VABA BEOT-ANE neljapeval, 23.Jail 1985 l tasday,^M^ Nr. 39
DD lesti Skcfff ide Mal@ Ikolmcsiidciks
Estoiiia" 'korvpallimeeskond, kes lahkus aprillis Euroopa-tumii- rile, judis tagasi mai alul kolman- da koha ja videtud karikaga. Visteldi Prantsuse linnades Bun- kirk'is ja Galaes's, Euroopa-tumr aga toimus -Gravelines'is. Galaes's peetud vistlusel vitsid nad Nor- mandia koondmeeskonna 130:100, Dunkirikls sealse meeskonna 119: 74.
Euroopa-tuTiiril oli nende esi- meseks vastaseks prantsuse ,,Ort- hez'S kellele kaotati kahe punktiga 92:90, videti Itaalia Diana San Marina" 102:86 ja Prantsuse mees- kond S.C.P. Limoges" 109:92. Lppetulemusel oli esimene y,Qrt- hez" (Prantsuse), teine E1 Fer- rol" (Hispaania), kolmas Esto- tia" (Kanada)o
SUIS
mi)
lsk@vSestlyt@
Eesti Sport Paguluses Informat- sioonikeskuse (E.S.P.I.) poolt" vl- jaantavas eestlaste sportl&ku tege- vust ksitlevas ajakirjas (nr. 11 1985) on waldatud: dr. A. Pallopi Sport rahvusliku iseteadvuse ergu- tajana", 23. Olmpia tuli, L.A's", XXIII' Olmpia avatud", E. Kul- mari ..Kergejustik XXIH Olm- pia Mngudel", Anu I. Parming- Ojamaa ,,Tetvisevimlemise pro- grammid New Yorgis", VE Eesti abielupaarile provintsi krgeim ter- vishoiu auhind", A. Skonberg Eesti Mastersportlaste tegevusest USA's 1984", E. Kulmar Eesti Masterid Maailmarekordite jahil", rk. ;,Mastersport Kodumaal", VE Murdmaa suusatamises uuendu- si", arhiivist Milliseks kujunes talv 1985", A. BendeT25 aastat Kalifornia. Talipevi*', arhiivist Eestl jalgpall 75. aastane", Eesti Rada JubUar juubeliaastal?" EPL Eestlane Kija Parve kahekordne maailmameister", VE Ilmar Mutil
eesti tennismngija Austraalias", ^Eestlased kogunevad Portlandi pi- dupevadele, US Lnerannikul", L. J. ,;Eesti maletajad vidukad". 48-lhekljelises vljaandes on rik- kalikult fotosid , sportlaste tegevu- sest.
Kigile eesti sportlastele, ks- kik mis alal, on selline perioodi- line vljaanne teretulnud sidemepi- daja, nidates et eesti sportlased siiski hajutatuina maailmas on j- nud spordi juurde.
Hundude j-ndkanka vlljs Lembitu hundud: Jaan Sihn-
berg, Rndur Puust, Erik Reppo. Individuaal tagajrjed: 1) Paul,
Tralla Kalev, 2) Rndur Puust Lembitu, 3) Jaan Sihnberg ^ Lembitu.
Skautide rdkarlgai vitjads . Lembitu skaudid: Andres Loo-
rits, Mark Evard,. Margus Silm- berg, Aldrek Meipoom.
Individuaal tagajrjed: 1) Mark Evard Lembitu, 2) Paul Tae Kalev, 3) Andres Loorits Lem- bitu.
Ees MpSlaste Seltsi rndkan- ka viijads 1) Andres Loorits
Lembitu, 2) Margus Silmberg Lembitu, 3) Raimo Karhunen Kalev.
Laskevistluste auhinnad jagati vlja jripeva paraadil.
Egbert Runge ESMK juht
MGIL nVAlAEESTL^ Hind Soato-
EESTI S l U U I t S V H S K t l M M ] ^ ESTONIAN SCOUTING ^^1^ .... . Fred limbei^ ISAMAA EEST .. BDUAIU) RGA gnutfik Ja ma^ Ivar IvaSk ELUKGU
$1. 3.
