mm
ABADE E E S T L A S T E HLEKANDJA
Vaba Eestlane, 1955 Lesiie S t Don Mil ls . :-Ont. M 3 B 2M3 . -
P R I I : E S I N I P U B O S H E R : Free Estonian Publisher Ltd . 1955 Lestie
[ms/..Ontv:MaB 2M3
T E G E V T O I M E T A J A - H a n n e s ja.-^ra
T O I M E T U S E K O L L E E G I U M : ^
T E L E F O N I D : toimetus 4444823, talitus (tellimised^ Icuulutused, ekspeditsio) 4444832 avatud esmaspevast reedeni 93-ni^ T E L L I M I S f l l N N A D Kanadas: ajalehe ; tariifiga aastas $57.~-, poolaastas $32.- ja veerandaastas $l7.----vkiripostiga lisandub postikulu ~ vastavalt $ i07 ., $57.^ $29.50. TELMISHINNAD vljaspool & tps $42. ja veerandaastas $22.. I klassi posti Ja lennuposti hinnad vastavalt U S A $111 $ 5 9 . , $ 3 1 m u j a l vlismaal $136., $72.,-$38. Aadressi muudatus $1 . ^^^^^^^ hind 70 c. K U U L U T U S T E H I N N A D : ks toll^ ^ t^^ ^^ Jel $6.. &Mlptui vetakse vastm ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 10-ni ja ndala teise ajalehte Kuni kolmap. homm. kella 10-ni. liaooItaegar^^^^^ Marley 223-0080
Eesti hispanga juhatus tla taga. Istuvad vasakult: Maide Must^ Pee- ter Einola (seljaga kaamera poole), Egbert Runge, Eino Kuris, K a r l Randlaid, panga
. See, et:olnud mitte MhuIt:amee-;ito^^ maa- ^ > o r o,. . . .* - j mMast6le,vsM^l^ maailma illmaruumisidukll^^^m elanikele suerelks shkiks kui ja sooritas 3 tiiru umber maakera. CidstciipilI 283 B1lii|onif hendriikide maailmruumilennukP seda on teostatud jialjudel S:-: ,^hallenger^ liihikest aega p^ p i m i s t dy nimelisest maailmaruumilendude koik need on lppenud nnelikult. , . \J^\.o. , 1 va**,a v a ui%^^^^ keskusest Atlandi ookeani kohal mmeerika astronautidest on seMe* 361.584 diant, Panga hoiuste jumdekasv oU umbes 1,4 miljonit dollarit ning lae- plaWatas ja aHa kukkus. OotamavPika^t^^^^^ t u i nnetusel said surma seitse ast- hustuste titmisel u^ t o - i - J n u i i ....j j i ~. . . . . . , ironauti, neist^ milj. doUant. Pank on puudnud koigitit)ma liikmetele yastu neist meeskonnaliige,; teine kooli- kiinaltVei kustutanud' ebnhestu-kda;n^^ peaaegM klM neid -ViliiallBSfl, mMa MBd saavad UBst(^^^m petaja, kellele, vimaldati; tsiviil- nud lendjvaid ^aap^^ ieilireSc'^^ ' isikuna kaasalendamist, et sellega giuS juht ^ ^
-fflila:, kriipsutada kosmoselendude ;tu : , Jutuajamisest vtsid .panga juht- mrgata elanikkoBBiiia^^^^^^^ ja asjaajamise ssteemi rakendartiise- lootusrikast tulevikku kogu Snim-^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ K^^ ^ ga konnale. , ; ei o!e ^^^ laid, abiesimees E . Kuris, laekur A.^^^^^^^^ ^^ .^ ^ V ^ ^ . Pank ritab ka u^^^ ^Kfendrllldikle^M kinapaevaks,kuna seitse julget en- takse ning ^ U ^ ^ nudsnski parandada mnede raha^ . . . . : - ^ . .^^n^i^^w noorte lise vljappe saanud husitjat, suuri pingutusi plahvatusel p asutuste olukorda Lne-Kanadas"'^^^^ , ~ kellede lesandeks oli maa8lmaruu-nud,,ChallengerV*vrakiosade me-^^^^^^^^^^^^^^^^^ sunnitud mdunud f7^' maKs^o panK iiuieie iimme-
majanduslikust olukorrast ja To- m^^^ rontoEesti hispanga tegevusest relduste tulemusena oma tegevuse ^^^^^ andis esimees K . Randlaid, mida^^l^^^^ Mdunud kriisi jrel- ^ vajalikud osathed 20 dollari teised juhatuse JSikmed ja panga mjud on puudutanud ka paljusid
operatsioonide juhataja tienda- Teise uuendusena tuleb mainida,
Ihiiuulikku vajd^ e^ ^^ oomjaamade kaudu edasi ka kolki- nnetuse phjuste otsjad e ole ^ dess i maailmanurWesse, kus seni kuidagi u n d ^ S.S^Sif S f!w ^ laenusid. y Selle ssteemi alusel vivad Tomn- ameerika saadete vaatamist ei ta- gemist viks olla ka sabotaa^^ to E6sti hispanga liikmed kasuta- kistataegatsenseerita.Nndav6ib See teooria omab^ ^^ ^^ ^^ telda, ' t Snuetuse kaasaelajaid kandepinda, et Ameerika hendrii^ ^ Sin tS^tt'v^-r^ - ^ ^ - " i : M "v, hispankadega opereerimi- vaatlejatena oli M m n e i d kui i L g i gid mitte sadu miljoneid. ja v a p ^ ^ J f ^ e . nagu kogu Ontario provintei. Selle vi-
K u i d inimliLtrgdia k^^ ^apustasameeriklaiLhtlemataka judnud ning ^ v ^ ^ ^
" - .kate k.# keskpanga laenuprotsent alla ga varade ja kohustuste aruanne avalduse vajaliku plastist kaardi
- - . . , . JJ ^_ w w a w > > * a w V .
