V A B A E E S T L A N E neljapeval, 8. oktoobril 1987 - Thursday, October, 8, 1987
Veel ks Kanada
meistritiitel Laura
Umbes samaaegselt kergejus- tiku suurvistlustega Roomas lei- dis aset siinpool Atlandi teine kpbrtlik s u u r s n d m u s , mida samuti jlgis T V kaudu miljoneid M.ivilisi, sellele vaatamata, et osa- vtjateks oli ainult, kuus maad Kanada, U S A , N . Lii t , Rootsi, Soome ja Tshehhoslovakkia. Jutt on 'inimelt neljandat korda toimunud ,,Kanada karika" tur- niirist jhokis. Esimene, 1976. a. peetu lppes Kanada viduga, samuti 1984 aasta oma, kuna 19!81. a. triumfeerisid venelased."
Venelased ja rootslased on ala- hinnanud selle turniiri thtsust, pidades seda rohkem suviseks Har ju tamiseks ' ' . A m e t l i k u d maailman|ieistrivistlused (mis tana^ l^ u peeti Viinis ja tid vidu Rootsile) olevat seevastu - kige ttitsamad. Kanadas aga ollakse vastupidisel seisukohal. ,,Kanada karika' 'vis t lus te l saab iga riik moodustada rahvusmeeskonna oma maa parimatest mngijatest, ja on seega telised vistlused miailma parima nimele. Kanadal, osaliselt ka USA^l , Soomel- ja Rootsil pole aga pikaleveniva N H L - i finaalringi tttu see vimalik.
Tnavused heitlused ihaldatud C u p ' i l e " kujunesid vga pine- vateks, eriti viimased kolm otsus- tavat mngu. Kvalifikatsioonitur- niir, kus iga maa kohtus teisega, andis korraldajate poolt soovitud maade jrjestuse, mis thendas
seda, et kolmemngulises fmaalis kohtusid Kanada ja N . Li i t . Niteks lppmng venelaste ja Tshehhoslvakkide vahel oleks sna vhe huvi ratanud'.' Nd aga elas kogu maa kaasa kahe suure vastase jukatsumisele.
Huvitaval kombel lppesid kik kolm mngu hesuguse tulemuse- ga 6:5. Kaks neist Kanada (mis thendas karikavitu) ja ks venelaste viduga. Esimeses kahes mngus .otsustati vitja ksimus alles lisaajaL Esimeses ti lisaaeg venelastele viduvra- va, teises Kanadle. Selleks oli vaja kaht lisaaega, esimene, 20 min. pikkune ei andnud veel lahendust.
K a kolmas mng nis toovat lisaaja, kuid poolteist minutit enne lppu, kui seis ol i 5:5, nnestus Kanada suurimal vravakti l , Mario Lemieux-il saata litter venelaste v r a v a s s e . Sellele jrgnenud juubeldust on raske snadega ;edasi anda. Kuid vit ei tulnud kergesti. Venelastel ja tshehhidel olid mitu aastat kok- k u m n g i n ud m e e s k o n n a d , Kanada meeskonnajuhid pidid aga sellise vormima vhem kui kuu ajaga mngijatest, kes seitse kuud enamikus olid ksteise vastu videlnud erinevates meeskon-
, dades. Asja ei teinud kergemaks ka see, et paar-kolm olulise t h ts u s eg a k a i t se m n g i j a t vigastuse tttu ei saanud kaasa teha. Ja ks ei soovinud.
Augusti lpus toimusid, Lon- donis Kanada meistrivistlused tennises alla 16-a noortele, mis kujunesid jrjekordseks triumfiks meie noorele staarile, 15-aastasele Laura Randmaale. Finaali jud- miseks alistas ta neli konkurenti. Viimases mngus oli ta vastaseks Monique Andres Burlingtpnit, keda vitislekalkalt 6:2, 6:1. Mngust ti kirjelduse Toronto ajaleht ,,Star", pealkirjaga ,,Tip^ pjuunior hiilgab" .Teine Toronto ajaleht , ,Sun' ' mrkis, et Rand- maa on sellega nd vitnud mit- mesuguseid Kanada meistritiitleid 14 korral. Seega rohkem, kui praegused tippmngijadKelesi ja Bassett kokku nende juunioraasta- tel. Viimase, septembris avalda- tud ametliku edetabeli kohaselt on Randmaa Kanada naisinngijate
gas 18. kohal.
Eesti-Soome maleturniir suvisel Kanada soomlaste suurr pidustisste ajal. Pildil mngijad, foto keskel turniiri kohtunik Lembit Joel in.j ,A'' gru^ tulid vitjaiks L2. jagades Martin Veltman ja Jaak Triefeldt.
Augustikuus peeti Inglismaal invasportlaste (invaliidid) M ma Esivistlused ujumises, kus edukalt esined 13-aastane ttar- laps Tami Saj (ema eestlane), Thunder Bayst. Ta tuli teiseks 400 m kroolis j a koimandakis 100 m seliliujumises.
Vi imases kolmes m n g u s v a h t r a l e h t e d e " ja venelaste vahel nidati eriti krgeklassilist mngu, mningate ekspertide hin- nangul parimad .mngud, mis kunagi nhtud.
