lk, <^  Thursday, December 12, 1985
' Oiitario, aga ka Eaiiadla MC!IO'M mlmlaistoi taiie l ia Puhm ratanud oma heade saavutustega thele- pan]K, 9^ Swimm Canada(aug^^ jdrjutab W mest itoorest edasijud^ ks on eestlane Eia Pul^ EtoMcoke Swinmiing Ghib liik peskonda, milline
; mitmeid tipju^ Oubi bUetnis EOMAC
:01ym-; pium Mastefs Aquatic Club) :sep- tembri npibris, kus aga liiiane kohta aastased tulemused on loet- letud, on kokku vetud <ka Kia saa-
./vutused:::^ /^-V-- IIo Puhmi ttar K i ^
{tegevusrohke suvi; Montrealis pee- tud Kanada meistrivistiustel ujus
4a lOOm semi ajaga iaO,03 ja ji 17-ks 200 m seliliujumises ajaga 2.26,30, Jrgmiseks olid vistlused Edmontonis Kanada noorte meist- rivistlustel, saades seal kaks esi-
Nr. 93
Nr. 93
te oma tagajrgi rahvuslikel ja noortevQistlnstel. See annab mulle pdjn isaldisst f Fogramml
naest kc^ta 100 m j a^OOm selili^ ujumises aegadega 1.07,92 ja 2y25,92, heljas 40Om individuaal- ses ikompleksujumises 5.22,01. Sel- lele jrgnes sit Prantsusmaale, Dunkirkis peetavaile Prantsuse uju- misvistlusile, visteldes kaasa Ka- nada noortevistkonnas. Oma hea- de tulemuste tttu oli 13-aasknet- tarlaps vlitiid Kanada esindajaks^ Icuid Icog 'Kanada iiaitond oli noorim vistlusil.
Kia lisas Isaks fantastilist tuile- Miisty Iljades m seM ajaga 1.09,15 ja ji sellega neljandale lkoliaI|ej 200 m fl>!i tagajrg 2.27,55, mis andis vi|enda koha.
Tema treener Chiis Givens tles, et mMunud suvi on ohiiid lale lbimuijdeks ja t loodab eriti; pal- ju temast eelbleva aat vistlusil. sjaseil Phja-AmeerM Balti uju- misvistlusil ta oli parim, ujudes neli uut vistluste rekordi ja saar des Robert Reimani mlestustrfee.;
Swimm Ganad" Jitieb, et 13- aastane Kia Puhm vrvt olla pika distantsi (50 m basseinis) avastu- seks, tuna tema kaks vitu 100 m Ja 200 in olid ujutud just sellises basseicus. Ta oli viimsetel ndalatel enda tulemusi parandanud neil ala- del le kahe sekundi vrra.
Kia; on ujunud Chris Givensi juhtimisel viimased neli aastat, kes oma pilast hindab tsiselt tta- jaks ja naudib praktiseerimist. See on noorele ujujale kllaltki pingu- tusi j aega nudvaks, et ta vara- hommikul enne kooli mitu tundi ujumisele kasutab ja prast kooli- aega uiiesti end treeningule phen- dab, sest ta teab, et vaid harjutu- sed teevad ta meistriks, on seda ju- ba teinud tnavu suvel Kanada ujumistel, aga veelgi rohkem peaks andma meistritunnustusi jrgmistel aastately ikuna tema tulevik olevat vga lootusrikas, tles ujumisaja- kiri.;;.
Gmseliliujumise krval Kia end parandada ka individuaal- ses kompleksujumises, millega ole- vat eelduseks see,
 et'ka -teised;teama :Iharrasta-' vad, mis annab vistlusmoment
:  ka.tree^ Praegu 13-^14-aastaste vanuse-
grupis on ^ a kolmandal kohal Kanadas 100 m j 200 m s^hiju- mises ja 19-ndal ichal 400 m in- dividuaalses kompleksujunaises, mii- le jimrde vib mrkida, et Kncy GarapidL'ul976-ndal aastal o l & - piadil saavutatud selili rekordeid ple heksa aasta jooksul suudetud purustada.
