Nr. 45 M Wmjm> neljapeval, 13. P^^ ^^ 85 ^ Thursday, June 13, 1985 \ i K M i i m I iiBBMUHIICWHiE
Johann iilau 75
IS. Ja 16. |umB . dr. R. PahapB, te!. 921-7777
; 22, Isi 23. Juunil i dr. J . Marley, tel. 921-7777
^Juubilar sndis 5. juunil 1910 Jgeval- kolme e vennana!^ ^ Isa t iseloomu tttu elunes perekond hiljem Hiiumaal, Haapsalus, Vaiva- ras, Tartus ja Tallinnas. A lpe- taski juubilar al^ooli Tartus ja Reaalgmnaasiumi Tallinnas 1929.
OU^^ tegutsenud mnda aega maamtjana, sooritas ta raadiote- legrafisti eksami ja ttas siis sel alal laevadel. 1940-ndl aastal las- kis saksa allveelaev Atlandi ookea- nil phja soome laeva, millel ta tee- nis, nnekombel ks hispaania ka- lalaev mrkas pste^aad|is loksu- vaid merehdalisi ja viis need His- paaniasse.
Tagasi Helsingis kutsuti ta soo- me sjavkke telegrafisti kohale. 1942. aastal astus ta Tallinna Teh- nikalikooli, aga 1944 tuli pgene- da le Soome Rootsi. Stokholmis lpetas ta Kuningliku Tehnikali-^ kooli tsiviilinsenerina teede ja ve- siehituste alal. Olles ttanud mnda aega Veejujaamde Valit- suses, siirdus ta 1951. aastal Mont- reali kaudu Vancouverisse, kus ta praegu elab.
Sn oli juubilar B . C . Hydro teenistuses, ttades Alcan'i Kema- no jujaama projekteerimisel, mil- les ka mitmeid teisi eestlasi osales. : ^ Prast pensionile minekut asutas
Johann Eilau oma firma, mida ta peab tnaseni. Omk t raames on t sooritanud vlisreise, konsultee- rides alles mne aja eest Tshiilis vasekaevandusp vesivarustuse pla- myisfs@y hmdu neerimisel ja Brasmias maa-aluse jujaama ehitusel. Ta on liige B.C. Inseneride hingus ja mitmes tei- ses professionaalses organisatsioo- nis.
Majandyskiubi hQ^qm kevcsdbdf
Eesti Majandusklubi Kanadas ke- vadball leidis aset reedel, 24. mail Royal York hotelli Roof Garde- nis" kaugelt le saja osavtjaga. Klubi esimees Hugo Later tervitas balliklalisi ja soovis kigile head hallitu ju. Esimees meenutas ka klalistele, et jrgmisel aastal t- histab klubi oma tegevuse 20-ndat juubelit laiaulatuslikemate ritus- tega. htlasi kutsus ta kiki osa vtma klubi suvepevadest 20. juu- li ndalalpul klubiliikme H. Roo- neeme suvekodus GoUingwoodis.
' Kavalises osas esines klubiliige, ooperilaulja Avo Kittask, kes esi- tas Mister " X ' i " aaria I. Kalmani operetist Tsirkusprintsess", R. Toi Nel",E. Karrisoo Tule veel t- na", M . Saare Ju valgus tstab tiibii", ,,Lied" E. Knneke opere- tist ,,Onupoeg Bataaaviast" ja P. Tammsaare ksainus is". Klave- ril saatis meisterlikult Tiina Mitt- Kreem. Ettekanded said vga soo- ja poolehoiu osaliseks ja seda tee- nitult. Lbusas meeleolus veedeti mitu tundi meeldivas ballimiljs, kusjuures erakorraliselt hea orkes- ter lausa sundis tantsuprandale. Hoogne seltskondlik sndmus lp^ pes tkk aega prast keskd.