Skauiku nooruse jripevaparaadil anti le ka laske- vistluse auhinnad. Vasakult 1984. a. laskevistluste vitja meeskond ,,Kalevi" skautlipkonnast koosseisus Peeter Srra, Hillar Srra ja Peeter Poolsaar, nendest pa- remal Lembitu" hundude vitja meeskond koosseisus Margus Koiga, Erik Nolandi ja- Sven Linkruus.;;: \
::^Foto:i."s
Jahimeeste Kfybl '&'ecidci'Ciiideci
Toronto Eesti ngitsejate ja Ja- himeeste Klubi liikmete vaheline laskevistlus haavlipssist korral- datakse laupeval, 1. juunil, .algu- sega kell 10 hommikul Lti Jahi- klubi Berzaine" laskerajal. Vist- lus toimuh rndkarikale ja klubi poolt vljapandud auhindadele. Laskemoona on saadaval kohapeal. Palume kikide laskehuviliste osa- vttu.
Klubi 1985. a. kevadine kala- pgivistlus korraldatakse laupe- val 8. juunil Simcoe jrve Cooks Bayl. Vistluseks koguneda kell 7.30 hommikul Milleri paadisada- ma parkimise platsil. Vistlus ti- nab rndkarikale ja klubi poolt vljapandud auhindadele. Lhemat informatsiooni vistluse korra koh- ta antakse kogunemise kohal.
Jishatus
Yiimasel ajal oa meie ajaMrjanduses flmunui^^ meM Mrjutisi lalmainitud massaaMe togineya rayimee- lodi kohta. 5,Vaba Eestlasele" on saabimad Al&ed Kuu- silt, kes biljuti omandas diplomeeritud refleksoloogi kut- se, jrgmine kirjeldus reQeksoloogiast ja tema Isiklikest kogemusist mainitud raviineetodigao^ ^^ -^^ ^^ ^^ >
M .59 .50
Juba kauges minevikus oli Aasia tsivilisatsioon teadlik nn. energia- liinide olemasolust inimese kehas. Oldi ka teadlikud, et kui need lii- nid ummistuvad kaotab keha nor- maalse funktsioneerimise vime ja muutub vastuvtlikifks haigustele ja emotsionaalsele ebastabiilsusele. Sellest ldisest teadlikkusest arene- sid hiljem vlja nelravi (akupunk- tuur) ja refleiksoloogia.
iR-efleksoloogia peamiseks ees- mrgiks on nrvide ja lihaste pinge ldvendamine, vere ja koe-mahla ringvoolu soodustamine, keha vii- mine tagasi normaalsesse olukorda ja preventiivne ravi haiguste vastu.
Kaolntamine
tidab oma eesmrgil
ReOeksoloogiline Favn jalgade massaazhi kaudu e^al asMvate kikide elundite ja nr- vide reflekspuoktide stimuleed-
. unises. . ' Sstemaatiline ravi elustab elun- deid ja nrmeid.
Gravitatsioonist tingituna sades- tub jalgadesse suuremal hulgal happe jke ja pisikute mrgi (sa- geli kivistunud tkkidena) ummis- tades toitainete juurdepsu teatud osadele kehas. Ref leksoloogiline ravi taastab selle ja soodustab ka htlasi koe-mahla ja vere ringvoo-
Tahaksin selle ravi kohta teha mningaid mrkmeid isiklike koge- muste phjal. Refleksoloogia vas^ tu tekkis mul huvi, kui olin katse- tanud erinevate arstimite ja ravi- ga m vigastatud selga ja jalga parandada.
