VABA SEOTLNB teisipeval, 13 y^gustil 1985 Tuesday, August 13,1985
. Laupeval, 3. aegiist avati Eesti Laste Suvdkodiis Jekrul eesti mmU spordilaageir pfelmttega 9 ^
6
Sport on piminud eesti rahva elu. j a tegevust juba muinasaega- dest, kuid spordi hiilgeaastad lan- gevad hte Eesti riikliku iseseis- vuse ajaga, kus spordiharrastus saavutas klapinna laiades massi- des.
Selle sportliku vaimu tid pge- nemisel kaasa praeguste sportlaste vanaisad ja isad ning prandasid selle oma jreltulejatele,
te seda spordilaagrit suure ei- Masmjga organiseerisid ja seda praegu
hrd Potsepp, Novek, chaer, Salu- rand, Ingel, Kresaar, Ti^ ^ ken, koiga ja Mariott. Kuude vu- si on spordiplatse kastetud, nnde- tudr umbrohtu pritsitud Ja teisi tid tehtud. Ehituse juures on kaa- sa aidanud mitmed Kalevi .Vrk- palli meeskonna liikmed ja lasteva- nemad Varustuse juures tnati Hei- no Remmelit ja toitlustamises hrd Roneeme, Kaijrandi ja Potseppa. : Edasi J. Schaer tutyustaf spo^ ^^ ^
laagri juhatust: Mina olen laagri juhataja Jaan Seher, juhatusse kuuluvad Valdeko Novek, Viivi Hblmberg, RaiVo Remniel, Ilmar Kaljurand, Thu Orav,. Tarmo Il- ves ja Malle Jrinia. Tehnilise ko- mitee esimees pn Tiit Jri ariiel,-dr. Jaan Roos, Taimp Pallandi, Arvo^ T^ ^ niste, ning soovis siis sportlastele head, lbusat iaa^ielu ja ilusaid sooje ilmu. .
p. Udo Feterso oma vaimuli- kus knes rhutas sportliku tege- vuse thtsust, kna selle laagri pea- miseks eesmrgiks on sport, siis ol- lakse siin, et harjutada ja arendada ennast kehaliselt >: Ta, soovita!,. et uored vtaksid;
oliimpialike arusaamise endaga ' kaasa, kus vandes lubati, asali-
. i . ^ ^ i s t e l a , - y ^ . ) ^
Lpupalves ta palus,, t Taevane Isra oleks noortele kehaliseks kui ka hingeliseks toeks, kaitseks neid n- netuste ja raskuste eest, oleks nen- dega, kes noori treenivad ja peta- vad, et nad kik ^ ulaksid heks tu- gevaks eesti noorte; pereks, aga kus valitseb truu ja iglane sportlase
Peale jumalateenistust tutvustas laagri programmijuht Tiit Romet, jrgneva peva kava, soovides ki- gile head sportimist.; :
Spordilaagri juhatus tnas To- ^ \ ronto Eesti Naisseltsi, kes on luba- ^ ^ ^ M ^ ^ * - ' ^ ^ ^ nud neil kasutada nende loodusli- kult ilusat maa-ala ja ruume. Sa- muti tnati toetajaid Wintario'd, Sihtasutus Eesti Pevad Kanadas, Eesti Sihtkapital Kanadas, mitmeid teisi organisatsioone ja ksikisi- kuid, kelle abita ei oleks ritust suudetud alustada. Tnati veel t- tegijaid, kohalikke krundiomanikke
MGIL
TOETAGE POLIITVANGE f aba Eestiase talituses on saadaval
Eesti ngitsejate ja Jahimeeste Klubi peakoosolekul va- liti klubi esimene esimees Johannes Sgi klubi auliik- meks. Pildil klubi esimees Helmut Riko annab J. Saagile le auliikme diplomi. Foto: Vaba Eestlane
vastopamiikninl^ kflUite hSnd
MS^ NIMiB^ kkjsfimbriknd tema nmnitdOTani^ a aadreadgii
I jsi n k9ide $20.00,
$34.00 saatelcaiA
la $0.50
Laupeval, kell 11 e.l. langetad laste suvekodu lipud ja kell 3 p.l. heisati spordilaagri lipud ja toimus laagri avamine.: Spordilaagri kas- vandikud ja juhtkond oli les ri- vistatud lippude vljakule, kus laagri juhataja Jaan Schaer oli laagri avajaks, rhutades ajaloolise peva, esimese Eesti spordilaagri avamise thtsust paguluses.