Ja venelased ei olnud ka kitsid kiitusega kanadalste mngule. Mttelisse maailma koondisse valiti neli mngijad Kanadast ja kfaks N. Liidust. Ja nd on tek- ki nu d o m a m o o d i k u m m a 1 i ne
Septembri alguses Frunzes N . Liidu individuaalsetel esivistlus- tM jahilaskmises esines kaevikra- jal vga hsti Urmas Saal iste, kes sai 199 tabamust 200-st. Finaalis tuli veel juurde 25, Kokku seega 224, mis on kehtiva maailmare- kordi kordarriine nine andis SaalisteleN. Liidu meistritiitli.
Vndra maratonil, milles startis 125 jooksjat, tuii esmakordselt Eesti meistriks Meelis Veilberg a jga2:22.59. 1972 aastast sa^ ei ole Vndra maratoni videtud nii ki i re aj aga; Tei se koha vitnud jooksja oli taga 7 minutit.
olukprd. Mngijad, kes alles.tur- niiri e hakksid n . . ksteist leidrna, peavad oma meeskhdadesse tagasi mihries jlle ksteise vastu mngima!
Balti maavistlustel Kanadas mitmekordne medalimees (kuld standard-pstolis ja tiskaliibri- jises pstolis, kuld mlemis meeskonnas) Peter Misler^ tusev tht Kanada pstlilask- jate peres. Peter on Toronto Eesti Pssi- ja PstoJiklbi liige,
Jiesn vliseestlaste seas. mitm- ed uued rekordid pstitanud.
KUSKIL IDARINDEL
o 1,
Aastavahetusel 1943/44. kodumaale judnud ride kirjad mrkisid asukohaks kuskil idarindel.' ' ^ d u r kirjutas lhidalt ja eeskirja kohaselt. Kige thtsam, et oldi elus ja tervise juures, ega vajatud sugugi sjalise saladuse avajdamist, et Eesti Leegion, tollal juba 20. Vabatahtlik Grenaderide Diviis , asus Ne veli rindel.
,. . Idarinde phjavegrupi lunapoolseima ksusena asus
diviis tol ajal Drissa je ja Nedzerdo jrve vahelises ligus. , Aastavahetuseni judis noor diviis lbi iahingute, mis olid nii mnegi tubli mehe videjte ridadest eemaldanud kas jdavalt vi ajutiseh. Nd olid esimesed tuleristsed juba unustatud^ kergemad haavadki paranenud ja mnel mehel tubli habe kasvatatud. P ik i l talvehtuil, valveteenistusest vabal ajal soojas punkris naril pikutades vis kike mdunut mnuga jutustada sjamlestsina uutele juuretulijaile.
jutumeestele jtkus -tnulikku .kuulajaskonda alati ning ainet muretses igapevane elu ise. Ega needjudej utud pa- jatanudki igakord jrgitehtamatuist kangelastegudest vi juhuse veidraist vingerpussidest; nad olid enamikus igape- vase elu mrkamatud pudemed, mis vlja nopiti teiste samasuguste seast.
Aeg ja jutustajad vormisid need piisndmused lugudeks, mis rndasid suust suhu ja pui]ikrist punkrisse, leidsid tee ka kaugele kodutarre. Nendes lugudes valati jdavasse vormi rindesduri teline elu oma rmude ja muredega, oma inimlikkuse ja ka kangelaslikkusega. Nendes jdvustati sdur ning raiuti ajalukku enamasti see nimetu vitleja, kelle nime iialgi helegi raamatulehekljd^^^^ mlestussambale ei kirjutata. Neid ei tiintudki igakord; nende ige nime jrgi . Selleprast origi neil jdav koht kaaslaste sdameis, kust aastate jrgi ratatakse ellu kord ks, kord teine sprade ringis.
Need on sdurijutud, millele aine andnudinimene, see tundmatu inimene, kes mnikord seisab oma saatuse ees alastija lbinhtavana.
hest noorest heledapisest sdurist, nimega V i l l i poleks kunagi rgitud, kui poleks leidunud spru, kes ta vikesest parduses t tegid ajaviitejutunni. hel prastluna esines'Villi oma rhmalemale ja palus temale mratud valvepostiaega mber vahetada. Rhmalerri nudis phjust.
,,Fean minema pataljonilemale kirja nitama,'Vvastas V i l l i ja arvas, et sellega on asi seletatud.
, ,Kirja nitama? Pataljonilemale?y' tingis.aasta vrra vanem rhmalem ja mistatas edasi:, Naist haklcad vtma vist ja tahad kutsuda Vana isameheks," Selline jutt ajas Vi l l i le puna palge. Minema aga pidi ja selleprast tuli tde vlja tuua. N i i saigi teada rhmalem, varsti terve rhm ja hiljem teadis kogu kompanii^ et hel peval sai patal- jonilem V i l l i kodustelt paki kirjuV kik V i l l i enda kirr
' . j t a t u d . ' < : :
Esimene neist,, mis Icandis 5. mai 1943. aasta kuupe- va, klas n n d a : , ,Tere kodused! Olen kbskil ppelaagris. Terve ja rmus ning mul lheb hsti. Tervitab V i l l i .
