m 2 V A S A BSSnrLANE: teisipeval, 26. novemhnl , November 26,1985 Nr. 88
VABADE lESlTLASTE H   L E K A N D J A
: O/ Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Poa OEt.M3B2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
1 TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
T O I M I E T U S E KOLLEEGIUM: Karl Airo, Heino Jg, Olev
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ' dispeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $57., poolaastas $32. ja veerandaastas $17.
TELUMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $77., pool- aastas $42. ja veerandaastas $22.
I klassi posti ja lennuposti hinnad tellimiskupogil, lk, 3
Aadressi muudatus $1. - -ksiknumbri hind 70 e.
 ' KUULUTUSTE HINNAD: . ' Oks toll iihel veerul: $5.00, esikljel
i i . . ESTONIA Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 LesUe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
8i!HIIHHttin{9IUUSIIIi!llllillllinililll)IIIHeillllllIllllllillilllHlllllllli^
Natsi sjaloirjategijate avastami- selks Kanada kohtunik Mes Des- dienes'1 juhtimisel tle rakenda- nud komisjon vttis endale kuus Inind aega, enne kui ta tegi ot^e, kas minna oma lesande soorita- miselcs ka N. Liidust ja teistest raudeesriidetagustest riikidest ten^ deid koguma vi loobuda sellest. Kiisimuse lahendamine nis olevat vga raske, kuna juudi o boonid avaldasid '^""^ vait survet ko
Sile pide- unistlikest riiki-
dest tendite k6gumiseks, kuna uk- iraina ja balti rahvusgruppide esin- dajad .oUd senisele protseduurile irauda vastu, tembeldades raudees- fiide tagant kogutud tendmaterja- lid KGB poolt produteeeritud siirti- distusmiaterjaliks kommunilstliku Venemaa okupatsionijudude ja nen^ e ksilaste vastu videlnud ko- laatike rahvuslaste hukka mistmi- seks..;'',
Nd on kohtunik Deschenes langetanud lpuks oma otsuse: ko-
misjon isaadab oma elsiiidajad tiitlil kus niehde lesandeks on tendmateijale uurida ja  l ek^ misi organiseerida kaheksa thtsa^ ma kahtlusaluse vastu. On vima- lik, et see tendite kogumise prot^ seduur vakse veelgi laiemale alu- sele, kiina natsi sjakurjategijate _ jlitamiseks loodud n.n; VWiesem- thali mstituudi andmetel ulatub pa- rast Teist maaihhasda Kanadasse mbunUJ natsi sjakurjategijate aivmitmele'^ sajale.. ; z/^ '
Kanada ajaldrjajiduses Viimaste kuude joksul ilmunud infotmat-
Jsiooiu phjal vib oletada, organisaf^ oonide ning nende tee^ iiistuses olevate advokaatide surve Deschemes^ i komisjomle oma esin- dajate sstmiseks N. LKrii oli suur. Surve avaldamisel toonitati eriti, et hendriigid ja Lne-Saksamaa on loonud N. Liidust teridmaterjalide tooinisel ja nendega arvestamisel Juba preteedendi. Sealjuures ji SQga selgusetuks, miks Kanada peab sellase pretsedendiga arvestama, kuna i^nada on Iseseisev riik ja setele juristtdele ei Ole vaja Washingtonist ega Bonnist minna Qiu ega luba kiisim, kuidas oma assju ajada ning siinseid' juriidilisi; probleeme lahendada. Teise argu-^ mehdina toodi sdistajate poolt et- te, et Deschenesikomisjou ei saa teha tendmaterjalide kogunuse! vahet iibe ja teise riigi inate vahel,ikuna kik andmed on yaj^^ knd lppotsuse tegemiseks.