Spordil n thtis psa inmiese elus. Ta aitab hoida tervist, pe- tab noorele enesekontrolli ja vastu-
; pidavust. See laager ei ole ettenh- tud selleks, et te hakate maailma sporditulemusi purustama, vaid siin on teil vimalus tutvuneda Ja ppida ning katsetada erinevate spordialadega nii et laagri lppemi- sel on teie teadmised ja sportunise tase palju krgemal.
Spordilaagri eMtamiee ja valmis- tamine Oli nide Isellest kuidas Moored ja vanad, mehed ja nai- sed koos ttavad selleks, et mi dagi. korda saata eesti noorte ka
Siia laagrisse kogunenud arvukas noortepere (75) on olnud vahnis vanemate kogemustest ppima ja vanemad on olnud vahnis akseptee- rima noorte uus! ideid," tles-J. Schaer.
kergejSystikgs meistrivistlys@ii
Tulemmfeist meeste aladel;
lOOO m esimene Paul iMcGIoy 28.35,44; 20 km kimine Guil- laume Leblanc 1:32.16,25; kuuli- tuge Mike Spiritoso 18.96; 100 m tkkeid Mark McKoy 13,27; 100 m - - Ben Johnson 10,02; 400 m Andre Smith 46,31; 1500 m Dave Reid 3.48,19; 3000 m takistusjooks Gratme Fell 8.29,97; kaugushpe Kyle Mc- Duffie 7.90; kettaheide Rob Gray 59.04; teivashpe : Francois Bolduc 5.05; odavise Laslo Ba- bits T7.82; krgushpe - Alain Metellus 2.28; 200 m Ben John- son 20,41; 400 m tkkeid John Graham 49,86; 800 m Simon Hoogenwert 1.46,90; 5000 m Rob Lonergan 13.48,17; Vasara- heide Valentin Chumak 60.40; kmnevistlus Greg Hayden- luck 7404 punkti, kolmikhpe > George Wright 16.52 (uus Kanada rekord).
10000 m Jacqueline Gareau 33.47,94; kettaheide Gale Za- phiropoulus 54.50; odavise ~ Ge- line Ghartrand 58.34 (uus Kanada rekord); 100 m Angela Bailey 11,21; 100 m tkkeid Gecelia Branch 13,42; 400 m Molly Killingbeck 52,15; 5 km kimine
Janice McCaffrey 22.55,00; viievistlus Alison Armstrong 5543 punkti; 1500 m Debbie
Toronto Eesti ngitsejate ja Ja- himeeste Klubi liikmete vaheline laskevistlus haavlipssist korralda- takse laupeval, 24. augustil, algu- sega-kell 10 hommikul Lti Jahi- klbi Berzaine" laskerajal. Vist- lus toimus rndkarikale ja klubi poolt vljapandud auhindadele. Laskemoona on saadaval kohapeal. Palume kikide laskehuviliste osa- vttu.
Jrgmise klubi ritusena korral- datakse kolmas kalapgivistlus sel aastal Simcoe jrve Royal Beachi vetel phapeval, 25. au- gust. Vistlus toimub klubi juha- tuse poolt vljapandud auhindade- le. Kogunemine kell 7.00 honami- kul Park Motelli restorani parki- mise platsil. Vistluse : algus kell 8.00 honmiikul. Peale vistluse lp- pemist palutakse koguneda Royal Beachi Roadi ja 48 HWY nurgal asuva, eestlaste hulgas hsti tun- tud, Hbe talu uele. Paadid palu- takse vette lasta Virginia Beachist vi Provincial pargist. Lhemat in- formatsiooni vistluse korra kohta antakse kogunenaise kohal.
Ussgi Nikluse, Ena Tarto Lfitfe Ptfekl Madfesoni, A h ^ vabastamisenudega postkaardid saatmisdcs ENSV ase&aldurile Karl Vainolo Tallinnasse Js) NSVL lemvalitsejale Mihhail Gorbatshov
Tasuta teimistele Sisada $0.50 rtefask
HMUS SUURTEOS
EiST9 VABADUSRISTI KAVALERID" Kordustrkk samanimelisest teosest, mii ibm /Minnas aastal 1935 Vabadusristi Vendade henduse Keskjuhatuse vIjawidel. Suures formaadis, eeskujulifaia trkitehnikas, nfigosaa kites, 405 Ichekttige. Eesti Vabadusristide origfeaalkujutMsed vrvi- tfttkia. Teos sisaldab elulood koos piltidega kige v^ jramatcst kangelastest ja poliitikutest, kes lid iseacisva Eesti Vrfariigiv aamuti vlismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvi?aheIi- sdt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tege- likult Eesti iseseisvus sUnnilu0QF, mille omamine Sceetatud Eestis on poliitiline kuritegu.