Aastaid sain haiglas perioodilist teraapilist ravi, kuid haiguse smptoomid tulid mne aja Mdudes jlle tagalsi. Kuuldes refleksoloogi teisenda-
vast mjust otsustasin sellega kat- setada. Prast mningaid ravi-tun- de diplomeeritud refleksoloogide juures, hakkasid mu haiguse smp- toomid' kaduma. Muretsesin endale vastavad ksiraamatud, et selle ra- viga phjalikumalt tutvuneda (seda on vimalik endale ka ise teha, ent mitte nii efektiivselt). Hiljem vt- sin eratunde ja lpetasin siis vas- tavad seminarid. Haigla teraapilist ravi pole ma viimastel aastatel enam V
Heino Je tUGU KBILT, LUGU KNNUST 2. M Anna AhmatovaMarie Under REEKVIEM 3.50 .50 HerbertMich^-^KODlJMAALTVOR^ .5 Heriiert Mlcliebon SKAllJKlJLliaEL . 3. Herbert Michelson NOORSOOT RADADEL 3. .50 Heriiert MicheboB EESTI RADADELT 9. .50 Paol I^B MTIELEND pUte> .50 Aarand RoosnJMALAGA, KARS lA
ERZURUM Ants V o i m n i ^ ^ Sabne Ekbanm A J A T A R (bmletiitkogm) .. 4 lohan Pitka ~ RAJUSO^^^^^ .^..^ ^^^^ .^. . . 8.80 Urve Kan^ KODAKONDUR amdetaskogiD) 6.-^ Hannes 0}a--KOPUTUSED ENESES
(hndeto^ogtBl:.. Hannes Oja TUNNETE PURDEL
OmdetDskogo) ... ...^.^...^^..^......., Andres Kng M S TOIMUS S Einar Sanden LOOJANGUL
LAHKUMINE TALUNNAST V. Veedam LURICH AMEERIKAS E. Unstahi ^ TAGURP)! SUDES
(Mlestosl 1514^ 1943) .. A. Roos RIsnDAMAIE (hioletifilK^ Prof. OinasKALEVIPOEG K t n r r a
J.m. esseid L........................ 13.-^ $1. E. Sanden .jSDA lA KIVlb I. Klvet NAlTEMilNGURAMAT
(5 nldeiidit)^ .^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ -^^ ^^ ^^ . . H. Rajamaa MARIE UNDER INIMSSENA 4 A i ^ Tiniti--VALGUMRGI K ^
SaatekqAo Kanadfiflbe $1.50, mujale $3^
2.75 M r -
;70 M
Reflexology Association of Ca- - nada juures sooritatud eksamite tu- lemusena oman nd diplomeeri- tud refleksoloogi kutse (Certified Reflexlogist) ja vin selle raviga aidata abivajajaid.
Gisela McBrie TALES FROM ESTONU V. Kimberg-Kotkas ImdefiBkogo
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL : E Uostata-- TOR FREEbOM O N ^ REHVrrUD PURJEDEGA U NAER ON TERVISEKS kOdiJutt . . . . Ilmar JAKS NEPTUN Ivar Ivask-- VERANDARAAMAT
Imdehiskogu S. Ekbamn Iimletiiskogia HUMARGI ALL Ants Vonmi RiiSri^ . NAER ON TERVISEKS n ^^.^^ . .. M. Juhikam USK ON MEID AIDANUD
(Valimik Vaimulikke snavte kodumaale) TAIMI PROOS ELUKHGEL
E. Eerme EESTI EKSLIIBRIS . VLISMAAL IV H. Meret TEiEMI J U T U S ^ LISANDSII
mtete ]a uudiste vabale levikule Eestis A.Mgi^--lEmOOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl., kites . . . .
r r - v 1.
Robert Kreem VANDEGA SEOTUD E. Past MAALT ^ M E R l ^
$22. .70 US$2.00
9 e
psemise luqM
Se oli sgisel 1944. aastal. Rootsi sidust ei tulnud midagi
vlja, Meid oli palju ,kes olid K i - helkonna koolimajas pHkudel le- bades oodanud valget laeva. Laevu enam ei tulnud. Sitsime Kures- saarde. Linna elanikud ise olid ju- ba pgenenud, thje maju oli kl-
ialt. "he neist, Tolli tnaval, vt- sime omale majaks. Politseist anti kigile, kes tahtsid maalt lah- kuda, nn. Durohlassschein", mil- lega tuli end sihtkohas meldida. Jrgmisel hommikul kell 6 pidime
minema Roomassaarde, kust siis paadid meid reidil:-ootavale saksa laevale viisid.
