^MA i E S T l E '^neljap^^^^ ; 1985 Thursday, June 20,1985 ' N r .
RISTSNA NR. 1245
olmpiamanged peetakse 22.^^ . juuni ajayaheiiiikiil^ g^^ ^
Torontos. Seekord kasutatai^ ^ l^ b^^ ^^ ^^^4ioni, ses^ wtvate kergejiistiMa iile 46001 MiMu Los Angeleses peetud olmpiamngudd
. Kanada masferite kergejustiku e|ivistlus; peeti Osliawa Civie"' staadionil juuni alguses, ESTK)- NIA' ' misterid toid I c ^ tcHstlemisel 18 kulda, 8. Iibedat ja h^ pronksiriedali. : ldine Vistlejate arv oli ligi 1^ 180, kasaan/atud kaheksa estoon- ^lst ja rida ameeriklasi neljast l- hemast osariigist: iCaugdm kana- dUane U Vancptiverist; B.C
Miemai peval kestsid Yistlu- jsed kahdksa tundi siia ladusa visuskcOTaldusega. > Vaatamata tugevnenud konku- rentsile oli ESTONIA' - suhteliselt vike vistkond suurepraselt edu- kas. Hdgi Pedel letas kaua aega "psinud ikorgiishiLppe maailmare- te^i Jbe s^ ^ Endi- ne rekord (1.15 m) oli lne-saks- lanna AiReile nimel 1978; aastast.
^Kari l ^ i sai o m m tkkejook- M maaMalidkMe i7 ,35 sek/ (el^troniline), mis tehtud mai- kuu alguses Phja-earolinpeal^
^ nas, lisais tulemuse 17,1 sek. (k- 'i).^'. .
]Laui>evaI, .8,
15,9 (t); M60 ^ 4. Theo Vellend I5,6'(t).:"
4p^'mW0 - 2. Ermo Kul- mar 79,6; M60 2. alden Sadul
.^ :S-loBikohds M6a ^1, n o l i - bit 29.31,(). V
Kamgiisllipes :M75-^-^l^ K., Trei 3.67; M60 2. V. Sadul 4.14; 4. T. Vellend 3.61.
1.20; N60 1. Helgi Pedel 1.16
g-.':M75>- l . K . Trei 25v00; 80. g M5S .1. Mati Jaag 30;80. : Vsaraheider' 6 k g ' ^ MSS V 2.
M. Jaago 26.48 (VR).^ x^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ;^ \ .Raskusieide? 35 naels: M55 . .-~ 2; M. Jaago 9.45^ ^^ (^^ ^
Osalejate hulgas vib leida rea oiinpiavitjaid, ke$ nd on jud- nud le 40-e^sta ja masterite va- niiseklssi; eesotsas neljakordse kuldmedlimehe A l Oertiga (ketta- heide), Peter Snelliga (kohn kulda 800, i500 m jooksudes), Bob Ric- hardiga (kaks kulda teivashppes), Willie Davenportiga (kuld tkke- jooksus), Parry 0'Brieniga (kuld kuulitukes) j veel mitmed teised olmpiamngudest ; osavtnud sportlased.
; Karl Trei Estonia" masterite klubist vistleb 75--79-aastaste va- nuseklassis kaugus- ja krgushp- pes, kettaheites, odaviskes ja 80 m tkkejooksus.
.Kari^Trei on ;neil aladel Kana- da rekordite omanik, Iisaku veel MJutisele
T r 4 f i M m n i Pl
i 13 i n li m 16 - j 1 i i fS - j
1 i i 1 1 i i 27 i i
30
42
On lootust, et need pptuleniu- sed avaldatakse/ka v,Nat. Masteirs News'] (USA) edetabelis, sest es- toonlaste esindaja jooksi" pool phapeva ringi kohtunikelt 12 ail- kifja-aadressi saamiseks rekordi- ttimiustusevormidele^^
Viis-Eesti ; .lekore paraiidati jrgniiselt: Valden ;S parandas oma kolmikhppe rekorditV19 cm vrra, Mati JagO letas om vrs- ke vasarahcite rekordi 1.38 mee^ iga ja raskusheites tegi rekordnor-, miks 9.45 m.
