cmi
NR
Pika ndalalpu laupeval Sun- ' nybrock pargis vihmase ilmaga toi- munud masterite klubidevahelisel 3 korda 4.3 km murdmaa teate- jooksu meistrivistlustel tuli eesti meeskond 6069-aastaste klassis Jrjekordselt esikohale.
Individuaalselt tuli Yalden Sadul 6064 a. klassis ajaga 21 mm. 54 sek. esuneseks, Uno Limit 24.05-ga teiseks ja 6569 klassis Kaljo Fehtla 24.30-ga esimeseks.
Vitjad said auhinnaks ngusad Brooks'i kandekotid.
la pikal n< toimusid Guelphi lhedal Ontario
EESTLASED Eesti Fatelistide hing Rootsis,
(EFtJR) peakoosolekul Stokholmis valiti hingule kaks auliiget ^ Hans Krondstrm ja Elmar Ojas- te, nende eriliselt suurte teenete eest eesti filateelias. Hans Krond- strm on olnud viimased 20 aastat hingu esimeheks ja liikmete arv on selle aja jooksul tusnud 20-it 200-le. Samal ajal o hing saavu- tanud rahvusvahelise tunnustuse lnemaailma filatelistide hulgas. Elmar Ojaste on omakorda hingu ajakirja Eesti Filatelist", viinud sna tsises mttes laia maail- ma". Ajakiri on saanud rohkeid auhindu ja on rahvusvahelistel ni- tustel otsitud eksponaat. Neljateist- knme toimetamisaasta jooksul on Ojaste 604ehekljelise blletni paisutanud 420-lehekljeliseks aas- taraamatuks.
Stokholmis toimus kevadhooaja lpul uues kunstigaleriis Art-Atriu- mis arhitekt Harry Raudsepa maa-
. iide nitus.Harry Raudsepp onuks neid arhitekte, kes oma peategevu- se krval maalimisega tegeledes
, viksel viisil suurt traditsiooni jt- kavad. Nitusel oli esitatud,peami selt akrlmaale, aga 31 t hul- gas leidus ka neil limaali ja se- rigraafia. Motiivistik oli prit eran- ditult arhitektuuri valdkonnast: lin- navaated, tnavapildid, sammas- tikud, fassaadid, balustraadid, por-
, taalid. Erguvrvised arusaadavad ^ motiivid kergesti nostalgilises mas- keeringus olid atraktiivsed, mki- de suhtes, edutavad.
meistrivistlused orienteerumisesj millest ka kolm eestlast osa vtsid.
Laupeval oli ihn klm ja vih- mane. Kerge riidega jooksjail oli tegemist kohmetanud ktega kaar- di tembeldamisel
6.3 km pikkusel hallil rajal tuli eestlanna Mall Bishop-Peepre W35 klassis kuuendaks. M55 klassis tuli Theo Vellend 4.3 km pikkusel pruunil rajal seitsme vistleja hul- gas kolmandaks. Startijate nimekir- jas oli veel Madis Tambre, aga te- ma tagarg ji esialgul teadmata.
Phapevane vistlus oli ajalooli- ne. See toimus tpselt samal maa- alal, kus peeti esimesed vistluseid 1967. a. kadunud Sass Peepre kor- raldusel, millest eestlased Edgar Marten, Endel Tigane, Paul Toom- salu ja Theo Vellend osa vtsid. Ilm oli phapeval haruldaselt ilus. Maastik oli lahtine ja rajad kerge- vitu.-
Mapp Peepre tuli nd 6.3 km pikkusel rajal viiendaks ja Vellend 5.3 km distantsil 84 min.44 sek-ga teiseks (vrdluseks laupevane ta- gajrg 4.3 km 95.03!)