Edasi reeglipraselt igal ndalal ks: V t . minu kiri 05:05.43:. vm^'. '-^ ^ - ^ ^ ^
26. novembril oli kirjutatud: ,,Nd siis oleme rindel, tervis on alles ja elu palju teisem kui laagris." Ja jllegi igal ndalal: , ,Vt . k i r i 26.11.43."^ ^^ :^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ ;
Pataljonilemal isiklikult polnud Vil l i le tema lhik^^^ kirjade prast midagi ette heita, aga nendega kaasas oli veel mni rida, kus ksiti, miks poiss nii vhe kirjutab ja kas ei saaks asja nii korraldada, et kirjad rindelt ikka kirja mdu vlja annaksid?! On ju poiss nd isa-ema asemel patal: jnilema hoole all! Kirja lpurida paluks Teie kor- raldust" nitas.ilmselt asja tsidust ja vijtas sellele; et tegemist on plvkond vanema sjavelisis asjus teadlilku inimesega. Talitati siis lhidalt ja selgelt: ,,Tule kirjaga igakord miiiu juure, enne kui posti paned. Kui osutub lhikeseks, kirjutame koos mne rea juurde." V i l l i l aga o l i uus orjus juures, sest ksk on ksk. Ja kes neid patal- jonilemaid igakord teab mida nad mtlevadr
V i l l i lhikene kirjaviis vaata rhinu k i r i " lks aga sdurisnastikku. Oma viimase kirja kirjutas V i l l i kolm kuud hiljem Narva rindelt . K u i pikk see kiri o l i , seda ma ei tea. ,' , .-.'.^
Keegi ei oleks teadnud, et leegionis vides Volga-mail sndinud Venemaa eestlane Johannes Laidoner, kui ta Neveli rindel poleks venelastele Meshno jrvest vett m n u d . - ^ ^ <-^^^
45. rgemendr l l pataljoni lahutas venelasist paarisaja meetri laiune Meshno jrv. Vstaspoolne kallas oli krge ja pikkade sirgete mndide jrgi otsustades kuiva liivase pin- nasega. Et asulaid vahetus lheduses j polnud, kippusid venelased salaja Meshno jrvest vett viima. Seda tunnistas htupimeduses jraiumine ja hommikul selgesti nhtavad augud. Jrv oli aga ,,ei-kellegi-vesi", seega polnud venelastel selle kasutamiseks mingit eesigust. Et meie vett ise ei vajanud, siis ei pidanud ka vastane seda puutuma! See on juba ,,ei-kellegi-maadev* kirjutamatu seadus. Valges suunati kuulipildujad jaukudele vljarja niipea kui kostis pangede kolin, vajutati srmega psti
Venelased kannatasid seda mnda kule. aega, hel htul aga
Kahe samaaegse ndalalpul sgisene e< Northern District Libi View Blvd.) Need on| (EKKT) XXXII aastal Centre's Kai Kj kunstinitus.
' E K K T kunstinitus japanekute arvult . ei suiirem, kokku 62 tl kunstnikult. Esinevad Hell man (3 td), Jaak Jrve Jrve (5), Kai Krid (' Mcinnes (5),. Ervin M i l '
- Elga Niglas (3), Erna Rcl Piret Sarapuu (3), i l . Silj (2), Juta Tuul (5), JohnTc Aarne Vahtra (3), Ants V( ja Benita Vomm (4). uued koondise liikmed Ji ja Aarne Vahtra. Uute juurdetulekuga on organis| liikmete pere kasvanud, des samaaegselt eesti kunstilise loomingu Nitusel ratavad th( Mcinnese huliselt tui akvarellid ja Piret Sarapi maalid. Muus osas on t(| tavad siinsete eesti ki
' , ,kekirjas", kus uudsust A . Vahtra. Nitus jb oktoobri lpuni raam; lahtioleku aegadel,. t] k l . 108.30 :V laupev] 95 p.r. (Vaatleme lhemalt hes meie jrgnevas numbris). ,
Kai Kridi levaai toimus Lti Kultuurikeski
vee kasutamise prast.
5,Rahvussuhetest sotsi ja varjamatult, milli< Kuid sellest artiklist enam tarvis isegi rah^ suur vene rahvas, 9,hiskonnaelu inten tleh P. Kenkmnn
, , . . .meie maa, se] Eesti rahvastiku koosseisi m ine . l d i n e tendi iseloomulik teis piirkondadele on sl tephirahvusest elanikkoj thtsuse suurenemine k( vastikus."
,,Ksitlusel mrkis neli ku tartlastest, et tkolh neil mitmerahvuseline. pooled ttajad mrgi] nende tkaaslased eestlased, neljandikul a| dustavad eestlased ehmi]
Ksitletuist on igal k( perekonnal vi lhisugulj ning igal teisel maja- vi naabrite hulgas teistest r^ isikuid. Mistetavalt t ephi rahvuses t elanil eestlastega koos elajaid j kui vastupidi:
