusi, mis Frenmg PR auhmna kui algataja kehtestavad rassivahelisi seksuaal- ja toimetaja raamatule ,Jtaformat- seid suhteid ja abiellumisi; Ainult siooni vimalused**. Raamat ilmus vhesed vivad vastu olla sellise rootsi teles. hdavajaliku seaduse muudatustele.
TORONTO EESTI VABKOGUDUS KORRALDAB ^ laupeval, 23. veebr, kell 5.30 htul Mrikus,
562 JonesAve*