^ A S OPTICAL 2 1 9 D A N T O R T H A V K W E
TORONTO^ O N T A R I O M 4 K im
465-6251
Raamid pmaMt Eoroopast, atalef $12^ kni $2e^ HkMHWIiMito h MmiMilMftnh If %
TIdfiBt ia MmiMiseid retei^ jft jooT&oml mdane Sm
LD MILL TILORS t RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
a pioitk laepool Jaaei, Bleorl Ifthedoia) TEL.7m5S5 '
jn H&RRADELE MBLEyiNE TELLIMISTE JXRGI
RUDT 8 C B r < ^ B
Soomest, Heinolast oli Torontos peetud Kalevala-pidus- tusel ligi 70-lkineline nitering, kes esitasid Kalevala" muusikalavastuse. Pildil kaks Kalevala neidu, vasakult Niina ja Sari enne etendust kavaraamituid ja muid mee-
mmas. Foto: Vaba Eestlane
mm )OWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
U M KHlreau ARGADE B U I L D I N G Tel 368-5ll ffissekik: 74 Victoria St. (1. tn. Yonge*8tidapool ja 1 tn.
Queea^ ist Khinapool) Postiaadit: 137 YMfe St, *Siiep^ MaM^ ToroBtp M5C 2A5
RiUoiffl^ yigdlkiis kiH^nfdiM 15B^ igriu oCstaibeks. flaa^
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KSI- TKS MUmiGA, Tasuta petamine ja nuanne. Klas- tage meid. Soodsad hinnad
Avatud: esmasp.reedeni 9.30-^, laup. 9.304.
Teadlased cavciViid
Tartus toimetated j a Talumas ^ M^ emplaris. TfMaw 1^^^ seUelaadsesse lgeniisvarasse. Ees- tis vga levkeiiud kodu-uorimise liikumisel puudub oma ajakiri ja EL '^ avaldab ka
Oma snnipeval 194^ 3 abiellus jiende .materjale* Viimasel ajal on EL" andnud vlja Ees maakondadel phendatud o ? w " d ' ertoumbreM. Novembris 1984 tuli Lnemaa erinumber.-
Jaak ja ttar Mare, kes pe l^e li- Lnemaad kui administratiivset joomle. Rahva teadvuses elab aja- maa-alune kalmistu Jalukse kla koo lpetamist totab kooliopeta- ^ ^ g ^ Nukogude Eestis ei ole. looline Lnemaa endiselt edasi Ja juures, 3-2 aastatuhandest enne jana Vancouveris. Venemaa eeskujul' on' Eesti jaga- nii pab seda ksitleda ka ,^es- meie ajaarvamist. Kuigi viimasest
Vancuveris on juubilar innu- tud rajoonideks ja neid on 15. Sel- ti Loodus**. - Jajast on mdas umbes 10.000 kalt kaasa lnud eestlaste selts- k vttega on peidetud ka Petseri- aastat, tuseb jsurvest rhutud kondlikus tegevuses. Ta on olnud maa lahutamme Eesti kijest ja, MEREMAA, EANNAM maapmd pidevalt kuni tnaseni. Kirikufondi ja Skaudi SL Gaidi- ltmme Pihkva oblastiga, nagu see vi LAHEMAA Merest kerkivad iiued laiud ja sel- sprade Seltsi esimeheks ning t- oli tsaariajal. Nd^ . jandikud, kasvavad saarteks ja tanud juhtivalt Eesti Seltsis, kiri- kodanlises Eestis oli ainult 11 maa- Lvimaa Hehriku. ladinakeelses saared omakorda hinevad mand kus ja Lneranniku Eesti pevade konda, aga me'Von nd 15 ra- i^ -^onikas on Lnemaa muistse riga, moodustades poolsaari, kuni korraldamisel. Kikjal m juubilar jooni. Ajaloolise Lnemaa kljest nimena antud ,,MARITIMA" ueecM. kaovad. Merelahtedest ja saanud tuntuks oma tpsCj kohuse- on eraldatud.Huma, mlest sai Mererne maa". Kui see nimi soppidest jvad maa sisse laguu- truu ja tka iseloomu poolest, iseseisev rajoon; lnes Loodna, polo Henriku leiutis, ss tekib k- uid ja jrved, mis alul krgvete mUlega ta on vitnud endale palju Mrjamaa, Velise ja Vigala, mis gimuskuidas see vis olla ees- ajal hinevad merega, hiljem j-,, spru. muutusid Rapla rajooniks ja lu- ti keeles? Kas Rannamaa" (vrd- vad jnuk-jrvedena kaugele maa
Akadeemiliselt kuulub jubar aas Varbla, mis ldeti Prnu ra- i Saaremaa"), Meremaa'* vi sisse. Rannajoon kaardu muutub
106S SriBELES AVE W NORTH YORK ONT M2R2S9
Omanik LINDA SEPP Avatud Tpdtevft iildfiitt Lillede koju vaimine.