'Kahe peva peale kokku tuligi Vellend 179 min. 47 sek-ga mit- mekordse Kanada meistri Dick de St.-Groix jrel teiseks. Khnas oli John Challow Montrealist.
n tmat r V r
i w 1
1 - i
1 -20 , i
1 1
29 3/ i l 32 33 34 n i i 0 B 39 40
i r |v:BI-Ji k 43
AAMATUID MGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
PSkread! 1. ks Eestil peami- nistreid, 6. llesort, 10. Ainukese, 11.. Surnud eesti ooperaulja, 12. Kahekesi, 13. ks Joosepi venda- dest, 14. Juuretis juustu valmista- miseks, 16. . . .kla kohanimi Saaremaal, 18. Veesiduk, 19. Ilut- seb mne mehe vestil, 22. Mehe- nimi, 24. Joovastus, lim vaimus- tus, 25. MaaUnsobjekt kunstniJce- le, 27. Mitmekuine eesti sportla- ne 192030. aastail, 29. Harul- duSj 32. Metalhaha, 35. Vras- ema,. 36. Eesti praost Kanadas, 37.
Los Angeleses asuv Mazfa Track Ckb meelitab TS- m. Lillakut oma teesaisisse^ V kaheks aastaks. sja lo^ dud spordiselts tahab oma liikmeskonda katsuda olm- piamngudel edukalt esinenud sportlasi, maailmarekordi- mehi ja -naisi, kes vtsid osa Grand Prix-mngudesto
Selts pakub sportlasile /hm- mastavalt suuri stipendiume", kuid mingisugust elukutselisust : ei ole Tima mnedzheri Tor Westerbergi teluse kohaselt pakkumises. Tiina ise on praegu Hispaanis.
Tiina ja tema mnedzher on saatnud spordiseltsile oma vastuse, kus esitatakse mningaid tingimusi. Liitumine ameerika spordiseltsiga thendaks eeskirjade kohaselt seda, et Tiina peaks lahkuma oma seni- sest spordiseltsist Espoo IF-st, ka
'Kaleva Kisat jksid Tiinale vahe- le.
Los Angelesele saadetud vastiO'-
; vtta ka Soome Mieistrivistlii sist.
Lisaks Tiinale katsub selts oma liikmeskonda saada ka tnavusi maaihnarekordite tegijaid.. Nime- kurjas on ka Rootsi krgushppaja Patrick Sjberg ja Maroko jooks- ja Said Aouita. ;
Kuigi Tiina liustuks asuma Soomest hendriikidesse ei then- da see, et ta muutuks elukutseli^ seks, kuna tasud makstakse stipen- diumidena.
Rooma teaduse ja kunstide juma- lanna, 39. Tegi teatavaks, 40. r- mine kokkuhoid, 41. Kuulsa soom- lase eesnimi, 42. Eestlasest Euroo- pameister poj^ sis, 43. Abistama.
pstread! 1. . . . ; med oh piir riks Euroopa ja Aasia vahel, 2. Reaabe, vhnalik, 3. Jlle/ uuesti, 4; Teatud hlt tegema, 5. Miste, astronooinias ja laskeasjanduses, 7 Mul bn, 8, Taibukas, thelepane- lik, 9, Mitte kerget, 12. Higiaidc nahas, 15. Veider, 16. Vrapra- ne hldamisviis, 17. Kujutus- vi vljenduslaad kirjanduses ja kuns- tis, 29. Uimastuse, 21. Teadmiste proov, 23. Eesti haiskirjanik 1892 1927, 26. Krahv; . . . tegela- ne hes populaarses ooperis, 28. Seal peeti moodsa aja esimesed olmpiamngud, 29. Alatu inime^ na Vi pinki lina, 31. Koduloom, 33. Tagaphia, 34. SA osariik, ne, 30. Viliapeksul vihku vastu sei- 37/Timevili, 38. Hige.
l U ^ N A NR. 1260 LAIfflNDUS, ;
Pikread: 4.. Kodus,; 7. Jrvi, 9. Luton, 11. Saak, 12. <Glen, 13. Piir, 14. Beirut, 16: Kest, 17. Esik, 18. Sinel, 20. Aho, 23. Oskar, 26. Torino, 29. Neid, 30. Me, 31. Oder, 32. Havre, 33. toksa, 34. Ammn. . /
Pstread: 1. Loik, 2. Tulge, 3. Vsis, 4. Kvarts, 5. Suli, 6. fionus, 8. Raie, 10, Tere 13. Pealt, 14. Banjo, 15. Tibad, 19. London, 21. Tomat, 22. Orav, 24. Seek, 25. Kirst, 27. Ik, 28; Neeme, 31.
