I
.73;
A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
F R E E E S T O N I A N PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
f20 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits! Toimetajas OlafKopvillera.  : ^ .  k \ :    . . . .
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Je, Olev Trass.
Telefoeid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspevast reedeni 93-ni.
Tellimsshiiafiiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60., pool- aastas $34.-' ja veerandaastas $18.,kiripostiga lisandub posti- kulu - vastavalt $111.-, $60.-, $31.- .
TeMimSsMnnad: vljaspool Kanadat: aastas $80., poolaastas $44. ja veerandaastas $23..Lklassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt - USA $115.-, $62.-, $32.-, mujal vlismaal $140.-, $75.-, $40.-.
Aadressi muudatus$l.  ksiknumbri hind 75 C. Kuulutuste hinnad: kstoll hel veerul: $5.50, esikljel $6.50.
Kuulutusi vetakse vastu ndala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni ja ndala teise ajalehte kuniteisip., homm. kella 10-nl. Vljaspool taega: Leida Marley 223-0080.
iiiiiiiiliiiiiiiiiiiiHiiiiHiiiiiiiHfiiiiHiiniinnuti^
Niipea km^ minister hultz ja N . Liidu v^ kokkulepe vastastikuseks kesk-
ja lhimaa tuumalaengute likvi- deerimiseks; Kokkulepe puudu-
lisminiter Shevardnadze sja WasMngtms timimud n damisel keskmaa ja lhimaa ra- tas valusalt ja sgavalt L kettide tuunialaehgutelikvidee-^ rimiseks phimtteUse^ ^ k^ leppe saavutasid, haldiasidl-^ ^^ ^^ ^^ ^^ ne ajakiijandses kostma U=demkra optimistlikud toonid uue deten- mine konventsipnalsetele rel^ ie-ajast ettekuulutamiseks, vadele, mis aimab N . L i i ^ Rakd;tide likvideerimise kokku- vimaliku sja korrl Euroopa lepe fi ole veel alla kirjutatud, tandr tohutu lekaalu.
Kiirus, millega oma ettepanekute
kuid juba rgitakse ja kirjuta- takse lnes koostst kommunistliku id ja opereeris, meenutas elukutselist demokraatliku lne kahe suur- kaardimngijat mngulaua taga rugi vahel, mis jihnabteadusT kaarte segamas. Sis^ liselt^ lifcii, kultuurilise ja msy likii lhenemise mng on eem- munistliku administratsiooni neks strateegiliste tuumalaengu-^ vahu lbiproovitud vtteid te j ja^ konventsionaalsete relvade vhendamiseks kokkulepete saavutamiseks;
pidades lneriikide mjutamisel mindi oma
ettepanekute tegemisel vrdle- Qletatakse^ et kik need k  - m i s i kaugele^ isegi mrgatavate
sunused jreleandmisteni^ kuid jeti
kne alla kesoleva aasta lpul detailid, mis moodustavad tege- kvatsetiatayalReagani-Grbat- shovi kohtamisel, mis praeguste plaanide kohaselt peaks toimu- mt^ mai Washingtonis. Jb mulje, nagu likvideerimisele mratud et Reagan ja Gorbatshoy astu- mahamonteerimise ja vadj oma kokkusaamisel Msj- tuumalaengute hvitamise kont-
irollimine, iiiabamonteerimise ajaiabel, toiitroll uute ra produtseerimise vltimiseks,
sum*te spradena illusioonide roosiaeda nii nagu seda omal ajal tegid N, Liidu kopimunistliku partei peasekre- konventsionaalse relvastuse tr l^hid Brezhnev ja tolleeg^ ee hendriikide presiden^ ^^ Richfd Nixon. Keegi ei jem vga raske oma soovi kha- mjdnud sellele, millised reetur- selt lahendada, kuna rahvamas-
uute maade vallutamise sid on viidud arvamisele, et suurvimude kokkulepe on juba
dokumendina
  V    *
sid kui ta saabus hendriikidesse tippkonverent- mlema lauasahtlis, sile president Nixoniga.
Mihhail Gorbatshovon^a^^ nud N. yidu majanduslike probleemide survel terve rea
id kiidavad Shevardnadze ja Shultzi nupidamiste kokkulep- ped philiselt heaksy qn siiiski
jidsainmej et vita nende mtteavaldustes margata oma uutmise ja hendriikidele ka ettevaatlikkuse ja miiremte- lhenemise poHitikale Ipne- te^^^^^ i^^ maailmas vimalikult paljii ja alla| et keskmaa- ja lhimara- mjurildtaid toetjyaid. T^^^^^o
Glienkker sild, kos ainult Ls ja Ida vahetavad vange  siitpoolt spioonid - sealt poolt Nukogude rezhiimi vastased! Sild asub USA tsooEis. Foto: H. Tanu
jrgneda ka ameerika konvent- sionaalsed jud, mis eemaldab Euroopa riigid Ja sunnib nad otsima maid sidemeid N. Liiduga ja Ida-Eroopa riikidega.