736-1170 Eodv 2234201
$68 $37.-H $19.
korp! Fratemitas Esticasse, kes te- ma teeneid on hinnanud kuldmrgi annetamisega. 1
Juubilari tervitab tema arvukas sprade pere! \
OB AiA iiSTLANI
koguni Lahemaa*'? Teisal nime- seega pidevalt. Maapinna tus on tab Henr& Lnemaad ka ;,ROTA- paar m^^ U A " ja ,,ROTELEWIGrS mis on Ridalat' latiniseeritud vormid Qeoloogmseltomapraseiitt (Rotalia" Lnemaa on ka Lnemaal on Osmussaar, mis he pst i akadeemmse organisat- Ee^^ siooiu nimeks.). rootslastega. Saksa okupatsiooni
Saksa keeles on Lnernaadm^ metatud WIEK'.' (W1KUM'^ ) - - rei t ja praegu on seal amult tule- thendses. Merelahf *. Kas L- ton ja hdrmeteoroloogi-jaama nemaa ei olnud Lahemaa" - see teenistujad. Osmussaarel paljastu-
TSkAa^ i i ^ M n h W r!*ki*lFa<Q"S m^h^mt^f^^Mc^ie.^^^ nimetus on nd antud phjaranni- vad mned nn. gneissbretsha kivi- lOde CSmta ^f. t&afiln&aes a peinpOISeiCi kui paiknevale Eesti rahvuspargi- rai rahnud, milliseid ei leidu Eesti
St. Catharlnes'! ilusas aedliimas toimusid jrjekord- '^!, ... ^ . , ^andril ega ka Soomes Aryatak- ^ * Henriku kroonika . jargi koosnes se, et jaegne mandnjaa kundis"
selt, juba IV-ndat korda, rahvusvalielised pidustused eelajalooline Lnemaa seitsmest need les Soome lahe phjast Ja c,Folk ArtS Festival '85"o Aastate jooksul on siia kujune- keelkonnast: S 0 0 N T A G A N A " mkkas les osmussaarele, ks nii-
j , B 1 A m J X- TL 1 / (hilisem Mikli), CORBE" sugune rahn asus^veel 19. sajandi nud ilusaks kombeks, ft selle pidustuse pubul iga rahvus- ,,Krve" (Mljem Pmu-Jaagupi), algui meres Osmussaare ja P- grupp kohalike: rimeeste loal, dekoreerib he meiide ri- HANIALE" Hanila, cozzo" saspea Spithami vahel, ulatudes- de akendest oma rahvust esmdavate esemetega, ^.^if; !u ^ . * ? - / s 2 4 kadus see vee
o LEALE" Lihula ja veel UKS, alla ja on nuud umbes meeter vefe- ... Sel aastal otestes St. Cathari- edasi 40 aastat prast kodumaalt ^^^"^ kaotsi kuid pinnast. Arvatakse, et kevadine j Hes'i Eesti Seltsi juhatus seUest ri- i^genemist. Suur oli aga meie l- ^^^^^ arvatavasti oli KuLa- lkkas selle rahnu mber, tosest osa vtta. Asutigi innulralf latus, kui prast pidustusi lksime K-'^^^^^^^^' SVAr^M tle. Pandi vlja,vokk, lngad, Eesti akna dekoratsioone maha Laanemaa"^ esineb {J&iffim makootnd seelikute kangad, raia. vtma. ri noor teenistuja ulatas esmakordselt alles 1574 ja seLei _ _ _ _ _ _ _ _ _ variietes