mi uurimine ja inimkonna heaolu rephjast les tstmiseks^ Teooriaid huvides mtmatu kosmose valluta- on mitmesuguseid, kuid kski neist mine said seni seletamatul phjusel ei oma veel nii suurt kaalu^ et sel- tekkinuidpihvatiisel surma. Shokk lele yib nnetuse jphjuse les oli seda suurem, et nnetust ei ni- ehitada. Arvatakse, iet midagi juh- niid pealt mitte ainult Gape^C^^ tus heChallenger'i" tkeraketi-
sur prestiizhikaotus ja tohutu ta- loogiatnaKaia Kasutama Ka presi*" , O ; O ^ V , O i , ^ . , . . . V ^ U O - l A A A n n AU i . ~ gasilkseHiste lenduL sooritami.de. Reagani maam seks ja maailmaniumi uurimiseks, vndi raja^^^^^ ' KH^ "^ -^ ^^ 7^ ^^ Rkimata kosmoselendude tht. s e t s a l a d u k ^ s u ^ ^ ja l i^e e e s m M ^ ^
m a a i U n i u m i tu.ar4>tte'hvi. mjun^^^ . .^^v^v f .^ : k p . k : k ^ , s , a a o t i ^ ^ panga l..get.
pmakap-tal, summa. a a s t a l p u l 5034 Higet.
Esimees K . Randlaid rhutab jehes lpukokkuvtet ldise ma- enti, et meie hispanga edu alu- jandusliku olukorra kohta kesole- seks on olnud meie liikmeskdn- vaks aastaks mainis K . Randlaid, ma u^a!dus_oma rahaasutuse vas- et toetudes statistilistele majandus- tu nn mdunud aastal ku i iras- jikele tegureile v5ib riigi majandus- ketel kriisiaastatel. l ik kasv olla ca 3%, seega 1 prots.
vhem kui mdunud aastal. In-
taVa kaitsevndi rajamist, nnetus Sabotazhivimalused Muuvad ^^j^^j^g ja edasi ^n seda anisaamatum j a v a p n ^ ^ seda .suurematena, ^ t _ _ ^ president Reagani projekt varn, am^rAlasJ on mitmel k.d ,a lendudeks va^hkud _ raketid ,^3,elvade vastase kaits?vndi korral kuu vallutanud^ BucJ maajlmaruunns k o r g t e l ^ dent Reagan oma jrelhdes plah. gia abil teostatud uunmis- ja k a t M ja nends raketid vatuse ohvriks langenud astroiuiu- selerrfusi.^ mis tunduvad sagift fentai^ vetevanast yoeta- komphteeentnd Saavutn^d, kus vtlikkus, edasipdlikkus, opti- w ,a tegdikku^nu kantum. ^ ^^iksen^. eksitu^ v ^ raugemaiu energia on i.d , ^ ^ . vhem k ^ I n s e n e e Mjursaa^tusena k u t s u d a ^ k a ^ ^ sdlele minevikus viinud lbi raskuste P^-^^-^fdes _Eest. hispanga oma- ^ intressimrad tontud ^ h a l l e n g ^ d ^ b e s s S ^ ^ n S 985. iWennukiga mng tema sosarlen- liBed ikkagi pusima ja traagd^ ^^ ^^ ^ ajal pdnud kaitsta oma liikmes- - ^ ' " ^ ' ^ ^ niikitega on ameerika astronaudid nnetuse uurijad pea huvisid ma- looritanud seni 26 maailmaruumi^ ffle lhenema ka sellest aspektist. ^ nnetuse phjused' on "alamate laenuprotsentidega ja K u i eelthendatud ennustused lendu, mis kik on nnestunud. On Vi arvavad ameerika vimud tes- selgunud, tuseb uus sstiklennuk vastutuleliku teenindusega. Pank 1986 aastal tituvad, vimei veelgi registreeritud ainult vhemaid ta- d siiralt, et nende j n l g e o ^ ^ Mstusi ja tagasilke, mis on onne. did on niivrd thusad ja viimist- jaeva poole ning uned astronaudid vimaldades kiki tehin- ga majanduslikku positsiDoni teiste likult likvideeritud ja mis kunagi M u d , et sabotaaiMvoimalused ei ^ ^^ ^^ ^^ ^^ pole nudnud inimohvreid. lles- saa ldse kne alla^ t^a^^^^ rahaasutused ei ole teinud. Samal kuda kasutoovat ja efektiivset tee- oleval k u u r mdudb sellest 24 K u i d elu peab minema edasi. ajal on meie rahaasutus pdnud nindust_oma liikmeskonnale,
E . A . kulusid kokku hoida efektiivsema tas esimcw
Nr. 11 anu
Nib, et Kremli hvardava rusi ka mju ulatub vga kaugele, ise| gi Ameerika hendriUdde suurt* televisiooni saatejaamade kavad( koostajate ttubadesse. Sellim mulje Jb vhemalt hendriikid< haridusministri William i f i e n n e t ' hiljutisest snavtust, mis sdis] tas televisiooni saatejaama ABC- Moskva tsensuurile alistumises.