Kir|isftts Vs-Eesti & EMP S t o ^ ^ TeOiniJne saata VABA htenaga $50^
KAMAT SAADETAKSE VilUA WUPOStiGA RQOHSfT
Scott 4.12,26; kuulituge Rose Hauch 15,41; 200 m Angela Bailey 23,02; 400 m tkkeid Gren Wall 57,28; 800 m Renee Belanger 2.04,60; 3000 m Ulla Marquette 9.02,41; kaugushpe- porina Smellie 6.72 (taganttuule- ga); krgushpe Jeannie Cock- croft 1.94. :
leste sduri kangelaslik xUlus 40 aastat tagasi '
kgejate sooril erirljamidenas
,,YABA EESTLASE^ taUtosefe ja EiL kiiikeris ; miOT $3.00 pluss saateknlo $^^^^
i3}!iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii]ii[iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Tooiiifeerg
meldes
Haridusnunik Joh. Kiivet kirju- tas TL Naiskutsekool knmeaas- tane" (lk. 3): ,Asudes niumiliiselt viletsates oludes, on kool sellele
vaatamata saavutanud palju. Euid vaatamata tagajrjekale tie, vrib kool ikkagi vrilisi nraime ~ oma kmneaastase t iinus- teena."
Anni Varma enda artiklist loe-
me, et ta on teinud kmme aastat eeltd kodukultuuri hoone ehita- miseks ja kool oleks ks lli Tal- linna linna asutiste reas, mis ko- handaks tegev-elu nudeid ning suunaks uutele tegevusvljadele kodukultuuri mail. .
Eesti-Vabariigis algas haritlaste 'leproduktsioon, aga: 500 noort kutsekooli lpetanud ohd tl, iga-
ks omal kohal kandmas t eest vastutust Ja plvides rahulolu, pluss teenides omale lalpidamist. Anni Varma lks oma ideedega kuni r- giyanemani vlja. Kool sai platsi Tnismele. Uue koolimaja nurga- kivi panek oli 1936. aastal.
TALLINNA SUURSNDMUS ' .
Ihn oli Vilu, aga meie sdamed olid ^ soojalt rmsad, kui lksime Tnismele uue koojr.aj nurga- kivi panekule, kuhu kogunes mit- meid thtsaid tegelasi ja valitsuse liikmeid. Meie allkirjad pandi me- talHst ihnastikukindlasse karpi, mil- le oli vaknistanud metallikunstnik Otto Tammeraid (Riigi Kunstikooli petaja). Tammeraid kogus etno- graafisi vanu ehteid ja" varustas Tallinna Linna Naiskutsekoolis val- mistatud rahvarivaid hbeehetega. Uus hoone kerkis kiiresti Tnis- melt, mdudes peatusin hetkeks voi aeglustasin samme, et kerl(ivt suurt ehitust vaadata, j^ jnd paisus rmust ja mte fantaseeris riva- omblemise osakonna asukohta
Maja.valmides kuulus selle J' tase idee algatamine ainuksi Anni Varmale ja mitte kellelegi tleisele. Tnisme uus koolimaja murdis aga Anni Varma sdame Ja teiri ta va- nemaU Olime kik hingephjani pethinnd moi isegi pi?^, et meie kool ei saanudki sgisel sinna sisse kolida. Suve jooksS ia ette- kavatsetult asus simia Kodmaian- duse Instituut, mis oli teatud mt- tes rivaaliks meie majanid^ise o^akomiale. See o l i k a n i Varma Ideesid, et dieetika^a hai- gete toitlustamine viia neljandasse. tulevasse TnainTi ,qo.:.^ j j ^ "
Ttasin 1936/37. ppeaastal ka Roosikrantsi tnaval Kodumajan- duse Instituudi ruumes, niis oli Reite erakooli hoone. Reite kool likvideerus, Shne Masso oli juha- taja lesannetes. Vastasutatud Ko- dumajanduse Instituudil _ oli seal testi kitsas. Juhatajaks oli haigla- ne Marie Reisik. Kik Amii Var- ma vastased olid hte punti kogu- nenud j nitasid oma vimeid, peaphjus oli vast kahe energilise naise mittesobivus. Haridusminis- teeriumi tuli mag. agronoom Alma Martin, kes oli Ameerikas likooli lpetanude Tema tegevusest on ka vhe kirjutatud. Ta asus Eesti kut- seharidust ja teisi nunikke suuna- ma. Oli laialdase silmaringiga, kuid mitte sbraliku iseloomuga nmg vastand Linda Eenpalule.
