l A NEUAPSVAL
Nr. 54 (3167) XXXIV aastakik Neljapeval, 18. juulil 1985 Thi^day, July 18,1985 tJksIkiiiimiiil I M 70 euitf
BATUNl esimeheks kokkuvtteid edukast taastos f^i'
^atsiomBAJXJN'! (Balti pell ROle) fnaYiine aastakoos eyal, 8. juimfl New Yorgi Bronx'! linnaosas asuvas kohaliku lati
koguduse kiiffla miimides, kus asub ka BATUN'! broo coosolek kuulas ra BA-
TUNl presidendi ltlase Ints Rup- aersl aruande mdunud aasta te- gevusest ja laekuri ltlase Janis ^ekstins'i kassaaruaiide finants- aastast, mis lppes 31. mrtsil 1985. Voeti vastu kesoleva tege- vusaasta eelarve, mille oli koosta- nud dr. Heino Ainso ja mis neb ette $30.000 tasakaalustatud tulur sid-kulsid..
m fuuimaes, ms asuo Ka JAI vmi purooo ^ ^ ^ ^ ^
%:>:m''SW'''^' ' ^ ^ m : : ^
President Rupners'! aruanne r- Eastesuvekodu tnavune juhataja; kasvatajad ja abikasvatajad. Pildil esireas hutasBATUNi kahte peamist pro-
Marlene^^^K^^^^ iMaisOj teises reas M Anu Jaanus, Gross'i tegevus L--
juhataja Kersti lin^ ^^ ^^ ^^ ^ - . K:Ootsi elunev a^ ^^
lastas peaaegu kiki Euroopa' Ma- jandushenduse liikmesritkide v-- lisrinisteeriumeid selleks, et hu- tada Euroopa Parlamendi poolt jaanuaris 1983; vastuvetud reso- lutsiooni rkendainist,
mis sivitas Euroopa Majandu!s= henduse pikmesriikide vlismi- nistritele, et viimased tstataksid Balti riikide ksimuse ralivusva- hestd ffoorumitel, eM^ t^ ^^
Gros'i tegevuse heks teiseks tt hpks M MitatUd mrgib
jade-petitsioonide organiseerimi- ne, mis toetasid Balti riikide ene- semramise igust. Selle aktsiooni tulemusena saadeti umbes 3.000 petitsiooni RO nn. kah^kmne- nelja Komiteele", mis tegeleb de- koloniseerimise ksimustega. Rup- ners tles oma aruandes, et selle
koos abikaasa Sirjega.
WASHINGTON laserrelvi, tles relvastuse kontroll! E
mai ajal suuri samme parandatud rakettide kaits^ reivad< ired ja raadiofirekvenfsi rdvad.
Ja mseneri oini vljaaren^ Nitze. N. Liit teeb sa-
.j,: mille liulgas on laserMi'
USA abipresident George Bush tles Brsselis ,^ et N.j Liit jtkab SS-20 keskkaugusega _rakettide pai- gutamist, vaatamata omapoolseile rakettide paigutamise kknutamise lubadusile, mille Mihhail Gorbt- shov aprillis vlja kuulutas.
president Ronald Reagani relvastuse kontiroi nuandja Nitze tles Liidii SA suhete kon-f verentsil esitatud knes, > v ''
. et N . Lidiii maailmaraumi pal-
gutattti:sateMitlde "vastased rel- vad vivad olla operataoonivalf mis juba 1990-aastate keskpaiku.
Samuti vib Moskva juda edasi maaihnaruurm paigutatud laser-ra- kettide kaitsessteemi yljaarenda- misel, juba jrj
Sellise N . Liidu uurimiste valgu- ses saab ilmsiks, kui mttetu on tegeiikMt N . Hidu kriitika USA thtede sja" programmi, vastu. Thtede sda, formaalselt Strtegic
Defence Initiative on 26 miljardi dollariline viieaastane uurhnispro- gramm, mille eesmrk on kindlaks teha maailmaruumi paigutatud kaitsessteemi ehitamise vimalu- sed, niillega hvitatakse rndavad N . Liidu raketid enne kui need USA kohale juaksid.