Behnett kinnitas Manhattani! peetud knes, et ABC loobus h( saate esitamisest sel lihtsal phi jusel, et KermlUe see saade ej meeldinud. Poliitbroo tigedus nil olevat kommunistliku partei seisul kohast lhtudes kllaltki phjenda 1 tud, kuna ABC kavatses televisool niekraahile tiiua seeriasaatc^
Ameerika*S mis oleks ksitanm elu hendriikides prast seda, ku| venelased olid hendriigid okupei rinud ja seal oma terrrissteem| rakendanud. Kui teade sellest AB( plaanist Moskvas valitsevate ki gemate seltsimeeste krvu ulatui siis oli reaktsioon sellele jrsk karm: Kui ABC oma kavatsusj juurde jb, siis N . Liidu valitsu| keelab A B C saate jaamale teguts( mise ja uudiste edasi andmis^ operatsioonid N . Liidus. . . .
ABC ei taha siiski tielikultl omaks vtta, et ta jrele andis v( lelast survele ja hvardustek Saatejaama president oma iendul ses kinnitas, et programmi valmisl tamine lkatakse edasi peamisel| finantsilistel phjustel, kuna kavai setav seeria lheb maksma aukai tustratav summa -^30 miljonil dollarit. Kuld ta tunnistas siiski tal gasihoidlikult, et N . Liidu hoiatuj mngib teatavat osa projektist loo| bumiseks.
Haridusminister Bennett oli cm: Manhattanis peetud knes vrdb misl terav i a oitsekohei^ e ^KremUi tulnud hvarduste ja A B C alisti mise kommenteerimisel. Ta mai nis, et selle afri phjal jl mulje nasfu alluksid hendriikid televisioonisaated vene vimud^ kontrollile. Ministri arvates vikj sid hendriikide televisioonide saa tejaamad oma esindused Moskvaj sulegeda, selle asemel et alistud! nukogude valitsuse survele. Vahe| juhtum on minister Bennetti arv! tes seda silmatorkavam, et hem riikide massimeediumid on hem riikide om a v ailtsuse tsenjfuui suhtes vga sensitiivsed, kuid las( vad hel vral rii?i| tsenseerid) oma saatekava. __
Kui ABC testi peaks oma mee) muutma ja hakkama filmilindil kii jeldama vene okupatsiooni Amec rika hendriikides, siis soovitaks^ me tal nu ja abi ksida eestlaj telt, ltlastelt ja leedulastelt, kel teavad tpselt, mis juhtub h| maa ja rahvaga kui see satub v< ne kommunistide ja nende kohali ke ksilaste meelevalla ja terroi kuusi.
Venemaal valitsevale kommu| listlikule klikile, kes kardavat president Reagani thtede sja*| programmi nagu prgutuld, oi hendriikide maailmaruumi ss| tSklennuki hukkumine teretulnm uudiseks. Nukogude ajakirjnduj phendab ^,Challenger1*V katast roofile erakordselt nalju ruumi j i thelepanu, kusjuyres isegi pealisl kaudsemal vaatlusel ei saa jtt( kahe silma vahele, et lennuki hui kumisele phendatud kommenl taarid on kahesuunalised tavalil se ameeriklase smpaatia vitmi] seks kiidetakse ja haletsetakst hukkunud astronaute, eriti kaht^ raaisastronati, kuid samal ajj kritiseeritakse ja manatakse pr< sident Reagani thtede sja" prc grammi, mida peetakse kaudselj nnetuse phjustaiaks.
Pravda" New Y o r d korrespoi dent Gennadi Vassiljev laseb omi ajakirjaniku sulel eriti vledalt lj
J' : '