Kuna liikusin agronoomide selts- konnas, siis puutusin temaga kokku- ja vestlemise! leidis ta alati, et te- mal on igus. Kahtlemata oli ta tark, kuid vga isekas ja jrele- andmatu kui Pedagoogiumis tule- vasi majapidamise petaj aid suus- naliselt eksamineeris. Anni Varma ignoreeris Aima Martinit selles osas, mis puutus meie tektiilkooli vi petajate valikusse. Lhidalt: need kaks naist pidanuksid ksi- kes ttama. Kodumajanduse Ins- tituudi seljataga oli Ahna Martm, kes nitas mida vis. Sinna Tnis- me uude koolimajja sai siiski meie pesuosakond neljandale korrusele sissekolida, kus oli palju valgust, palju hku ja akendest oli kaanis
pealinnale.
ISESEISVA OMAKULTUURI ARENDAMINE KIKIDEL A I ^ E L : - . .
Ngime oma lhikesel iseseisvu- se ajal, et he rahva rahvaprane looming saab sndida vaid vaba- duses. Seda loommgut oli vaja ka vlismaailmale tutvustada. Selle lesande lbiviijaks sai Anni Var- ma, kuna ta oskas mitmeid keeli. Tema korteris, kirjutuslaua mber prandal olid lahtised mitmekeel- sed ajakirjad j raamatud. Ta p- pis ja uuris ise pidevalt ja oli ela- vas ku-javhetuses phjamaade ko^ dutstuse aladega, nii et ka Eesti veti 1931. aastal Kopenhaagenis Phjamaade tisiguslikuks liik- meks. Tekkis tarvidus tarbekunsti ja kodukultuuri ajakirja jrele. Anni Varma asutas Eesti Kodu- tstuse Edendamise Keskseltsi. Rootsi ajakirja Hemsljdeni" ees^ kujul hakkas ilmuma ,,Koduts- tus"j neli korda aastas, mille tegev- vastutavaks-toimetajaks li ta ise. Teised toimetuse liikmed olid J. Maisma, J . Kiivet ja keeleline korrektor Joh. Aavik. Kaast lu- bajaid olid minister O. Kask, mi- nistriabi V. Pts, Kodmajandus- koja juhataja ^ Linda Eenpalu, kunstnik R. Paris, kunstikriitik R. Kangro-Pol, muinsuskaitse mspek- tor E. Laid, kunstikriitik H. Kom- pus, haridusnunik Alma . Martin, rakenduskunstnik E. Taska ja mit-| med oma kooli petajad. Ajakir- jale tuli kaastd ka Soomest, Taa- nist, Norrast ja Islandilt.
Eesti kodukultuuri pidi rahvale selgitatama. Peagi tekkis palju ak- tiivset elementi naiste seas, kes kut- sekoolides ja ajakirjades olid esi- mesed selgitama, et meie peame egiteks vga phjalikult ttundma
oma esiemade-isade ajalooUsi saa vutusi. Alguses kis vaiksem selgi- tust, Jtuid; aastatega muutus nais- ksit alade rhutamine ikka jul- gemaks ja laialdasemaks. Iseloo- mustav on rahva omapra, mis bn igal rahvusel erinev ja tstab ta teiste seast esile. Eesti sunduslik; koolikohustus tegi meie noorte seas tnuv-rse t.
KURSUSED J A - ESINEMISED .
Haridus- ja Sotsiaalmmisteeriumi toetusel korraldati 1927. aastal Tallinna Linna Naiskutsekoolis esi- mene kutse- ja tienduskoolide su- vekursus. Kursuste juhatajaks oli eranditult Anni Varma, lektoriteks olid vilunud naiskutsekooli peta- jad, kes oma teadmisi olid hanki- nud vlismaade ppeasutustes, na- gu A . Varma, L . Kilgas, M ^ P- man Ja J. Heimbergi Esimesel kur- susel oli suur menu ja teine kursus jrgnes juba 1928. a.
petajate suvekursused jtkusid pidevalt, sest need tid vrskust ppetsse. Aeg oli see, mis dik- teeris uusi vtteid, uusi materjale tuli pidevalt turule ja meil puudus vastav kirjandus. Vrkeelsed raa- matud olid koolidele raskesti ktte- saadavad majandusliku olukorra tttu.
f ABA EESTUNE itD
ju?
Anija se t ^ i duse oi tas teenis seejr siistel lipnik U leki nan< krge kooli reie S mitme vallan maale,
; kui sa tagasi Sisemi Sisedii** Ja . Saks^
aasta , siirdus
bus 4. kohtut hjem Kanad 1M8, r kirikliki Peetri nukoi amuke ni.
Leidij rial Lh konnas,! sione kdujal ma fcor niseeris oli miti jaks neil misel. kogudu^ noditel mis 19? praotk^ sekret luse Nc teelkr abiesiml elus ja Enn
E . Kil ronto gusse, Koguss^ Koguss^ ja heac
TOI
Teie