See plaan on saanud vtmeksi- museks USA--N, Liidu relvastuse vhendaniise lbirkimistel, mis praegu toimuvad Genfis. Nitze tr- jus tagasi N . Liidu sdistuse, <:
et :pA oli: laieiidafflud oma Is- Jalik vitlusvimet uutele piir- kondadele ja alustanud maailma- ruumi sjavelise kasutaiQ^^
Ta; tles, et M. Liidul on sama tehnika olnud juba kaks aastakm- met vljaarendamisel ja et maail- maruum on olnud militariseeritud palju, aastaid, peamiselt just N . Liidu ssteemides ja programmi-
iV oli asjaolu, et suur osa neist mrgukirjadest saadeti sellele tJRO organile mitte-baltlaste poolt. Rupners nentis veel jrgmist:
Imants Gross'i poolt arendatud kontaktid Euroopa vHsministeeri-- mite juures on vga vrtuslikud ja nd tuleb Balti keskorganisatsi-
-a meedia ei tohiks terroristidest nii palju kirjutada, tehes
. tegevuse .sangplikuks, hoi Inglise; peaminister
vi nende hivamise eesmrki foo- kse tuua. Meediat ei tohi muuta terroristide abi vahendiks,
Poliitikud j ; meedia on elnud, et Liibanoni shiite muhameedlased,, kes kaaperdasid USA lennuki, saa- vutasid propagandayidu USA te- levisioonis seal antud pressikonve- rentsidega, mida isegi korrati.
j,Kuim^^ik tahame, et igus siks, siis philisim nue on, et seadusi tidetaksej" kneles l ia t - oher,j,Eui piiratud ka seadus on, see. on siiski kik, mis meii on meie ja trannia vahel tunnete toorusele".
kaaperdajad ja terroristid janu- nevad avalikkuse thelepanu jre- le, milleta nende aktiivsus ja mju ; Jks vga vheseks. ; Margaret Thatcher tles oma
knes Ameerika Advokaatide hingule, et me oma hiskonnas ei taha teha kitsendii^' meediile, veel vheiTimingisUi,';' tsensuuri raken- dada, ;!
,;aga ;;mele-; .^ -lus om avaldj?'^ a Meskutse meediale, et nad se mustuksid mingisuguseks vaba- tahtlikuks kokkuleppeks mille jrgi nad ei rgiks ega nitaks midagij mis viks aidata tenro-
' :-ristldeMoraaM tsta .;
kes oli Euroopas ringrei- sil, tles et N .i t on praegu pai- gutamas kohtadele uusi keskkaugu- sega rakette vaatamata Gorbatshvi lubadusele selle tegevuse lpetami- seks. SS-20 jud on kasvanud 423- le raketile 414-lt ja uusi baase ehi- tatakse nii N . Liidu ida- kui ka lneosas, tles USA vlisministri assistent. James Dobbins re
toimus 9. ma.kokkupr- keid lti ja vene noorte vahel. P- randaaluseid teid -kaudu vlja Judnud teated rgivad, et see oli sna ulatuslik ja KGB oli arretee- rinud kuni 300 koolinoort. See suur ary ogi neid raskemast karistu- sest pstnud, kuna KGB ei julge- nud nendega muud teha kui nimed
ia panna ja vabaks lasta.
;Ltlased olid levitanud lendlehti, milledes oli nutud N. Liidu lah-
Ltist. Sama nuet oli esi- ka demonstrtsloorul kaiita-
;Vaiipiakateii, millega marsiti lbi limia; ; . /..-^ :
Lti. lastekodudes tuleb selleko- eeskirjade alusel korraldada
mnge ja ppetd vhemalt kuus tundi ndalas.
kaks Euroopa riiki. Prantsusmaa ja Belgia, olid valmis algatama balti- sbralikke samme histuru raamis; tikus. Knesoleva projekti kolman- daks prandiks oli uuendatud balti teadlikkus mitmetes meie Euro<)pas asuvates rahvusgruppides, mis on juba tekitamas konkreetseid orga- nisatsioonilisi tulemusi."