Juudi rganisa^ioonidele Ja mende ksutuses olevatele juristide- le olid Iniuremateks vastasteks Ka- mada ukraina orgaiiisatsioonid ja nende advokaadid^ kes juhtisid pi- devalt thelepanu KGBt vltsimis- operatsioomdelej siidistusmater-
yabritseerimise yimaliistele vene aSapoIitse! poolt instruee-
ritud ja vljakoolitatiid valetunnls- tajte kanada komisjoni liikmete ette toomisele^ ^^ ^^ I^ vited olid seda kaaluvamad ja kigiti phjendatud, et tJhendrii- Mde igusmlnisteeriumi juurde Ibo- dud iiatsl sjakurjategijate uurimi- seks loodud erikomisjoni Uikined (0>M juba  pidus valetunnistaj- te ksi sattunud ja seal sisse kiik- kimd;^ lUloralinlased vtsid siiski ur- vesse
mju Kanadas ning esitasid omalt poolt terve rea tiugimusi ja ette- panekuid, millest Deschenes'i ko- misjoni esindajad peaksid klmal pidama, kui nad lpuks sski Ve- nemaale ja Molskva okupatsiooin alla kuuluvatesse riikidesse kavat- setakse saata.
Deschenes'1 komisjon otsustas nd seoses raudeesriidetaguste uurimisoperat^ oonldega tarvitusele vtta mningad ettevaatusabinud^ kuid nagu selgub, ei arvestanud ta kigi ukrainlaste hoiatustega. P- histe ettevaatnsabmude raamides nutakse kahtlusaluste reputatsioo- ni kaitseks konfidentsiaalsust, ise- iseisvald ja erapooletuid tlke, juuro depsu originaaldokumentidele, juurdepsu tunnistajate eelmistele tunnistustele!, tunnistajate lekuula- mise vimaldamist vastavalt kana- da iilekuulamise reeglitele ning lekuulamiste helUindistamist. Uk- rainlaste llsaettepanekud, mis taot- lesid tunnistajate lekuulamst neutraalsel pmnal - niteks Kana- da saatkonnas, vajaduse korral nende toomist Kanadasse, tunnis- tuste tlgendamist vastavalt Kana- da reegUteie ning fUnnis^ atele julgeoleku garanteerimist vimalike kttemaksuaktsioonlde vastu kui nende tUnnl^ used kommunistlikele vinradele ei meeldK
Peschenesl komisjoni juriidiU- sed nuandjad oiu arvamisel^ et esi- tatud tingimused^ on siiski Icllalda- sed, kuna ameeriklaste poolt esita- tud tunnistajate iilelqiulamise^ ^ t^ glmused olid palju tgaisihoidliku- mad. Ksimus seisab ainult selles, kas venelased neid tingimusi epteeriyadj kuii nende standardi jarde pn ettepanekiid vga noiid- likud ning Moskva vib neid tl- gendada oma s^isemistesse asjade- se^ f sekkumisena. Fraegu ei ole veel selge, kes Kanadas esitatud tingi- muste iile venelaustegalbirakh^ hakkab pidama. Seda teeb teno- liselt lgus- vi vlisministeeriuM ning ii vimalik, et beschenes*! poolt vljattatud ei
venelastele tegemisekSs piehniendatakse.
; Kuid:kskik, milliseks-n^ ^ igimused lpuks kujunevad, meie ei saa mda ininna ^ ktist^ et Kana- da on sattunud Venemaalt tend- materjalide kogumisega libedale teele. Samuti nagu ameeriklased, et tunne 1^ kanadalased KGB tta- Mismeetodeld ega Survevaheiideid, nad ei oska endid paimai sellesse olukorda, milles elavad inime!ed raudeesriide taga. Inimesed, kes on leskasvanud hiskonnas, kus lien- de phied igused on alati kind- lustatud, ei ole lihtsalt vimesed ette kiijutaMa, et iiaudeesriMetag^ inimolend on alati lindprii --^ teda vidakse alati liikatfi, tugatSjsm^^^ nitlaagirisse v| hullumajja Isaa- ta vi Bsegi surmata, kui rezhiim peab seda vajalikuks. Ja millist kaitset suudab pakkuda Kanada Ikui mni inimene annab Kanada esmdajatele tunniistuse^ mis tema lemiistele ei meeldi vi mis kal- dub krvale temale ettekirjutatud juhistest? Sellist kaitset ei ole - kskik kui palju Kanadas selle le targutatakse, snu kulutatakse
tehakse.  ]K.'A.:'
Kas ainult salijim^^ Ontario endine peaminister Wil-
liam Davis pani enne oma kohalt lahkumist veerema palli, mis ki- gepealt mjus valusalt nende oma parteile ja toob lpmatut peavalu praegusele liberaalide valitsusele, kes peavad selle ksimuse lahenda-. ma: katoliku kooUd kui privaatkoo- lid saavad samavrse toetuse osaliseks avalike koolidega ka kr- gemate klasside osas.
