istlasele rootsi r^ eim lorditeenetemr^k
iRootsi Spordiliidu (Riksidrotts- fbundet) |iea'koosolekul austati ju igal teisel aastal vljaantava [geimkuldteenetemrgiga teiste^ Igas ka eestlast Vambola Leet- ad Ekilstunast, kes selle austus- llduse vttis vastu prints Bertili tst. Seda teenetemrki on lbi [ade saanud 2853 tegevsport last, ^nerit ja administraatorit. l%mbola Leetmaa erialaks on Ivpalh Ta on olnud aktiivne Es- [tunas kui ka lerootsilises ula-
s^. Sellekrval sobib meenutada, [korvpalli Rootsi toojaiks olid
eestlased ja ltlased, peaaegu terve Vambola Leetmaa
on korvpalli alal olnud aktiiv- Koos abikaasa Kariniga kuulu-
Inad mitu aastat Rootsi nimeka- Ireenerite hulka. Poeg Kalju oli la K F U M Eskilstuna esindus- kkonna tugisammas Rootsi eliit Imel (Dvision I). Ta kuulus alati jskonna parimate kprvikttide ta ja plvis mitmel korral the- mu Rootsi rahvusmeeskonna
ijana. Lpuks pingud viisid linkpingi, kus sooritas arsti ek- Id ja ttab seal sel alal.
Leetmaa ttar Leelo Pukk n |vne poliitik Stokholmis.
imaegselt: selle tumiustusega la teenetemedali SdermanlandB Idiiiidult. :
liaselu ^ inglismaal, kuuludes Ifptrdi Eesti Kodii liikmeskon-
Pensinrid^ hingusse
lil Monica kortfcri vti. mis. li peval anti Mooicale tagasi.
[D?
)ik eespool jutustatu on as Jenevaist osadest pimitud po-
uurimisprotolcollidest. Mis [na, Lepaje ja kaaslased on id pole alati olnud tega koos- L aga see peab klbama kuni
| i tunnistatakse. |rkimisvrne on protokolli-
mrgata, kuidas need testi fad vlismaalased" on JlL mud soome naisele ligipse-
kui see oleks seksileht, oleks jlseid kirjeldusi /kllaldaselt, is hrrad igal htul soovikoha-. pdsid mnel laskerajarV
ja kauneid soome naisi ja las juti ks tdrukute voo
^(iil polnud kordagi vaja hotelli- ij, nagu Lepaje lekuulajaile
listas. On siiski thelepandav, (rrad sageH bisid Reet Ko-
juures, aga see ei olnud muh tingitud naiste puudusest,
^navamehe arvestus on, et sel- [edaspidigi 5-6 aastaks hrra- )ole Soomes elukohast puudus, kulud katab Soome riik. Kui-
|xib Reet Kosose ja noore Pi xsi. Selle jrele mida olete lu-
id on sna kindel, et vhemale pidi midagi teadma vi v^
lalt tajuma. (i Reet ega Piret ei soovi taga-
t^mist Eestisse, ega muidugi ka Roosna ja Lepaje sinna
[uotsust kandma. Ilmselt vlja- riise hirm on sundinud Pireti jstuskirjades tunnistama ,nia
j^f-Roinaga, mis viks tulU jstamisele kohtus; Thelepandav \is see siiski on, mi^ ^raseidbimisi teise mehe juu-
lpetab Soome poli^^^ oma pika loo.
V A B A E E S T L A N E teisipeval, 24. detsembril 1985 Tuesday, December 24,1985 Lk. 7
Maiste kontser Head myisikcit kahest maailmast
8. detsembril Estonian ConceH Armas Maiste saavutas Lemba Management korraldusel andis To- muusikaga hea, koduse kontakti, rontos Iseseisva klaverihtu Armas Ta kaiidis sonaadi ette mngides Maiste Isegi mugavamini kui eelmistes
Kontsert toimus kuiunglikisKon-^^^^p servatooriumi kontserdisaalis. A. eepilised episoodid. Maiste tutvustas ennast jrjekord- ^ , . selt - erandlike vimete ja avaru- '^^^^^^ ^brjant-pala" ^ Polo- sega muusikuna. Klaver ei ole tal- ^^^^^ olL Maistele soodsaks le instrumendiks, mida mngida, ^^^^^^^ musitseerimise ja tehnilise vaid vahendiks, millel oma muui- vimekuse tasakaalustamisel kalisi ja tehnilisi vimeid ka ise Kontserdi teises osas vs Maiste nautida. publiku muusikamaailma tei-
sele poolkerale, dzhsl atmosfri.