^ Estoonlaste edukaim ala oli jl- legi kuulituge; esikohad toodi nel- jast ikuuliraskuse klassist. Kui lei-
, duks ks eesti mees 4549-aastas-^ te klassis, kes suudaks 7.46 kg ras- kusiga kuuH tugata 14 m prile,
^ siis viks estoonlaste hegemoonia sellel alal ojlar.tbtaalne. Ta aitaks samuti kaasa.: hooaja lpul vist- konna karika kaitsmisele.
200 m: M60 33,6. ,^800:mJ 2.33,0.
'SOm.t Trei 17,1
400 m t V. Sadul 77,9. : Klmikhpes M75 1. K . Trei 7.68; M60 2. V. , Sadul 8.72 (VR); 4. T. Vellend 7.21. .
Teivashpe^ : ;M60';^ 1. Jaan Lents 2.60. .[-y-.- 'r-,
Kuntouge: 4 kg M75 . 1. K . Trei 9.48; 5 kg N60 : 1. H . Pe- del 8.15; S kg^:M60 ~ - 1. J. Lents 11.19; 6 kg M 5 5 1. M . Jaago
1 0 . 9 4 . ' ^ ' J C-'^- : Eettaheide: 1 kg 'M75 1. K. Trei 28.14; N60 1. H . Pedel 19.28; M60 2. J. Lents 35.96;
1.S kg. M55 1. M . Jaapo 30.78.
Estoonlasist olid sellele vistlu- sele registreeritud veel Jaan Roos (1983. a. maailmameister kiirkn- dimises) j a Ermo Kulmar (lhir jooksud), kes aga kahjuks, samuti kui vrske krgushppe maailma-
Karl Trei
rekordi tegija Helgi Pedel, ei saa- nud- hineda kanadalaste 76-liik- melise grupiga.
Pikreads 1. Paguluses surnud eesti kirjanik, 6. Maitsev kala, 10. Segatoit, 11. Noor abielunaine, 12. Riigi esindaja, 13. Kirjanik Mats Mtslase kodanlik nimi, 14. Rootsi kuningate nimi, 16. Muinas-egiptu- se jumalanna, 18. Seal hes vrkeeles, 19. Mgironija, 22. Tuhanu, kndevormis, 24. Kte- ga, kte abil, 25. Linn Ltis, 27. Vaestemaja, 29. Maa kunavnd, 32. Viirastuslik kuju, 35. Eesti he- lilooja, 36. Knekeeles sageli kuul- dav vigane snavorm, 37. . . . ium keemiline element, 39. Karbi-
69-aastane Les Anderson pdis Alaskas Kenai jrvest 40 kg lhe. Kala on 2 kg raskem kui eelmme rekordikala, mis oli ptud 1977. a. ka Alaskas.
99 ESTONIA'^ rasterite tlemiiseds
' tuule toetus (t). (MR) maailma- rekord, (VR) ' VlisrE^sti\ kord.
, . Schweririgis 4. juunil peetud kergejustikuvistlustel viskas ida- sakslanna Pctra Felke uue naiste odaviske maailmarekordi tulemuse- ga75;40, Ka Felke teine vise oli parem endisest maailmarekordist. Tema' visete seeria oli 69.84 75.26 (esimene maailmarekord) 59;20:-^ 75,40 (MR) 73.52 72.56.