Konservatiivide valitsuse poolt mratud komjsjon tegi sellekoha- se otsuse prast seda kui see oli leidnud, et need koolid on avalike koolidega samavrses olukorras, kaasaarvatud pilaste ma ppe- maksuta vastuvtmine, kvaliftsee- ritud petajad ja heaks tunnustatud ppekava. See on' tinginud koguni sellise olukorra, et vanemad eelis- tavad katoliku koole oma lastele, kuna need on nagu. stablsema eetikaga, neis pole tavakohaseid streike ega' ppeaja kaotsiminekul nagu avalikes koolides. Leidub ss-
 ,  TP. J li? ki kllaltki veel lastevanemaid, kes T. E. Meeskoori 35. aastapeva kontsert-a ctuse avamine. Lipuvalves vasakult Rudolf j^ristiikku kasvatust peavad laste LaU, Rein Holsmer ja Meinhard Pidma, a/asna tleb teadustaja Rudolf Kuus. ' ^ ^  ^ i o o m u s t ^
Foto: Vaba Eestlane vate erinevuste prast on peetud kuid lahinguid. Nd on asi esial- gul, ajutiselt nagu eldakse, seis- ma pandud, kna kohus leidis, et Ontario valitsusel pole igust kato- liku koolidele lubatud toetust vlja m^sta enne kui parlament on sel- lekohase ettepaneku seaduseks muutnud. . . . . . . . . . . Kige suuremat vastuseisu on teiste kirikute esindajad nidanud, kes leiavad, et:, kui katoliiklased
pagulasvalitsus elab Poolakad ysyvad praeguse rezhiimi kokkuvansemist
NEW YOR^ Tpselt keU 5 htupoolikul igd teh^ ^^ Eevad 16 eakat poolakat suur mahagonlaua mber Londoni kesklinnas. Nende les- anne: valitseda  Poolat, eksiiliso kkjutab Londonis asiiiiv vabakutselme ajak^ valitsuselt toetust saada,
_^ ,  ' ' siis peaksid ka nemad saama. Kuid IKobeirt l^ nnger. katoliku koolidel onseUeksgaran-
Poola eksiilvalitsuse liikmed, ei me, et iseseisvat poliitikat peab praeguse eksiilvalitsuse eaka ilme f  d S  ^ S u ? ^ ^ ^ ^ ^ saa palka. Enamus neist on sarnas- ajama oma rahaga Eksiilpeami- parast. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ test koosolekutest osa vtnud II mster, sbralik poolakas, ei tee sa- - Ta ueb, et viimaste aastate teisel religiosel koolil pole olemas maailmasja lpust sadik. Eksiilva- ladust tema val^ ^^ ^^ kontaktidest F^ ^^ ^^ l ^ ^^ Po^ ^^ ast lahkunud litsuse president krahv Edwar.d Solidarsuse liikumise prandaaluse palju vga hsti haritud oori ^ vo+Aifv,, wi / iA+/.afnn.ina/^innd Raczynski teenis Poola suursaadi- osaga: Me aitame neid majandus- nimesi, kuna Suurbritannias siis kui Natsi- likult. On olemas umbes 500 p- kes on vimelised jtkama seda te- Saksamaa veksused tungisid randaalust publikatsiooni ja nad gevust. Poolasse 1. septembril 1939, vai- juavad kik siia." - Sabbat usub, et kommunistlik laudades II maaihnasja. Hitlerile Poola eksiilvalitsus on kontaktis rezhiim variseb hel peval kokku. ^asiMekatoliku k^^ Oli selleks vabad ked andnud N. 23 esindaja kaudu ligikaudu 12-e ja Poola taastab oma iseseisvuse, vastu oleksid mitte kristlikud m , slmides 11^ ^ 23. augustil 1939, Kolmanda Riigi- pritoluga inimesega mittekommu- mis on eksulis. Poola eksiilvalitsus .