selt erinevates muusikalistes sf- KgPeait tutvustas Maiste en- rides - rangelt klassikaline ning ^^^^ erakorraliselt vimeka impro- sus tegelik improvisatsioon dzSas. ^Iseerljana - kunst, mis itses 18. si meediumis. sajandil, aga nd on - vlja ar-
vatud dzhff lssMest i vlja swir- Esimeses {osas esitas Maiste, nud.
Bachi, Beethoveni, Lemba ja Cho- . . > pini hetid. Nendest ulatuslike- Bmprovisatsiioon muidugi ei le maiks olid Beethoven! Pateetill. ^5"** jumala-anne, vaid phjaliku ne Sonaat" oon. 13 ja Artur Lemba ^^^^ ^^^^ vUaareudamise Sonaat no. 2 . ' Fodukt^^a siin testas Maiste, knai
I V : ta oma ma- Kontserdi avanumbrim esitas terjali tunneb ja kasutada oskab.
Maiste BaefaiOrel^^ Selle oreliteose on klaverile trans-. , . _ , . kribeerinudSilo. Aastaid, aastid^ ^^ !^^ ^^ ^ tagasi ^ Toronto Eesti Meeskoori 3 ^"f soustina Massey HaUIs - avas^ > s^akene^ ^^ ^^ ^ labi pai- Maiste oma esinemise sama pala- 4"^ f ji- 3 ^ ^ ^ lm ga. Tookord iaia^ ^^ ^^ P**"^' Maiste kontserdipub va polfoonilise koe ja erandliku tehillse briljantsusega. Kik see Kogu
North Yorki etnograafilisel jlupidustusel esines mitukmmend rahvusgruppi, teiste ]] hulgas 'ka leedulased. Pildil vaade rabvarivais nukkude vljjpanekule,.
rnsi piku elut ys U alles ka sjasel kontserd.Ma-^ 10. septembril suri Phja-Iiri- juba mainitud, sellega seoses the- T I M P K A A R P PnQtiPni^^j giorel igiossvt t is Maiste kik^ ^ astronoomilise fsika rakendami- - ^ ^ Q C ^ ^ A / ^ ^ ^ ^ ^ Y
karid.^ ^^ p^^^
on samam; panna '^'^^^ Larissa P h v e l - ^ i n memoriam" kohtserdrbteos^a kaks sonaati,^ maal, fcndas tolliametniku palju^ tuuma^^ eriti veel kui esimeseks on s^^^ lapselises perekonnas, sai ta kesk- selt vesinik muutub heeliumiks, j^ j^ j^. Lneranniku Eesti Pae^^ pianistliku muusika ,,kinni^^^^ nagu Beethoveni Pateetmne so- muusikaliste vahendite kasutamise 'IT.m ' "^.^f^ uurijana:ja eriti teooriad ja.kaalut^- ^iku Eesti Pevad Portlandis, Ore- naat". Lokaalpatrioodlna li mu, mtteid mmUmlitulu ei olnud } ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ " ^ " ^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ sda valutama Lemba ^o^aadi vlmaUk saada muet, kus Maiste ?^a.hkendo "^'^'^'^'^'^^^^^^^^ matuse prast otse Beethoveni j- ennda muusikalise maitse tsentrum ^ " ^ " ^ ^''';^f^^^
^l- ' ^^^^ kik kasvas edasi htlase ^1 ir;^i .t.<, gutses 192144 astronoom-obser- tas. Tema teooriad o id aluseks ka * , ' . , moe . r