Kisi htul veel Luteri kirikus, mis oli sel puhul avatud d-lbi. Kuressaare petajat enam ei ol- nud, jutlustas keegi petaja, kes ise oli ka pgenemise teel. Kes ta oli ei tea."^Kirik oli rahvast tis, inimesi tuli ja lks vahetpidamata* Need olid pgenikud, kes olid ko- dumaalt lahkumas. Kasutati veel juhust omamaa kirikus palvetada. Tulin kiriku ksinda, lapsed Jid
magama vrasse majja. Ma ei kuulnud, mlest petaja rkis, kuulsin ainult ta hlt ja oma hin- ge ahastust. Istusin pstipi ja pi- sarad voolasid ojana, ihna et olek- sin nutnud. M ei palunud midagi ega kaevanud. Ma otsekui kooru- sin millegist lahti, millest sain na- gu julgust ja olin vimeline otsus- tama. Tusin. Polnud enam pisa- raid ega hingeahastust. Olin valmis kodumaalt lahkumiseks, sdamel oli kerge .mu saatus oli Dag mult endalt ra vetud ja seda juh- tis mingi krgem Vim.
Roomassaare reidil tekkis laadi- mise ajal tulekahi laeva allruumis, suitsu oli kik kohad tis ja inime- sed panid korkvestid mber: Uute. pgenike juurde toomine lpetati ja meie, kes me laeval olimej ei teadnud mis meist nd" saab. jooksul suudeti siiski tuU kustutada; ja hommikul alati uuesti inimeste laevale laadimisega. Rgiti 3000- st pgenikust, kes selle laevaga Saksamaale tulid.
Judsime nnelikult Gdynia sa- damasse, ja sealt kohe ootavatele rongidele Saksamaa suunas. Sattu- sime rongile, mis viis oma koorma Hallesse. Selgus, et sellel rongil polnudki palju eestlasi, suurem osa ltlased ja leedulased. Need olid jukas rahvas, tulid ju nad maad mda ja said oma paremad riided kaasa vtta. Jdsune kohale htu hilja. Jaamast jalgsi laagrisse. Laagrivrav oli suletud. Selle taha kogunes mratu rahva-murd, kes rkisid, hikasid ja hdsid ks- teist valju hlega, lbisegi mitmes keeles. Tahtmata tuli meelde nini ndal tagasi Orissaares mere r- de traataia' taha pandud 12-e tu- hande sjavangi ine kisa. Nagu
parv hlitse-
sid nad seal. Matsm oma pea siis padja alkj et ei kuuleks seda vene- lastest sjayangide hdaldamist.
Nd olin ise siin Halle lbiki- gulaagri vravate taga isel ajal, surmani vsinudj uniste lastega ja hlitsesin hes teistega ngu ril- jane merelind. See oli oktoobri kuul 1944.
Halle laager oli ks uuemaid ja paremini ehitatud lbikigulag- reid. Toit oli seal vimatult halb, supp mis anti, lks enamasti vlja- kiikudesse. Kuid leiba sai siin kl- lailt. Olime alles vrsked kodumaalt tulijad, vana rasv alles peal, seep- rast ji leiba isegi le.
Kui olime paar ndalat Halles istunud, saadeti meid marssides l- bi linna, et sita teise laagris&e, mis pidi; parem olema. Suur oh meie llatus ki tulime tagasi Frankfurt- Oderi linna, samuti lbikigulaa- ger, aga palju viletsam kui oli Hal- le oma. Kuid siin oU rohkesti eest- lasi. Rohkem vaeseid eesasi, kel oli samuti kui nnul ainult seljarii- ded ja lapsed. Magamiseks mitte kui midagi. Siin tekkisid ka.esime- sed tid riietele ja sel ei andnud lutikad rahu. Kuid siin tegutsesid mingisugused Organisatsioonid, kes satsidiiksikud emad lastega, pea- miselt rindemeeste naised, vi kel- le mehed muidu kaduma linud, Tshehhoslovakkiasse, kus polnud sda, oli toitu ja' oh muidu hea olla. Varjule sja koleduste eest.