^ ^^ nemad on sellest valusa- ga kurikuulsa Molotov-Ribbentropi nistlikus maama. toimib siis ajutise, lemineku valit- j^^. puudutatud; Krged vaimuli- pakti, mille Ohvriks langesid m- Olgugi, et kski valitsus ei tun- susena, mitte teatud inimeste gru- j^ ^^ ^ olnud eriti teravate yljen- evrra hiljem ka teatavasti Ees- nuste Poola eksiilvalltsu^ t amet- pin, vaid institutsioonina. Poola ^^g^^g^ g- j^^ vastu on sellele ol-
ekult (Vakau oli viimane, kes kontinuiteet kulgeb; lbi selle Lon- ^ k^katoliku fcooUde petajad, lpetas ametliku tunnustamfee doni valitsuse. Uue valitsuse juhti- ^^g^^j^ ^ nende vastuseis j-
on katoliku koolide toetamine olnud tegelikuks maksustamise vsiks. Praegune diskussioon on vaid selle le, kas sellise toetuse andmist tu- leks laiendada ka krgematele
ti, Lti ja Leedu Vabariigid, ,^M olen ikka optimistlik," t-
les president Raeynki ajakirjanik Eringer'ile antud intervjuus. ; Foola ralivls^n raskelt puifus- ^tatav;phkel.*' ,
E^inge^tleb,etRaczynski onmr- nn paijuae aasiaie jojisui. kigile. Ajajooksul paljud petajad, kimisvrselt selge mistusegajar- ja Sabbatiteluse kohaselt on nad Lpetuseks nendiksime, et pn paremad pilased ja nende vane- yestades tema 93-me/eluaastat. ka kontaktis oma asukohamaade olemas ka Eesti Vabariigi ekiilva- jj^ ^d lahkuksid avalike koolide ss-
PoPIa eksiilvalitsus Londo^ ^^ valitsustega. litsus, mis formeeriti oma praegu- t^Q^^ ja jtaksid valilisse koo- kosneb presidendist, 12-st minist- Vahrfcorrad Briti: valitsusega on sel kujul 1950-aastate alguses ja ^jesse ainult nrgema edasijud- rist ja kolmest ministri'asetitjast, ^^ fe a^ ub Rootsis. misega pilased, kes pole leidnud See on olnud opteseisijndis 1945.^ ^ loo: See eksivalitsuls phineb konti- kohta erakoolides. ...
aastal 1963), on need eksiva-deks saavad need mimesed, kes arusaamatuks litsuse esindajad vga proml-t^^^ Kardetakse, et. pi-ovintsi"'toetus nentsed isikud poola rahvus- oh suvernsuse smbolite leand- gJ,^ J^ QQ^ ^ vivat nrgendada gruppides hendriikidest kurn mine neile, mida on siin silitatud koolide vrdseid vimalusi lWisaama'ni  nii paljude aastate jooksul." i^Kmitn AioiArvireni oi^nr? nr^o^^
aastast saadik, siis kui tookordsed  ,siis kui 1945. aastal meilt tun- liitlased (tJhendriigid, Suurbritan- nustus ra veti nudis uus Vars- hia ja N , Liit) arbitraarselt mra- savi saadik inglastelt, et nad lpe^ sidvanietisenue Poola vaH^ tegevuse. Vlisminister vttes tagasi oma tunnustuse Poo- vastas niiviisi: Teie vib-olla ma- ia riigi sjaaegselt juhtkonnalt, letate, et; mdunud sajandil oH
nuiteedile, mis ulatub tagasi vii- mase phiseadusliku Eesti Va
. .Vmane kartus ongi juba phjen- datud, on kllalt vanemaid, kes on
bariigi peammistri WUhiotsa- oma lapsed vlja vtnud avalikest ffli, kes pses vangistusest esi- kooUdest ja pannud erakoolidesse,
prikogude ,^ okupatsiooni m^ ^^ on katoliku koolides phjusta- nud suured klassid ja ruumipuudu-aa!staM9401941