Rupners iitles,m BATUN'i tei- ne edukas projekt leidis aset kes- oleva aasta veebruaris RO Inim- iguste Komisjoni istimgjrgul. Se-. niseist kige suurem BATUN'i dele- gatsioon tegi seal he ndala kes- tel vga energilist td,
koosseiisus eestlased Sirje ja Hei- no Ainso, leedulane Narcisas Prielaide, ning ltlased Imants Gross, JoMjs Kadetis ja IVIaruta
v Zvaigzne. ';..;'; Need B A T U N l delegaadid klasta- sid ei mitte vhem kui 28-sat RO Inimiguste Komisjoni liikmesriigi esindust, esitades informatsiooni materjali inimiguste rikkumisest Balti riikides nukogude vimude poolt ja sondeerides pinda vimali- kule Balti ksimust ksitlevale re- solutsioonile Komisjoni poolt tule- vikus. ; ;;;.:.; ;-v
BATUN'i aastakoosoleku lpul tehti teatavaks kirjateel lbiviidud juhatuse valimiste tulemused. Eest- laste poolt valiti juhatusse Sirje ja Heino Ainso ning Andres, Jriado, kellede asemikeks on Juta Ristsoo, Peeter Teedla ja Rdolph Ripp.
14. juunil toimus New Yorgi Eesti Majas uue juhatuse esimene koosolek, kus lbirkimiste; teel jaotati ametid.
BATUm uueks prefeidendiks va- liti eestlane dr. Heino Ainso, asepresidentideks leedulanna Ginte Damusis ja ltlane Mar- gers Pinnis, laekuriks ltlane Ja-
uras Kiekstins'ja sekretriks eest- lane Andres Jriado,
Mitu aastat presidendi ametit tit- nud Ints Rupners lubas jtkuvas kaasa la BATUN'i tegevuses t^RO juures.
BATN'! poolt Jcprraldatud lo- terii esimese vid (annetatud edasi- tagasi lennupileti Phja- vi Kesk- Ameerikas) vitis Romans Krebs, teise vidu ($100.00) U, V. Kuhi- lius ja kolmanda vidu ($50.00) Raimunds Prusis.
Afgaani sdurid hppasid ra kahe hei
ISLAMABAD - Pakistani ameti- vimud alustasid seitsme afgaani lennuvelase lekuulamist, kes hppasid ra mdunud laupeval kahe uue N. Liidu MI-24 helikopte- riga. Moskva efektvsema relvaga Paldstanisse.
NEWDELHI (UPI) ~ Afgaani partisanid alustasid laiaulatusliku- mat rnnakut strateegiliselt tht- sas Panjshirl orus ^ ja jvallutasid he N.Ldu sjalise baasi, kus- juures lahingutes olevat langenud sadu sdureid. |
Lne diplomaatide andme val- lutasid partisanid Ahmed Shah Massoud'i juhtimisel N. Ldu baa- si Peshgarls, phjapool Afganista- ni pealinnast Kabul.
le 400-lkmeline ksus oli saa- detud baasi tagasi vallutama, t- les ks diplomaat, ent see olla nur- junud, kuna enamus valitsusvge- de sdureist jooksis le partisanide poole.
KABUL ~ Afganistan vangilangenud partisanide le min- gi mdupuuga kohut mista. Koh- tuprotsessid toimusid mitmes pro- vintsis revolutsioonikohtute avalike istungitena. Arreteeritud kontrrevo- hitsiohre, kes olid kinni vetud relyastatuU, sdistati paljude kuri- tegude toimepanemises Afganista- | ni rahva vastu", riikliku ja era- omandi riisumises ja; hvitamises, autoteedel plahvatuste organiseeri- mises ja rvunises. Kahele parti- sanile, kesoHd kuulunud kurite- gelikku" kontrrevolutsioonilisse rhmitusse Hezbe Islamiije Afga- nistan" misteti surmaauhus, le- jnue eri pikkusega vanglakaris- tus.'
7
l. htusel valguspeol esinevad rahvatantsijad, noored ning Valve Tali ja^ ^^ P^^
Tantsuks J. Titzl orkester. Psmed 6 USA dollarit.