Olav.-- '.
Hind Saate- $ kollid
EESTI SKAUTLUS VHSKMMENID)' AASTAT 2. $1.- ESTONIAN SCOUIING .50 Fred Limberg ISAMAA EEST^ . . . . 18, .70 EDUARD RGA graafik >BSBaaUJa^^^^.^.... . . . 9w .71 Ivar Ivask ELUKOGU 10. $1^ j Heino Je LUGU KBIST, LUGU KNNUST 2. 5^ u Anna AhmatovaMarie Under REEKVIEM 3.50 .50 Qerliert MicheLson KODUMAALT VRSILE 10. .50 Herbert Michelson SfeAUTUKUL TEFJ. . . 3. .50 HerbeitMicheiso--NOORSOOT RADADEL 3. io Herbert Michelson -p EESTI RADADELT 9. .50 Paul Laan MTTELEND pilte Ja peesfMiB .50 Aai^d Roos ~ JUMALAGA, KARS JA
: ERZURUM ^ .50 Ants Vomm VARJUD GindetBsiHicti) . . . . $1.- Salme Ekbamn AJATAR (hndetaskogii) 4. M Johan Pitka RAJUSLMJm ... . . . 8.80 30 Urve KaniksKDAKONDUR OoidetQ^^ . .50 Hamies Oja ~ KOPUTUSED I^ ^ESES ; (InidetofiiEOga) - 1.50 M Hannes Oja --TUNNETE FtJRDEL 1
(Imdetiitogii) 2.75 .50 Andres Kng MIS TOIMUS SOOl^? . . . .50 Einar Sandeik LOOJANGUL ; LAHKUMINE TALLINNAST .50
y. Veedam LURICU AMEERIKAS . . . . .70 E. UnstJdn TAGURPTOI SUDES
(Mlestosl 19141943) ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^ . . . ^ 18- A. Roos RNDAMAIE (Metabln^ . . . . . .70 Prof. Felix Oinas KALEVIPOEG KTKFJ^ j.m.--esseid' 13. $1^ E. Sandcn SDA JA KIVID^ 19.50 L KlvetNITEMNGURAAMAT
(5 nidendit) . . 15. .70 H. Rajamaa m R I E UNDER I N I M E A 4. .50
UD 47. SaatekolQ Kanadoate $1.50, mujale $3.
Gisela McBride TALES FROM ESTONIA V. Kimberg-Kotkas InnletDskogD
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL ^ E. Unstain FOR FREEDOM ONLY .. REHVmJD PURJEDEGA II .^ ^ .. . NAER ON TERVISEKS kdijulte .. . . mar JAKS NEPTN ...... Ivar Ivask VERANDARAAMAT
InnIetuskoguV..........V................. S. Ekbanm Imiletskogn HUMiUlGI ALL Ants Vomm RISTSNAD n . . . NAER ON TERVISEKS^ M. Jnhkam USK ON MEID AIDANUD
(Valimik valmalikke snamte kodmnaale) TAIMI PROOS ELUKOGEL (S^
E. Eerme EESTI EKSLIIBRIS ^VLISMAAL IV"
H. Meret TEREMIJlJTUSIXJS .LISANDUSI I;:.::^ ^
mtete ja uudiste vabale levikule Eest2i . Mgi EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl., kites . . . v .
5.75 .50
7.. 14..