Phja-Ameerika Balti ujumisvistlustel oli parimaks uju- jaks Kia Puhm, kes saavutas neli rekordit. Pildil aunab vistluste peakorraldaja Mai Puhm talle le Robert Rei- mani mlestustrfee. Paremalt Mai Kreem ja Kia Puhm.,.
_Foto: Vaba Eestlane
Austinis,T^xases peetud ujumis- vistlusel, millest osa vt t is hid saksa ja khad ujujaid, vttis osa ka eestlane Cindy unpuu, kes tuli 200 m naiste rinnuliujumises, kus uue SA lahtise rekordi ujus ida- saklanna i^ilke Hoemer ajaga 2.29,78i teiseks ajaga 2.29,92. 
Kanada naisujujaist oli neljas m vabaujumises Debbi Wurz-
burger ajaga 8.45,88, 200 m rin- nuliujumises kuues Guylaine Mont- ma^ny 2.38,09, 200 m liblikujumi- ses khnas ;Donna MeGinnis 2.12,44. 400 m vabaujumises viies Kanada naiskond ajaga 3.54,02. 400 m kompleksujumises olid Ka- nada naisujujad neljandad ajaga 42p,57.;;:-:;\ v;:;^ ;.;:';:^ ;.. ;:.v>
Kanada meesjujaist Torn Pon- ting saavutas uue basseini rekordi 20 m Ubllkjuitiises ajaga 1,58,69, 200 m rinnuliujumises oli teine EtienneDagon 2.18,81 i meeste 400 m tetevbaujumises- oli Kanada meeskond seitsmes, 100 m seliliuju- mises oli teine Mark Tewksbury 56,51,100 mlibhkujumises oliesi- mene Tom Pnting 53,93-ga.
A iesttased yiigistasecS
Mdunud phapeval toimis Eesti Maleklubil vistlus Austria Maleklubiga 12 laual 2x75 min. Vistlus kujunes vga tasavgiseks ja lppesM viigiga 6 punkti <5 vas-
Eestlasist mngisid Martin Yelt- man (vitis), Jaak Triefeldt(0,5 p.), Hans Jrman(), Olev Rand- oja (0), Alfred Kuus (0,5), Georg Orgusaar (0,5), Valdeko Pikkand (i)), Toivo Khelik (0^5), Boris Bockfeldt (0), Jaak Riga (1), Max Pentre (1) ja An^reS Loorits (1). Vistluste kohtunikuks oM Lembit Joselin. 
: 12. Jaanuaril :keU^.X^^ toimub Eesti Majas Paul Kerese snnipeva thistav mlevisdus kahes klassis. le 14?aastastele ja nooremaile 2 x 30 min. neljas voo- ms, Alek^nder Praks on pannud nooremaile vlja auhinnad.
iPikread: 1. Kaksikkonsonant, 3, S ik- . . . 6. Jrv  vene keeles, 10. Vaba, 11. Kreeka jajumal, 12. Aiatriist, 13. Mitte jrgmise ega praeguse, 15. Lahti, 17. Mitte mi- dagi  inglise keeles, 18. Linn Eestis, 19. Aadlitiitel, 21. Ettejud- nud olek, 24. Kuju Vanas Testa- mendis, 25. Mitte sileda pinnaga, 27. Asutan, alustan, 29. tj^ ks Joo- sepi vendadest, 31. Tlitama, 33. Osa saamine, 36. Suur merekala, 37. Kuulus vihilikunstnik, 39. H. Ibseni teos, 41. Eitav sna hes vrkeeles, 42. Mehenimi, 44. K- simus, 46. Avameehie, 48. Jookide lisand, 50. Mnikord, 52. Oletuse, teatud tingimuse, 54. Kiht, 55. Vastses, 56. Kusk olev.