kirjutab Eringer, Eksiilvalitsuse on pi- peaministefKa;zimierz Sabbat iitles Ta kirjutas Das tist lahkumise ajal septembris 1944 i^ gte arv v^enenud ja petajaid jrgmist ajakirjanikule: i,Meie pe^ Kapitari", millel phmeb teie e t tekkinud interregnumis peaminister on selletttu vallandatud. Praegu me ennast ^ ainukeseks legaalseks, sistents. Meie ei seganiid teda ja Otto Tiefi valitsuse, mis sai aga on 3% ehk 55.000 Ontario pilast phiseaduslikiiks Poola valitsuse me kavatseme jtkata Sama polii-avaUkult tegutseda ainult mned erakoolides ja see arv suureneb, Praeguna valitsus visati Poolale tikat." pevad enne Eesti taasokupeerimist kuna vanemad tunnevad et avali- kolme vlissaadiku poolt. Poolas ei olnud mingeid yabU valiinisi ja tenoliselt ei saa ka neid olemas kuna need phiksid ra kommu- nistliku vinm."  Eringer kirjeldab seda, mida ta 1
nimetab Poola ^siilvlitsuse pri- 5 ; Vaatseks maailmaks. S
Selle pieakprter asub elegantses S hoones Londoni efeldusMvsesi Belgravk rjo 1
See on tiikk; Poolast ngu t eksis- = teeris 46 aastat tagasi. Punased sa- i metkardinad ja suured limaalid 1 elegantsetest Poola ohvitseridest 1 katavad hoone krgeid seinu. =
Poola eksiilvalitsusel' ei ole min- 1 git kontakti, ametiikkti vi teistsu- | gust, kindral Jaruzelski kmmu- i liistliku rezhiimiga. Siis kui ks- 1 kord Poola kommunistlik sursaa- i ' dik Suurbritannias ritas osa vtta | mingist 'ritusest Londoni Poola  Khibis keelduti'teda seal vstuyt- | - mast. Varssavi rezhiim omakorda | mainib vga harva eksiilvalitsust. | Kui seda siiski tehakse siis rgi- | takse reeturitest", kes on kuule- i kad vrastele vimudele, kirjutab g Ermger. Sellele vastab eksiilvalit- i suse peaminister Sabbat Jrgmiselt: | Terve meie tegeyps on toetatud | Poola. Rahvusfondi poolt, mis k^^ 1 gub raha i)Oola rahyusgruppidelt s le terve nkailma; Seda raba ei  ' ole kllalt palkadeks, kuid piisa- 1
: vait meie tegeyuseks.^ Me oleme 1
Peaminister Sabbat ei ole mures N . Liidu poolt.
Austraalia eesti noorte ajaleht Elagu!", mis ilmub pea- miselt ingliskeelsena, vljarvatud kokaraamatu osa ja mned teated, sai abipakkumise kodumaaltj Vliseestlastega Kultuuri- sidemete Arendamise Mngiilt, kus oli eldud:
5,alme helt tuttavalt Sydneyst mned numbrid Teie kaastegevusel ilmunud lehest ELAG!| mis olid sna huvi- tavad lugeda. Neist paistab, et kohaliku Austraalia elu ja probleemide krval soovib toimetus judumda pilku heita ka kodumaa elule |a asjadele. Meil oleks hea meel, kui selles sals saalcsime lehe kokkupanijatele edaspidi kasulikud olla. Esialgu saadame Teile mned uuemad kodumaal ilmunud raa- matud lahkeks tutvumiseks ja kui soovite, siis kaastlistele kinkimiseks. Kui Teil on mni soov meilt edaspidi mnda vl- jaannet vi perioodikat saada, siis andke seUest t^ ^
Teile Idrjatis judu soovides
P.S. Teie^ ^^ t^e lehenumbrid on teretulnud, kui viitsite ,meidsaata."V'^--' . . .