$22. .70 US$2.00
15. $1.50 WO. $1.50
3Bin!iil!]IIilillin!l!i!iiiilililinilllliliii9!IHIIIilllllil{!91 liilinHiillilHUitllilKll
T h e l e p a n e k u i d k<arjdcaste sacif msesf
Kultuurit osas on kultuurikes- kuse t tugevnenud, on tekkinud uusi tegevusalasid. Kultuurikeskuse teenindusi on kasutanud oma huvi- des tuhanded karjalased, ga ka ^Ijaspool olijad. Uurimise alal alustati tv-sarja i,Elias vaeltaja" filmimist ja Kalevala" nidendi tvrversiooni valmistamist. Enim on siiski teenindusist kasutatud olnud teatriteenindus, teabevahendus, su- guuurimus, kandlekool ja muud muusikaalad, ksi 1984 lisandus arhirva 1-8 jooksvat meetrit riiuleid
ja raamatukogusse 300 kidet. Karjalatalol on oma teatrlgruppj
mis on aastaringi tegevuses harju- tuste ja esmemistega. Tnavu ke- vadel esitati Kalevalan tarinat". Muusika alal tegutseb pideval!^ ka kandlekool, kes peab suveti kand- lelaagrit. Samuti on oma laulukoor.
Suguseltsi uurimisega alustati aastal 1983; need on peamiselt eel- sete suguplved meeslSikmete lii- ni kaudu. Uurimusi tehakse karja- laste suguseltsidest loovutatud ala- del elanud inimestele. Kultuuriliidu
majanduslik seis oli 1984. aastal 19.024.599 Soome marka; selles on terve rida erifonde karjalaste poolt annetatud summadest.
Tnavune Karjala Liidu aasta- koosolek tdes, et kesolevKale- vala" 150. juubeliaasta on toonud elava rahvusliku kultuuri aluse, rahvakultuuri vrvikllase prandi mitmeklgselt esile. Juubeliaastat thistati suurima sndmusena Ka- levala suurpidustusel Helsingis. Ka- levala suurpidustus, samuti kui
Kalevala" ise on vimekas nide Karjala osast kogu selle rahva vaimsest suurusest.;
iKarjalatalo on karjalaste teine uhkusobjekt juubelit thistava Ka- levala" krval. Oma elava kultuuri- t vajaduseks ^titasid nad Soo- me pealinna maja, mille ehitami- seks vajaliku raha on kik liikmes- organisatsionid kogunud lisakor- jandustega, rituste ja nitemlci- de korraldamisega, mis^ kestis mit- meid aastaid. Abi on saadud kar- jalaste krval ka teiste himude liikmeilt, kes on positiivselt vasta- nud korjandustele motoga: Kariar latalo kultuurivelka Kaijalalle" (Karjala- Maja kultuuriylg Karjalale). ;
Selles on suure peosaali krval mitmeid vikseid 'klubiruuihe, na- gu Ingeri, Wiipuri jt. Ka restorani krval on viksemad karjalask- lad, Karjalantupa, Kannas ja Raja- Krjal, saunad ja muud tervis- vimlemise ruumid. Koigi oma roh- kete ruumidega, aga neis toimuva tegevusega on Karjalatalo kigile karjalastele kui tkike Kod-Karja- last. Mitmelt poolt tullakse seda uudishimulikena. klastama, kuid erilist rmu tuntakse, et karjala noorus on vtnud maja omaks, ku- na see tagab nii majale ki ka ko-
gu karjala himule julgustava vl- javaate'tulevikku.
Karjalatalo on ka karjala kunst- nike kujutavkunsti keskus, kus seintel on rohkesti vljapanekuid; eriti huvikllane kunstnik Oili Me kavandatud riijvaip j,Karjala elee- gia", miis kogu ulatusliku sema ka- tab, Wg omaprane on kigi loo- vutatud Karjala kihelkondade vimplite paigutamine hte rivisse, alates Soome, siis Karjala, j kihel- kpndade miniatuurlipjpudega.
Mis aga tlemata meeldiva pildi jtab, on selle sisearhitektuuri ku^ jundmine karjala vrvidega vi
mnnipuidust
Tiflsjala keskus on Nurme- se lhedale ehitatud Bomba karjala kla ja Kaleva mis. See on tp- ne koopia 1855, aastal karjalase Jegor Bombi poolt pojale ehitatud palkehituset. Karjala arhitektuuri omaduseks on tugevaist palkidest ehitatud mitmekorruselised ja eri- ti kaunistatud majad. Koos sarnas- test palkidest ehitatud palveruumi- ga, tsasoniga need on karjalaste; ehituskunsti kauneimad saavutu- sed Need jutustavad vanast kul- tuurist ja rikkast prandist. Sellele kultuurile oli iseloomulik, et n ehitused kui ka tvahendid tehti kauniks ja silmale meeldivaks.