Mind ei tahetud heameelega sin- na saata, kuna mu lapsed ohd osalt vanemad kui seal ettenhtud, aga et neid oli palju, siis saime kaasa sita, pev enne meid oli sinna Berliinist ks grupp emasid laste-
ga kohale judnud. Need olid ka paremad ruumid omale saanud. Meie grupp sai elukohaks he suu- re tantsusaali vrastemaja teisel korrusel. Meid oli kokku umbes 100 ema ja last. Meie mehed olid rindel, paljudel puudusid igasugu- sed teated nende viimasest asuko- hast. Paljudel oli jnud mehed Eesti rindele edasi vitlema. Mui- dugi oli meie hulgas neid emasid kellede mehed teenisid saksa k- sustes. Mistsin, meie olime suur koorem teistele pgenikele harili- kus laagris, aga siin mgior kla- keses Leschtmes olime nagu krvale paigutatud. Lubadus anti, et kui peaks siin kuidagi ohtlikuks muutuma, et meid kui rindemees- te naisi ei Jeta mitte htta, et tul- lakse Berliinist ja viiakse jlle ku- sagile kindlamasse paika^ ^ No, niis siis viga. Elasime ainult olevikule.
Kui nii; palju rahvast koos, seal kartulid vltimatud. Omavahehsi hrumisi paremate magamiskoh- tade ja laste istumisplatside prast oli titi. Vahest juhtus mi et mitu ema- korraga jagasid lastele vitsa- nuhtlust. Ikka selles mttes, et mi- na oma last n ulakaks ei kasvata kui teiste omad on". Oli tiesti - maaegu see laste vitsaga nuhtlemi- ne. Oleks ikka pidanud arvestama, et ka laps muutub nrvivrakiks niisuguses ebanormaalse massihis- konnas.
Kla asus kitsas orus. Maantee,^ mis oli htlasi kla ainukeseks t- navaks, oli porijgi. Udu lebas k- la kohal kuni juluni, mil metip- pudele tekkis lumi ja pori klmus kvaks, una-, pirni- ja ploomi- puud palistasid teede ri. Mitte htki teed ei ninud ilma vjapuu alleeta. Viljapuud kasvasid igal- pol: pldudel, meklgedel ja
kirsipuu kasvas kige, krgemal. Iga pUulapp andis kahekordse saagi s.t. puuvilja ja juurvilja vi muud vilja.
Talumehed tegid oma pllut kas'sja tttu vi alati, seda ma ei teta, lehmade ja hrgadega. Sage- dasti oli vankri ees hobune ja hrg, vi ainult ks neist. Lehm oli siin kige kasulikum ,annab piima ja teeb td. Need loomad on siin imerammusad, madalad, ilma sar- vedeta, tugevate jalgadega ja pika
PuuvUi oli imeodav ja seda sai talumeestelt osta talve lbi, mis meie kehvale laagritojdule oli suu^ * fepraseks lisaks. Olin laagri abi- juhadaja, s.. majandaja. Td oli palju. Tuli vlja arvestada iga k- siku |nimese toidunormid, mis sai- me kll hiselt ostukaartidega, kuid mida tuli igale laagrielaniku- le ktte mta. Samuti olid sisse- ostud mmu teha. Vahest tegin td sel kea kaheni ja hommikul kell kuus ruttasin paari daamiga ja laenatud ksikruga Saubernitzi klla, 2 km Leschtinest, kus asus pood. Oma laste - eest hoolitsemine ji tahaplaanUe. Ja ega sellep- rast veel keegi rahul olnud. Nuri- nat oli ikkagi, sest inimestel pol- nud muud midagi teha ja khud olid thjad; Ja kui midagi pole tehaf siis ei taheta seda natukestki vabatahtlikult teha, mis on hdava- jalik. Tuli moodustada toimkon- nad.
(Jrgneb)'