hendriikide konservatvsed ringkonnad ei ole jnud N. Liidu ja hendriikide vaheliste suhete arengu ja keskmaaraket- tide likvideerimise kokkulepete suhtes kskikseiks ning siit ja sealt on kostnud president Rea- ganile hoiatavaid hlL Leidub isegi neid, kes heidavad presi- dendile ette jrelandmisi N. Liidule, meenutad talle ta senist tugevat antikommunist- likku hoiakut; mida eriti iseloo- mustas tema tabav vljendus, inillega ta tituleens N. Ldu , ,  e la k s i m pe e r i  miks. - ' Kiputakse juba arvama, et Reagan on sunnitud Iraani- kontra afri tttu loobuma oma senisest kindlakelisest N. Liidu ja teiste kommunistlike riikide vastu suunatud poliiti- kast, mis Grbatshoyi lakkama- tu propagandaofensiivi tttu on muutunud lnes^ ebapopulaar-^ seks, ja jrgnema jrelandliku- malepoliitilide Hipile, milk eesmrgiks on kaugeleulatuv
Erich Honecker Bonnis Juba mitu aastat kavatsetud ja mitu korda ed^
Erich Hnecker'i klaskik Bonni sai n Palju sellest aga inimestele Saksa Liiduvabariigis vi ka Saksa
Vabariigis" kasu on, -see selgub tulevikus.;
N, Liiduga ringkonnad ja pointiRua mee- nutavad Reaganile eriti hte tema eelkijat Valges Majas  vabariiklaste ridadest prit president Nixoni, kes oli esialgu tuntud tugeva antikonuriunis- tina^ kuid otsustas sski otsida sprust Ja koostd Moskvaga. Sellise poliitika rakendamise eest nimetatakse Nixni nd samade ringkondade ja kom- mentaatorite poolt hendriikide
presidendiks vlispo- ksiinuste alal ning
seatakse teda eeskujuks Reaga- nile.^ Tasa ja targii ijtiinnakse mda Brezhnevi vallutustest detente poliitika ajal Aafrikas j
esitanud Washingtonile ksteise jrele terve rea nieelitayaid ette- tielikult ksitamata Euroopas
yhen- asuvad konventsionaalsed relva- Kuid damiseks liing ori sellega ameeriklaste vastup^ mu kahtlastele kokkulepetele ning
mis riikidele suure lekaalu
NATO vastu. Mned poliitilised suurendanud survet Uhendrii- vaatlejad kalkuleerivad isegi, et lude administratsioonilei Selle hendriikide tuumarelvade vi-
:^ Ja. Reagan? President on il-- mselt kahe tule vaheL Tenoli- selt ei ole t phiselt bobunud oriia antikoininuriistlikust poliis tikast, mida kinnitab eriti abi Nikaraagua kontradele ja Afga^ nistani yabadusvitle
teisest kljest peab ta suma oma isikule ja positsioon niie tekitatud kahjusid seoses Iraani afriga parandada jrg- nedes ys^ tumeelselt populaarse- le ja tugevamale detente poliiti-
mis ei ksi
Juba esimesel pidulikul htu- sgil peetud lauaknes: nudis Liidukantsler Kohi Berliini mri krvaldamist, lepiiri pgenejate tulistamise lpetamist ja vabamat reisimist ka noorematele ihi- mesteie, niteks sugulaste klas- tamiseks Saksa Liiduvabariigis. Kantsler Khli lauakne peatee- maks oligi just rohkem y^M- ^dust!'\;-:;^;^^'"
lionecker rkis aga omas iaua- knes palju rahust ja mul tuli tunne, et ta peab ennast,,Valgeks Rahutuviks"!
Konkreetsemad selle klaskigu tulemused on kolm lepingut mil- ledele siin juba teisel peval alla kirjutati. Kuid need on juba aastte-pikkuste lbirkimiste tulemused.
Kige kauem on totatud tea- dusliku lepingu juures, millega alustati juba 1973 aastal. Selle lepingu phjal tahetakse teadlaste ja uurijate td koordineerida, ning sirina alla kuuluvad kik alad/.
Teine on nii telda kiifitu-kait- se leping ja selle alusel kohustuvad mlemad pooled tei- neteist lhemalt infbrmeerima siis kui. on toimunud tuuma-nnets.
Keskkond on kolmanda lepingu aluseks ja sellega tahetakse lahen- dada probleeme molemi osalise vahel. Sinna kuuluvad: hu- puhtus, metsade suremine, jt- rnete krvaldamine, looduskaitse ja sisevete saastumine.
Siiani li raskusi sarnaste le- pingute slmimisega Lne-Ber- liini prast, sest Ida-Bloki riigid ei taha Lne-Berliini tunnustada Saksa Liiduvabariigi osana. Lne-Berliin ei ole ka mitte Saksa Liiduvabariigi osariik, aga ametlikult kuulub Lne-Berliin siiski Saksa Liiduvabariigi admi- nistratsiooni alla:
Need on lepingud, milledest kindlasti rohkem kasu nlda-Sak- samaal, sest muidu nad neid lepin- guid ei oleks slminud.