Maiste esitas Beethoveni i m a. J* ^ ^ ^ . ^ ^ j ^ ^ ^^^^^^^^^ 1930-1934, maailmaruMmi lendudel. t , 1985. a.^. , X u ^ kirjutatud sonaadi vsa lekstipuli- improvisatsioon eesti rahvaviisi- mil oli klalisprofessoriks Harvar- Temale on tunnustuseks antud ^ ir tait ja jlsis hoolilsalt partituuris jel oU Armas, Maiste kontserdi di likoolis USA-s. Kodumaalt lah- terve rida medaleid ja aumrke. Ei^**W^^^ leiduvaid helooja mrkust Luk- krgpunktiks. kus pgenikuna 1944. Juba 1949. puudu aga ka Briti Kuninglikii; " susliku harmooniaga Adagio canta- , , a. nnestus temal jlle oma eriala- Astronoomiahingu ja Vaikse o-^^^^ ^^ ^^ ^ bUe juures vltis Maiste oma mt- Kontserdi Jopuks estas Maiste ,^ ^ale asuda ja nimelt Phja-liri- keani Astronoomia kuldmedalid. ""."* ^ vabadusristlemine teid nins s4 osa kujunes sUs ka w e l p r w u j e e m mmOM. Armagh observatooriumi, I975-valiti -ta SA Rahvtidlku ^^^^r^m^m^^^^ rahulikulfs. svenenud beethovenli- vustades d t o arengut la i^ m.t- ,^ jgg,^^ krge vaniiseni Teaduste Akadeemia vlisliikmeks. '*'^ff"' V i?''?- 1'^ > kuks tekstiks. Sonaadi viimane osa mepalg^testidide. Ta alustas nn,. uurimist alal. 1974- piku nimi on aga ka jdvustatud R u k o g u teated , ^Kirikufond, pakub virtuoosUe palju vimalusi nagu _ standard^ rufased kolavad 76 oli ta isegi samas direktoriks. taevalaotusse vi^eplaneet nr. ning Maiste ei jnud siin midagi ning takus sus labi dzhassi arengu- doktorivitekirja kaitses nol Anna Mana Pllu 85-aastane 15. vlgu ei oma srmevledusele vi harite VMtades fM^^Of ukolis 1923. . Tema t Aga ta oli ka :iwniidalt B Beethoveni tekstisdelevusele. he .tugudel ja ampressiomsmist ^^^^^^^ ,.Lendthtede vaatlemi- klaverimngija ja komponist, je- ^ V;" ,^* "^''f "^^ 'S
mjutatud harmooniatel, ta pam rv . , K.Mfroo ^^v^Ar. ^ to, ^. i; u i / i i dusel 35. aastapev . H . Hansson Jrgnes Artur Umba Sonaat nr. J, k,ajaskom.a taipama, et. kor- ^ H r S J v ^ l ^ t o ^ H ^ d 1^^ P^! kompc^"^ . k ^ T ! ^ toi-^
2, si.miBooris. ,ife azhss nuab enne krgemat t f ^ fi^ '!!^ d^ ^^ t duretsepte. Eesti Kultuuri hine 1 ' . . . , . , . alused vljattanud gmnaasiumi sele kauni vljaande kaanepildi vi , v , r -
20./30. aJstates oli Artur Lemba virtuooslikkust kui klassikalme ..^^^^^^^ 1^ ^^ ,.^ ^^ ^ ju^ I maailma- Laihetav meri^^n maalinud L a ks eesti rahvamuusika rakendus- wusika. soja ttar dr. Helgi pik, kes ka ppe- mees-Kitching,,Siberi teelt pase-