Pstread: 1. Eesti paremaid mas- ter-sportlasi Kanadas, 2. Saksa fil- midiiva, 4. Haljasala, 5. Riik Eu- roopas, 6. Oskab hsti, 7. Tsivl, 8. Sjariistaga, 9. USA osariik, 10. Endisaegne pikkusemt, 14. Doo- nau lisajgi, 16. Phalc totus, 20. Seda on niteks keskndal vl ree- de, 22. Nitav sna mitmuses, 23. Teatud karistus, 26. Linn Rootsis ja Venemaal, 28. Poos, hoiak, 30.
Rooma armastusjumal, 32. Naise- nimi, 34, Ainukesed, 35. Truu,. 38. Llitusmehhanism, 40. Raske t, vilets p^li, 43. Tdruk ameeri- ka knekeeles, 45. Himu, 47. Lind, 51. Noot, 53. Asesna saksa kee- les. . .
LAHENDUS
Pikreadj 1, Vljak, 6. Varvas, 10. Lapik, 11. Saabas, 12. Verner, 13. %aleer, 14, Eger, 16. Prii, 18. Ruhr, 19. Nirvaana, 22. Orel, 24. Hlevi, 25. Tsikd, 27. Emak, 29. Kahnistu, 32. Eros, 35. ASEA, 36. Turu, 37. Pasteet, 39. Topelt, 40. Tinunan, 41. Rivis, 42. Saatan, 43, Dorval.
Pstreadj 1. Vestel, 2. Laager, 3. Alas, 4. Kasparov, 5. Villane, 7. Ader, 8. Vndra, 9. Sarnia, 12. Veer, 15. Rulluna, 16. Pankrot, 17. India, 20. Uta, 21. Kikas, .23. Riet, 26. Skeletid, 28. Muutlik, 29. Kartus, 30. Leepra, 31. Skat, 33. Surmav, 34. Tunnel, 37. Plea, 38. Tiso.
k u i d ;Kia kise.: 9,meie
Tnavu maaihna kigj ae kolmanda kohnikhppe tulemuse 17.86 hpanud Charles Sunpkms on eshnene, kel hel vistlusel on 6 korda nnestunud hpata 17 meetri joonest kaugemale. Sellega tuli ta toime USA meistrivistlus-
tel, ku$ 17.52 andis talle kolmanda sai 19. oktoobril 22-aastasek. K d - koha. Simpkinsi hpete, keskmine mikut hppab ta 1982. aastast, mil oli 17.37. Varem on Viktor Sane- parun tulemus oli 15.23. 1983. a. jev 1972. aastal hpanud 5 korda juba 16.64, 1984. a. 16.76 (tagant- 17ineetrist kaugemale. Simpkins tuulega koguni 17.18).
ILMUS TEINE TRKS INGUSEEELSEST KOKARAAMATUST
9f
Hifja Treumutb ja Viivi Piinisiid 430 retsepti ^ Hind koos saatekuluga Can. $15.-
felliinisi vtab vastuVaba Eesttese" taUtOfi.
lUaniatud saadetelose v  ^ Los Mgetesist.
i i i ipis i i iss ipniBiPH
Piret oli lahkunud nii kiirestii et ii jtnud oma koolikoti Barbara
Juurde. Roosna o oodanud trepil. Nad olid lmud kops korterisse, ta oli kohal lapsehoidja A. Nad olid linud magamistuppa vestle- ma. Hetk hiljem oli korterisse he- listanud Lepaje ja rkinud Roos- Mgai Puret-d dnud Icuuh^ lest mehed rkisid, Ka hiljem ei ole Pu-et kunagi kuulnud, millest mehed telefonil- vi muul viisil r- kisid, kuigi kigi emakeeleks oli eesti keel.