Ida-Saksamaal tehakse inir mestele suuri takistusi Lne-
Saksamaale reisimiseks isegi tungivatel perekondlikel ph- justel, kuid Saksa Liiduvabariigis antakse kohe igale isikule, kes I da - Saksamaalt Saks a - Liiduvabariiki vi Lne-Berliini klla tuleb, D M 100 klastsraha
Honecker vib aga vabalt siin ringi reisida ja siin on ka palju nha! Saksa-Liiduvabariigis asuvad ju sarnased Honecker^ ^^ thtsad kohad rigEhgelsi maja Wuppertalis ja Marxi maja Trieris ning nende klastamine on tal plaanis.
Kige thtsam klastuspik sellele mehele peaks aga kll vist olema Saarimaal asuvad kohad Neuenkirchen ja Wiebelskirchen, kus ta on sndinud ja les kasva- nud. Sl ta oli ppinud katuse- katjaks, kuid vrsil elades on temast saanud ,,suur riigijuht", ning kodukoha inimesed orv selles suhtes koguni uhked temale. Seda vivad teha vaid inimesed kes ei -oska mtelda, sest Saksa Demo- kraatlik Vabariik on nagu suur vangla ja selle yangla direktor Honecker laseb nraha lasta iga isiku, kes sellest vanglast pgene-
R.
  1 
:;WASfflNGTON W taas-alanud kubahdus-lbir- kimised andvat' lootusi peatse lahenduse saavutamiseks, teata- takse Kanada valitsuse ameti- isikute poolt. Tookordsel konve- rentsil on Kanada kaubandus- minister Pat Carney ja USA Ra- haminister (Treaury Secretary) Jim Baker koos kauhandusala esindaja GlayYeutteriga. Washingtonis olevat suurt the- lepanu ratanud minevandala- ne lbirkimiste katkestamine, m Kanada esindaja Simon
vReisman seal Iconverentsisaalist minema jalutas.
Kinkige snni" 10
Venestamisprotsessi kiireli arengule Eestis ei juhi valis] maalt tulnud turisti thelepani mitte ainult linnade tnavate lakkamatult klav vene ke< vaid ka kohalike eesti ajalehtedj veergudel toodud uudised, mi kubisevad vene nimedest j | paiguti jb mulje, et eesti leh( pole midagi enam eestlastes kirjutada, kuna venelased o| kogu elu le vtnud,
Nii niteks loeme 16. august ilmunud pikka nimekirja nen< isikute kohta, kes on N. Liid| lemnukogu presiidiu] seadlusega vristatud igasi guste ordenitega ja medalitel Tallinna uue merekaubasadj projekteerimisel ja ehitamis| les nidatud teenete ee* Nimekirjas oh 70 nime, kuj nende hulgas leidub amult eestlast, teised kik on venel] sed.
Siit vib teha ainult jreldus et sadama ehitustlised oi peamiselt venelased, kes pn tde valmimist jvad k( Eestisse elama ning lisayi kaalu vilkale venestamisprots^ ,sile.
Viimasel ajal on saabunj teateid, et idast tulnud sisseti gijad hakkavad vallutama eesti kolhoose, kuhu n| varematel aastatel eriti ei kipi nud. Nii on andmeid Tartu kl hoosidest ja sovhoosidest, et s| na on saabunud suuremal ar^ idast tulnud peipsitaguseid ij mesi, kes on komandeerit nhtavasti maale venestai protsessi kiirustama,
Mi:&eUgi aiutoomanikule gatah autosse istudes ja s\ alustades mte, kas ta sidul kllalt hsti ehitatud ja sitj Julgeolek maksimaalselt kij lustatud kui teel peaks tabs autonnetus.
Ksimust on sageli uuriti kuid nd on autositjate ju| oleku kohta avaldanud oi poolseid statistilisi andi ning teinud neist vastan jreldusi hendriikides rai datud Highway Loss Data, juab tulemuseni, et siin vimatu otsuseid teha soluutse kindlusega, kuna ij sama tpi autode jui vivad sama suurte k| kuprgete juures nnetuse tj jrjed olla suuremad vhemad; ldiselt juate s^ lpptulemusele, et viksei autode omanikud kannats nnetuste puhul tundu j rohkem kui suurte aut omanikud.
Vikestes autodes sitjad vad saada 307 protsJ ulatuses rohkem vigastusi sti tikaga kindlaks mratud kl misest autonnetuste vigast] arvust. Samal ajal on sui autodes ja , ,statin wagon 'ij sitjatel vimalus sama sj vigastusi saada 3040 prot alla keskmise.
Uurijad vtsid oma alusekse 198 erimudelit lj 1986 produtseeritud autoe Leiti, et nii inimestele tekitj vigastusi kui ka autodele tel tud kajusid kogusummas ai se vttes andsid kige parei tulemusi suured Parisiennj Oidsmobile Custom Cn statioh wagon" autod kaheukseline Mercury Gj Marquis.
Kige halvemaid tagaj andsid nnetuste puhul aut(