Behnine maailmarekord oli- tu- lemusega 74.76. Tiina Lillaku ni- mel; mille ta viskas 13. juunil 1983 Tamperes; Lillaku maailmarekordi kaotamisega kaotas Soome ainsa . nende sportlase nimel olnud maail- marekordi. . 25-astase Petra Felkeni rekor- diline vise ei tulnud llatusena, sest
mdunud aastal ji ta vise vaid 4 cm maha Lillaku rekordist ja see oli mdunud aasta parim odavis- ke tulemus.
r: Uue rekordinaise areng on olnud tasavgine. Aastal 1983 kergejus- tiku maailmameistrivistlustel ji Felke heksandale kohale tulemu- sega 62.02. Samal suvel kandus te- ma parim vise 7 meetri vrra kau- gemale.
Tiina Lillak saavutas odaviske maailmarekordi esimest korda 1982;.aastaltulemusega 72.40, aas- ta hiljem kui kreeklanna Sakorafa oli ta rekordi letanud, viis ta maaihnarekordi 74.76-le, mis ji psima kaheks aastaks.
Gaiderite Kogu Rootsis korral- das aprilli keskpaiku piirkOnnape- vad Lne- j a Luna-Rootsi liik- meile Gteborgis. Ettekanne oli ESNMR vanem gdr. Alma Vi- nalt, kes kneles gaiderite organi- seerimisest ja Gaiderite Kogu loo- misest Eestis. Lkitus oli peagai- dilt Eesti Gaidluse 65. aastape- vaks. Skm. Gustav Ilves pidas re-, feraadi Eesti skautlus Rootsis 40 aastat".
.^VABA EESTLNI 'BB
line loom, kndevormis, 40. Eesti naiskunstniku eesnimi, 41. Leht- puu, 42. Tegelane Tde ja igu- ses", 43. Kaunid lilled.
V Fsstread: 1. Koht Kanada ida- rannikul, 2, Elektriga laetud osake- sed, 3. Indiviid, 4. Tke, 5. Pagu- luses surnud eesti lavataht, 7. Tr- kav vili, 8. Mitte praegusi, 9. Sealt vetakse vti prast ukse avamist, 12. Sna liiklusmrgil, 15. Kitsas kik, 16. Looduse Kroon", 17. Jgi Prantsusmaal, 20. Elama hes vrkeeles, 21. Mehe tiitel/ 23. Kardetav ettevte, 26. Kuu ka- lendris, 28. Ameerika leidur ja tstur, kuulsa ettevtte asutaja, 29. . . . kuller - J . Verne'i teos, 30. Haljad alad krbes, 31. Tuule- hoo, 33. Kirjanik Arvi Kork'i ko- danlik nimi, 34". Piduliku ilmega sndmus, 37. Kpsetatud toit, kndevormis, '38. Rooma keiser.
MISTSNANR. 1244 " L A H E N D U S
Pikread: 1. Kalmus, 5. Tuhvel, 9. Ebavere, 10. Pead, 11. Eile, 13. Veis, 15. Avan, 17. Esi, 18. Eller, 21. Ihu, 22. Rikas, 23. Eelik, 24. Inkad, 25. Parim, 27. Esiti, 30. Ema, 31. Eesel, 34. Mun, 35. Laht,' 37. Sest, 38. Nri, 40. Niin, 42. Rolland, 43. Rebite, 44. Keelan.
P!streadj 1. Kiiver, 2. Mees, 3. Uba, 4. Sadul, 5. teene, 6. Uri , 7. Hela, 8. Lennuk, 10. Piik, 12. Evil; 14. Esitama, 1'6. Ahistus, 18.
-Esine, 19. Lukus, 20. Redel, 25. Pelgur, 26. Rahn, 28. Imen, 29. Intem, 32. Emile, 33. Ennak, 36. Tri, 37. Side, 39. Rot, 41. Ine.
s (CXI
E
VA
tles ta: 'Teie, pr. Klaar, ei tar-' vitse seda teha" ja suudles mind psele, nagu mrgiks, et oleme hevrsed j vime olla sbrad. Jia nii arenes meie sprus. Ta: aitas mind kiges, kus vhegi .sai, aine- liselt ja vahel kst rahaliselt. Ta rkis meie eest linnapeaga, kes siis laskis meile vljakirjutada kok- si pliidi jaoks ja piirge tule haka- tiseks. Mtle! Koksi oli siis jaop- rast.