Lepaje oli tulnud veidi aja p- rast korterisse. Roosna ja Lepaje (Dd rklnudi omavahel esiteks elu-
ruumis }a siis olidkinni. Selle jrel oli Piret saat-. nud lapsehoidja koju, mis ema Reet Kosose meelest oli ebatavali- ne. Piret oli siis helistanud oma emale, aga oli kogemata vtnud Barbara H . telefoninumbri. Selle jrel Oli H . kinud Piretil jrel J nad olid-linud koos Reet Kosose ri kaudu ; moej oonistamise kursu- sele. Mehed olid jnud korteris^ ^^ ^ last hoidma, ^ ^^ r^^ ^^^
Piret oh hiljem tulnud kursuselt ja lugenud oma^iilesandeid. Mehed olid sel ajal tulnud korterisse ilma midagi kandmata. Reet Kosonen tlek: et ^ Pi^ et heitis,, meestele
med rdult. Roosna ja Lepaje kohaselt neil olid korterisse tulles kaasas relvad, kullad ja riided.
Piret oli Mjem linud Thomas B. juurde ks ja tulnud sealt ta- gasi; kella 03,00 ajal. . Neljapeva hommikul oli korte- ris kinud Rein T. ja rkinud mi- dagi ldiselt Tillanderi kalliskiviri rvimisest. Pireti tluse kohaselt Rein ei viinud midagi korterist vl- ja. Rein T. ja Reet Kosonen tle- vad, et korterist viidi kasukas su- vehoidlasse". V :  .
Mehed olid linud korterist enne Pireti kooliminekut; Peval kell 11.30 ajal oli Roosna tulnud Pireti juurde kooli ja ksinud Kosose korteri vtit. Minnes koolist koju, rgib Piret, olid korteris Roosna ja Lepaje. Umbes kell 14.30 ajal Rein T. oli helistanud ja ksinud, kas oli korteris ka teisi. Piret oli vastanud eitavalt. Umbes poole tnni prast Rein oli tulnud. Ta oli rkinud meestega umbes; 15 mi- nutit, aga Piret polnud midagi kuulnud millest rgiti.
Pireti arvates Rein oli ksinud Kosost kuigi ta ise teadis, et oli vii- nud Kosose kella 12.00 ajal Auror ra haiglasse lapse operatsioonile. Kella 15.0016.00 ajal Roosna ja Piret lksid Monica L. tkohale, kus Roosna laenas 200 marka. Roosna O Msinud: temalt k^^ vtmeid ja nad olid koos linud
SAAK JA BMW KAOVAB y
kui Monica tli tlt olid Roos- na ja Piret linud Tukholmankatu korterisse tagasi, kus nad pidid rii- deid vahetama. Korterisse tuli min- na taksoga. Selle jrel nad jaluta-
sid Tullipuomi taksojaama ja sit- sid Vallilasse. Pireti teada Roosna autol oli mingi viga ja see tuli sealt ra tuua. Autot ei ohud enam ko- hal kuhu see oli jetud, Rein T. korteri lhedde.
Roosna oli ehiud, et Aleks on viinud selle juba varem ra. Selle jrel nad olid koos sitnud Kosose korterisse ja ohiud seal umbes kella 20.30 ajal. Lepaje oli helistanud korterisse. Jlle polnud Piret kuul- nud millest mehed rkisid. Korte- rist lahkumisel Monica korterisse Piret ei mlesta et neil ohiuks kaa- sas midagi kantavat. Roosna tles, et kaasas oli Pireti must kpolikoh- ver. Samuti tleb Monica, et ne oli olnud kaasas korterisse tulles kohver.
'SHMUlS TMBUB ;KdOMALE;:v ."-/^
Reedel, 19. aprillil Lepaje t- luse kohaselt ei kidud palju kor- terist vljas, vaid osteti toitu ja ajalehti. Pet oli hommikul samas- se korterisse tuhud ja maganud peagu kogu peva. L. oli linud prast td Porvoosse, aga oli and- nud seltskonnale loa jda ndala- lpuks korterisse.
Reedel ja laupeval olid kik kaalutlenud kuidas pseks korte- rist vlja. Piret oli ajanud meeste asju, kinud muuhulgas raudteejaa- mas L-nimelise isikuga kohtumas. Enne oli Pket katsunud Patrik
Kari R'lt ja Barbara H'lt au- tot saada. Reede ja laupeva vahe- lisel l nad olid kohnekesi maga- nud korteris.