Lahke pakkumine peab oleme tehtud juba mni kuu ta- gasi, sest 27. septembril vabanes lo Koit VEKSA esimehe kohalt ja asendati Rein Arnoldi p. Freibergiga.
kud koolid ei suuda sellist haridust anda, mida nad soovivad oma las- tele. . . Seda suunda saaks muuta kui
= avalikud koolid., enam. thelepanu S paneksid oma ppet parandami- s sele. Leitakse, et siin oleks kooliju- 1 hataja ja petajail vimalus ni- 1 data, et avalikud koolid on sski i suutelised kllaltki hinnatava hari- 5 duse tagamiseks. ... .. = Teiselt poolt on leitud, et Ontario i tuleviku kool peaks just olema ava- = lik kool, kus kik tulevikukavad i oleksid arvestatavad Ontario mit- i mekultuurilise hiskonna vajadus- I tega. Aga siingi on kohe valmis I vastuvide, kuna paljud petajad = on olnud vastu vhemskeelte pe- I tamisele ja Siellest rohkeid tliksi- I musi les tstnud... _... . ./ .. g ; Ontario liberaalide valitsus ka- 1 vatseb asjaga edasi minna ja ka I parlamendis. seaduseelnu vastu 1 vtta. Ainus kurioosum kogu loo 1 juures on, et seniste lubaduste I alusel palkasid katoliiklikud koolid I juba uusi petajaid ja arvestasid E suurema valitsuse toetusega, i Selle juures ilmneb jlle' sallima- s tuse vaim kristlike usumeeste va- s hei. hed kardavad teiste vale- I petuse" prast, jttes meelsammi I noored ma usulise kasvatuseta, I kui et see antakse; teise kristliku I kiriku hoolde ajal, kui maailmas on
_ I otse karjuv vajad^^ ?g ettevaatU
Nr. 88
30. nov Ja 1. dets. dr. T. Manets, tel. 4|
7. ja 8. dets, dr. A. Rebane, tel. 4|
Tule.xiitcikaciso! EKN tlemaaihnset
dusfondi on 15. novembj nud US$100.00 vi suur] tusega 128 kaascestlast keskmine suurus on Neile liitub hulgaliselt tusL
Nagu teada, ks ki Kaliforaiast c^ tas eest leskutse, et kui kesolev puks 250 eestlast lemj ks annetaks US$100.0| kem, sil tema annetab US$25,O0'0.OO lemaaih Yabadusfonde.
Selleks, et lemail Vabadusfond vitos se^ omada, on veel tarvis li kult mtlevat kaaseesfl^ netaks US$100.00 vf enne kcisoleva aasta on rike, tarvis tc
EKN lemaailmse dusfondi eeismrk sel guda annetuste/prane US$100,000,00, teel lisele eesmrgile. Iga tamata suurusele, ou | ning aitab eesmrgi sa^
T^ TEE KAASA!
CBC kuues oi kooride Yoistli
CBC on mranud auhindadeks kuuenj amatrkooride vistij ja teist auhinda on 500 dollari vrra, misj auhinna ISOO-le doUai' ha auhinna 1000-le dol laulmisel vivad osal koorid seitsmes kategj koorid, noortekoorid, segakoorid, tiskasvai koorid, tiskasvanut( meeskoorid (auhinnac ditsionaalsed ja ei kaasaegne koorimuusj kategoorias vivad eelpoolmainitud koori^
Lisaks eeUievale pi hind parimini esitatu<
Sooviavaldusvorme^ vib saada kohakesj jaamadest yi posti ' CBC National Radi( fr Amateur Choirs, tion A, Toronto, C Sooviavalduste esitai thtpevaks on 14. ve
Vistulauimine algi kui tasapinnal, kus kl zhrii hindab sissesaf tusi piirkondlikelt 1 lib vlja kuni kaks tegooriast.
Jrgnevalt, rkli^ hindab neid salvestuj ne zhrii, mis koosj nada muusikuist kod ja valib vlja final vestus! antakse edaj ja prantsuse raadij aasta sgisel. Nendj nete phjal valitaksi
CBC amatrkpor meldud koorilaulul Kanadas ja selle on Gilles Poirier raadiovrgust.
Lhemaks iiiformj tage: Linda Litwf work Promotion, 925-3311, extension
Iile ep