Ndne Bomba maja ja Kaleva mis on aastasadade arengu tule- mus. Selle sndimist on mjutanud paljud tegijad. Karjalas silis ja on ka mujal jnud inuneste eluruu- mid ja karjalaut sama katuse alla^
Bomba maa asus Kuikkanieme klas ja seda peetakse parimaks niteks sellest ehitusstiist. Ehitus
pind oli 24 X 10 m ja see oli kol- mekorruseline, eluruumidele lisaks karjalaut ja muud talupidamise ruumid. Majas asus, aastakmneid suurperekond, kuid aastal 1934 oli see ^attunud nii halba olukorda, et kisti maha, kusjuures lammutatud maja palgid jagati viie venna va- hel, kellest vhemalt kohn" neist ehitasid omale elmnajad,
Kogu suurhoone ehitamise juu- res kasutati kirvest ega kasutatud ainsatki raudnaela ega muud rauast sideosa. Kik oli puidust ja'Osku- sega tehtud. Nd on sama korra- tud Bomba majas esindamaks kar- jala erilist ehituskunsti kanisust. See oh saanud ka soome ehitus- kunsti prandiks nagu kalevala ru- no. Ndne Bomba on ehitatud rahvakultuuri elavaks ilminguks.
See ehitati Nurmesesse Sluojrve kihelkonhaseltsi ja Karjala Liidu koostl. Sellega tdeti kauaaegne unistus erilise prandimaja pstita- miseks, milleks saadi kaunis Risto- nieme rannapiirkond. Kui alul oli mttes ainult Bomba maja uuesti lesehitamine, siis td tehes laie- nes mte ja veti eesmrgiks kogu paariknme ehitusega karjala kla ehitamine.
Mte ei olnud^siiski mitte muu- seumikla loomine, vaid luua ela- vate karjalaste asunduse tervik. Nd on Bombast saanud ks hin- natumaid turismikeskusi, olles sel- lejuures ka kultuuriilming ja tiks karjala kultuuri keskpunkt.
Kla ehitistest on siiski ainult Bomba maja tehtud tegeliku ees- kuju jrgi, muud ehitused aga va- balt karjala arhitektuuristiili kasu- tades. Kikide hoonete ehitamisel on kasutatud palke.
Bomba karjala kla on saanud uueks karjalaste rkamis ja les-
ehitamise smboliks. Sellest on tul- nud karjalastele palvernnakukoht, kus karjalasuse aateid ja vaimu kiakse tugevdamas. Aga.sellest on mi kodumaalastele kui ka vlis- maalastele saanud matkakoht, kus otsitakse soomelikku rahvuslikku vaimu. Nii on algatus omalt osalt rikastamas ja arendamas rahvus- kultuuri, tugevdades karjala hi- mu ja esitades karjala omanolislt kultuuri selle mitmeklgse prandi- viisidega.
Suvel on Bomba karjala klas mitmesuguseid esinemisi- rahva- kunsti alal, nagu rahvatantsu,
ja teatrietendusi eriliste Bomba peoni
Tnavu esitati Bomba teatris, mis ldpildilt l- hedane olevat Jalkala eesti ksuse
Vrgu trehtriga" vabahuteat- riga, Kalevan Nyttm r.y. poolt Kalevala" draamateosena.
Prof. Heikki Kirkinen on Bom- ba karjala maja vljendust sidunud karjala rahvaga ja selle iseloomu- ga: sel on suuruse tunnet, aga sa- mal ajal see on sensitiivne ja li- klluslik oma vljendusvormis na- gu karjalane ise, kel on oskust luua rikast Ja usat vga lihtsast mater- jalist
talatega. vbahu- nib l-