Kaks vanemat poega, kes vaba- nesid kontsentratsioonilaagrist, va- lisid munga elukutse j a lksid Kra- kovi kloostrisse. tJks 30 ja teine 32 aastat vana. Koju nad enam ei tulnudki. Ema kis neid kloostris vaatamas ja nad tlesid talle, et nad on nii palju koledusi lbiela- nud, et maaihri^ pole seda vrt, et elu seal inimeste hulgas uuesti ala- ta. Ainult oma usule ja Jumalale lubasid- phendada oma edaspidise
Miilgi j MMyJf iMS
^ Pani meid oma vaesestunud ko- dus, mis minu arvates 6U veel kl- laltki rikas, sgituppa sma vapiga ilustatud toolidele. Pidin
^ talle rkima oma elulpo,^ ^^ ^^ ^ ka pgenemise loo. tema; xnees, vga vana khmus seljaga, magas onia tugitoolis, t a oli kohahku
direktor, samuti oli ttar gmnaasiumis petaja. ks poeg O suhkruvabriku kontoris ametis, seeprast ei olnud neil ka stest puudus, kuna ttajad olid igustatud saama seda ja eriti hel-
dest! jagas suhkmvabr^ oma t- listele ja ametnikele. Terve pere- kond rkis palju keeli. Vanahr- ra oli teadlik Eestist. Ta teadis, et Laidoner oli abielus poolatariga, kuid tal ei olnud selgust Eesti maareformist. Tema ngi seda misniku seisukohast ja leidis, et see polnud ige.
Seal laua juures, kui olin rki- nud oma eluloo ja tnasin prouat sdamest lesnidatud helduse eest meie vastu, tahtsin ka teiste eesku^ jM suudelda tema :ktt,^
, Chehnza, saksakeelse nimega Kuhnse, oli vike linn Torni lhe- dal. Kllap Kuressaare suurune, kuid, Kuressarega Vrreldes uus ja moodne, kolmekorraseliste kivi- majadega. Sellevastu Kuressaare oli enamikus oma hekorruseliste ela- mutega laialivalguv nn.
ttheU poolt piiraas linna Kulmse jrv ja teisest kljest pllud- hest otsast tuli linna maantee klade ja pldude vahelt, neljandasse klge ji jaamahoone lageda vlja- ga, mis arvatavasti kuulus linnale. Suhkruvabrik ja vabriku peedlpl- lud, millel ei ninud olevat ei otsa ega rt, kuulusid ka linna ld-
'11. Terve linn Ja selle mbrus la-
sus tasandikul, ainult jrv ja pl- lud, ei kuskil metsa silmapiiriL Sellest;seigus siis/ miks tli osta piirgu ste hakatiseks. Pletispuud, kui niisugust oli vhe saada.
Linnaasutised olidj jaama poolt tulles. Punase Risti maja, milles oli peakorter, kk supi jagamiseks, sgisaal ja suur saal tis kahe- kordseid narisid vaestele vi teelis- tele odavaks majaks. Peakorteri mbruses ja ksutuses olid veel teenistujate jaoks elamud ning ho- tellides korralikke ruume. Vga suur aed oli ka Punasel Rist. Edasi raekoda, haigla, paar kooli- maja ja gmnaasium, livabrikud ja politseijaoskond olid need, mis moodustasid linna sdamiku.
Sellesse vaiksesse linna judsi- me juunikuul 1945, paar peva enne jaanipeva ja: saime seal ela- da terve aasta.