Lepaje vidab, et t ngi kulda viimati siis, kui need kokkuarves- tamise jrel paigutati Roosna kohv-
risse. Tema arvates vis need kor- terist ra viia vaid Rein T., Reet Kosonen vi siis Roosna ja Pket koos. Ta peab sna kindlaks, et kullad viidi Roosna poolt korterist ra just neljapeval prast kella 20.30, kui Roosnale oli selgunud, et politsei oli nende jlil. Roosna oli Lepajele elnud, et. see ei peaks muretsenaa, kullad on kind- las kohas. Oma tluse kohaselt Lepaje ei tea, kus kullad on. 
VASTUKIVAID KNMAJSI^' j ; ^
Raivo Roosna tunnistas samuti omaks osa kahes relvastatud r^ vimises. Ta rkis loodavast orga- nisatsioonist, mille ksuks varandu- sed tuleksid. Ta rkis end olevat veelgi Rootsis poliitilise asli alu- sel. Ta ei nustunud, et Soome tu- leku mte olnuks just rvimiste tegemiseks, aga sellinegi vimalus oli ohud mttes.
Alguses Roosna rkis, et ta oli hankinud relvad Stokholmist ja et need toodi Roosnale kuuluvas BMW DCZ 668's. Hiljem ta vitis, et oli tutvunud kellegi isikuga Rocktail diskos ja ostnud need hil- jem disko esisel. Lpuks ta siiski nustus, et on saanud Matti Savi- kari telefoninumbri Jarmo J. abi- kaasalt. Savikari oli mnud siis relvad 11. aprill Roosnale ja Le- pajele. J. ga vaidleb vastu, et ta andis neile telefoninumbri.
Tillanderi rvimise osas Roos- na tunnistas Lepaje jutustusest kinni pidades, aga. ta vaidles vastu, et kuritegu oleks plaanitsetud juba ndal ette, nagu Lepaje oli el- nud. Ta nustus kll, et ri leiti eehnisel peval ja reit oli osalt lbi
sidetud samaaegselt diskosse si- duga. ris Roosna oli tegutsenud vahma, tlemata kogu rituse jooksul ainsatki sna,
Kui naine kohale ilmus oli Roos- na tulistanud kindluse mttes nai- sest paremale poole seha. See ei pea sski paika, sest tabamused olid naisest vasakul poolel olevas seinas. Roosna tleb, et ta tulista- nud puusalt. Tema mte ei olnud kedagi kahjustada. Padrunikestast ja hiljem HOP'i rvimise jrel lei- tud kestadest KRI* tdes kriminaal- laboratooriumis, et need olid tulis- tatud sama Roosna autost leitud konepstoliga.
SILMITU M G M N E 
Alul Roosna tles, et pagemi- seks ettenhtud auto pidi jetama garaazhi, mille all meldi Lepp- suo ESSO't. Edasi ta rkis, et saak _ jeti hte prgikasti, mida hiljem ei leitud. Ta muutis pidevalt oma jutustust. Lpuks Roosna ss- ki nustus, et auto sideti Malmin- katu 34 parkimisgaraazhi ettenge- matult. Garaazhi esimesel korrusel nad vahetasid riided; Selle jrel Le- paje oli lahkunud, Roosna oli sitnud auto teisele korrusele ja tstnud saagi nmg relva BMWst pakiruumi. Samas ta oli peitnud garaazhi hussteemi peale auto Rootsi numbriplaadid. i Hiljem Roosna nitas koha, kusi nimeta- tud plaadid olidki. j
Teisipeva, 16. aprilli htul Roosna oli vtnud Meilahti parki- mispaigalt valgelt BMW autolt Soome registreerimisplaadid ARS 316 ja paigutanud need Kalevatiel oma auto klge 17. aprilU hommi-
AiK>PAR BKTHERINGTO
mmm\
ELE
Kuukttusi adala esim< csmasp. hori ndala teise
map. hoii)|
V tel.