nukk - ei puiidunud ka leti alt meile selle ingliskeelse Lnemaal oh koos Euumaaga 18 meie sini-must-valge ja Euroopa Eestit tutvustava sildilcese eldes, kiriku-kihelkonda: Emmaste, Ha- KoifflCldlaiCISed kaart Eesti asukoha tntvustaml- et keegi oUa telefoneerinud risse ^^"^^^^ r^^^\> i Mr?' @elistavad Vlfs- seks. Lisaks sellele oli aknal st ja nudnud kategoorUiselt sildi ^^'Z-^'^^.^^^''^'^'^^ nfd" ^ rlsl^i:!.!!. !L Ingliskeelse selgitava tekstiga, mil- krvaldamist aknalt, sest viimane na Mdi Marjamaa Noarootsi, Ic^pitall OmCi mm le viimased laused.kolasid nii: Es- osa "tekstist olevat ajalooliselt ja f^r^^^; J . j m^kildySeS tonians declared independence m poliitiliselt tiesti vale! riteeni a ^ '^^^t'' YT! ' ' '^" '^ kih^l^omud I 1918 but coMe mder Soviet mili- omavoliline kitumine olla olnud ^ksisteenyad tnapevani. Hiljutine Gallupi ksitelu _ ni- tory occupation in 1940. The Ger- pjustatud arvamisest, et keegi tab, et keskmiselt 62 j>rotsenti ka- mans tlien occupied Estonia In meist oli selle kne taga. Fakt on RANNAJOON MUUTUB ndalastest pooldavad^ vliskapitah 1941 until Red anny drve them igatahes see, et kes risse helistas EVALT . rakendamist Kanada majanduses, out in 1944. Estonia ^ stiil "occiii- oh kommunist! See juhtum on ni- tugevam poolehoid hleta- pied ' by Soviete IbeMnd t^lhe km teks, kuidas iga kommunisti rrita- Vrreldes Mandri-Eesti krgema= jate hulgast on konservatiividele ciirtain," * vad meie vabadusnuded oma ko- ^ aladega on Lnemaa mumas- 70 protsenti, liberaalid on teisel
dumaale Kanadas asustus suhteliselt noor, kuna Laa- kohal 62 protsendiga ja viimasel Olime uhked oma aknale, nita- . ' nemaa o kaua mere all. Vanim kohal NDPle hletanud kodani-
maks, et Eesti vaim ja kultuur elab ' Asta Jostmiaii arheoloogiline leid Lnemaalt on kud 51 protsendiga.
I I I J ^ I POSTILE l iSA^^ SAATEKULU JRGMISfiL^: KasMtes USA-C3
K klasri postiga (klsii!^ (Mitig&)^ $42rf I $47.
pOOlOdStOi $32. $21^ , $24^ werandciastds $17.--- mM \ $12^
VLJASPOOL KANADAT ja USA-ds
UINNUFCSTIGA aasta $ i32 , ^ ' ipM^^ Teevaffi-
Aadressi muudatus 70 centi. ksiknumbri ^mdlO c&ad USA aadresstdele ZIP CODE"
Eaoada aadressidele pahime mridda POSTAL CODE^ h pangafshefijc Ti rahakaart kkjutada
FIUSE ESTONL^V PUBLISOEKS i d ^ ^
Tellimine saofo:
veeraisdaastaks tavalise / kiiiposdga alates
.............. 19......... Telluni^ lisan $........... sBnJuures
N M