Linnarahvas olilcatoliku usku ja elu keerles katedraali mber. Brgermeistriks oli sel ajal mees, kellel parema ke srmed otsast ra. Oli Pommeri pritoluga, oli olnud varem vabrikutline ja jt- nud ke masma vahele. Meie vas- tu oli ta vga heatahtlik. kskik, mis meil puudus, ikka lksime brgermeistri jutule. Igakord ta ei saanud meile vastu tuUa, kuid ei elnud tdinult ra, vaid ikka oli huvitatud, k^s me saame lukor^ rast le kuidagi teisiti; kui ta tna ei saa aidata ehk siis teinekord?! Soovitas aga uuesti tulla enese ju- tule, ehk: siis on paremaid vima- lusi. :01i alati sbralik ja lohutaja. Jutuletahtjate saba tema juurde oli alati vga suur, tuli oodata tundide viisi numbrilapike peos. T- ja korteriloa andmine, kttematerjali ige jagamine, toidukaartide kor-
raldamine jne., jne. olid linnapea lesandeks, muidugi vastavalt kom- munistlikule maailmavaatele. Ini- mestele tuli anda nende tpanu- sele vastavalt.
Minu elatiskaardid olid kolman- da jrgu omad, mul polnud ju td ja lapsed kui ka vanad ar- vestati vastupidi propagandale kol- mandasse liiki. Meil oli kaartidel ainult leib, muid aineid meile ei jagatud. Kik muu tuli endal han- kida, aga kuidas seda teha, kui ei ole mingit sissetulekut. Toiduaineid oli kll poodidest saada, kuid hin- nad olid nii krged, et oU vima- tu osta, vljaarvatud leib, mis oli kaardil. Vabaturul oli leivahind 100 zlotti, seega kaardi leivahin- nast palju kallim. Aga kaardileiva- ga ei tulnud meie jpere mitte lbi, ja igakord ei saanud kohnanda jr- gu inimesed poest sel ajal kui taht- sid, sest I ja II liigi inimestel oli eelisigus. Ji jrgi kallihmhaline vabaturg. Tekib; ksimus: kuidas selles olukorras sai elu alal hoida? Alguses oma asju mes, kohviube ja muud, sai kuidagi hakkama. Ka oma laulatussrmuse msin, et kartuleid hankida. Sgisepoole ki- sin taludes kartuleid vtmas ja ka sukrupeete kiskumas. Tsentner kartuleid maksti pevas. Ndal kartulipllul ja 6 tsentnerit oli tee- nitud. Suhkrupeedi leskiskumise- peva eest vis valida, kas vilja vi kartuleid, valisime pr. Sabega vilja. Ndalaga teenisime 3 ts. pu- hast leivavilja, veidi tangu ja nisu.
Kui olime taludes t ra ppi- nud ja talusgiga musklid tugeva- maks treeninud, julgesime ka vab- riku pllule minna suhkrupeete vtma. Tasu oli rahas, kuid,ei m- leta enam kui palju me saime, aga mitte nii palju kui lubati. Pakuti
hoopis natuuras ja see oleks teinud ainult mni kilo rukkeid. Jhne rahapalgale ja alustasime peedikit- kumist vabriku-sovhoosi pllul. Sealt saime igal htul kekotis kaa- sa vtta suhkrupeete. Need viilu- deks ligatult, y.hese. veega keetes andsid krge vrtusega toiduiisa.' Keedetud peediviilud olid head lei- va peale ja magus keeduvesi oli suureprane kaste rukkijahupudru juurde. Omaprane sgisedel. Hdaaeg nib olevat selleks, et panna aju jrjest mtlema, nupu- tades olukorrale vastavaid uuen- dusi, ka toiduretseptide osas. Prae- gugi mtlen nendele hdasunnil kombineeritud toitudele, mis sel- korral hsti maitsesid.
teks: vane toidukava oli ni-
hommikul omateenitud rukkijahu- puder suhkrupeedikastoiega;
lunaks oli Punasest Ristist toodud hernesupp;
ja htuks kartul (talumehe juures teenitud) liga, leib peedivlu-
. dega. ; ; ;. .
htuks rukkijahukoogid ilma rasv- aineta kpsetatud.