likke avangardiste. Eesti rahvalaul /j^^as Maiste loetas oma kont- ^ . . . ^ ^ V ^ Juna botaa Swansea liii- ^ " ^ ^ V - . ^ ilmub tema muusikasse pigem s- ..^di palaga, mIUe" nimi oli Fina. , .^e^^^^^^ f dn : ;E.^^ik vaga ^ ttab. D r . - E . pik,/ i ^ P f ^ ^ ^ ^ ^ ^ dame kui muusikateaduse kaudu. ^^^resa''. Srpriislks^' ^ ' " ^ ^ ' " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Tema ooper Kalmuneid" oli esi- ^n oli he noore. eesti kitarristi, P^^'^^^"^^'^^^ ja ei vsinud otshnast huvitavaid Hoohs , tanuayaldusi ja^eade pvoh mesi ulatuslikke eesti rahvaluule jgdc Soostare liHumine Maistega. ^^ "^^ ^^ ^ " ^ ^ J : ^ ^ Ja rahvaviisi rakendusi. Aga see '^'''^.^^'i'^^^^^^ oH aastal 1928. Sonaadi nr. 2 kir- Kasutades tuntud meloodiaid, ksitles thtede vahelist tolmu. j^ j^ j^ ^^^^^^^ . Jutas Lemba 1952/53. aastal. Siit nad taas Ligi TO-aastase teadlase pideva de Anna pik. Tema noore : ' vaatab vastu vilunud, oma mstni- sioone nm^ J^ nj^ ^ T llif uurimist tulemusena on temaU vend C^^^^ menti phjallkuU tundev klaveri- ise oma kindlakelisel musitseen- .^^^^^^ 300 pikemat artiklit ja l i - t likoolis geoloogia p^^^^ EESTI KALUR nr. 4 - S i i g i s kunstnik hest, aga internatsEO- mnseL Moman Toi gi 600 lhiartiklit, ldmahuga le gia professoriks, sai dr. kraadi
: 6.500 leheklje. tus 1928. Kodumaalt lahkus 1944. kirjas on avaldatud E. Pesttai . a. ja siirdus Saksamaa kaudu Ohstatud Lnemere lhedest",
Teda peetakse heks^ ^^ ^^ y 20. sajandi astronopmidest, kes oh kar; oli diplomaadiks (juristiqa) ja hus Koguva kla rannal". H. Aks- kursis kikide astronooraiaharude-e|as korras. heig ;,Paadiehituse mlestusi Ak- ga: pikesessteemi vaikekehade ^^^ ^^ l ^ ^ ja planeetide uurimine kaksikth- tede mtmine, plapeetide fsika, hiidthtede sisemise struktuuri ja
Harnldane kinketeos vreastei
ARNi ROOSI iB-
,N.LIidiii
Suurepraselt kokkuvtlik t m eestlastest/ ja nende tiendatud rohkete fotodega, mis sobiv
ustest
M b v a l , , Y A B A I ^ ^
jaja kosmoloogia probleemid, ILMUS: planeetide fotomeetria ja terve rida teisi lithtsaid iBurimusi, millede' loetlemine nuaks pikemat kirju- tUSt. ^ ;^ //-
Juba 1922. a. andis ta esimesena usaldusvrse hinnangu Andromee- dathessteemi kaugusele, testa- des htlasi ka glaktikavliste tahe- ssteennide olemasolu.
Maailmses ulatuses kulgesid te- ma galaktilised uurimused thesta-
l, samuti ajga ka, nagu
,ELU JTKUB VRSIL"
Jdaval VAJLA^^E^^ taUtoses
kult", A. End Kalahinnad Eestis ja Ltis 1918-1944", Hilda Allika luietus,jPrnu muulist", E. Art Sada aastat kartulivep alustami- sest Soome", E. Art Meile kirju-^ tatakse", Eesti Kalurite Koondise suvepevalt 5. juulil 1985**, Siina Kembi Mlestusi oma vanemate tst ja tegevusest", ja sama au- tori Eimesed julud maapaos", Halifxi pevilt", H. Msberg Piiritusekuningad, kannupoisid ja koUnokad"/ H. Toots Kalaspor- dist IX'*, sama autori ,,Kalandus- alalisi oskussnu". Lpuks H. T(bot-
>t>*-'
