Kolmapeval, 12. mrtsil 19M Wednesday, March 12,1986 fniij,THn,'<wniriaiir omi
T . E . R . R . Kungla'- rahvatantsijad esinemas hel maiba l l i l
(0>
Kas sulle meeldib head toitu sa? Kas sulle meeldib head muusikat kuulata? Kas sulle meel- dib tantsida? Kas sulle meeldib eestlastega sprust pidada? K u i oled vastanud , j a h " helegi neile ksimusele, soovitan sul tulla tna-
ivusele T. E . R. R. Kungla Mai - Balli le. Igal aastal, mai kuus, kor- raldab Kungla he uhke ball i ki- kidele eestlastele Ja nende spra- dele. See ei thenda kas oled noor vi vana kui sul on peotuju, siis sul on phjust sinna minna . i g a l aastal oleme ninud peole tulemas inimesi 15. aastast kuni 70-aastani. Me teeme alati kindlaks, et muusi- k a sobib kikide maitsele htu jooksul. See ei thenda kas oled Kungla liige vi mitte. Mned or- ganisatsioonid korraldavad pidusid airndt oma liikmetele, Kungla an- nab yim aluse kikidele tulla end lbustama ja pidutsema.
Sellel aastal toimub Mai -Ba l lMet - ro Toronto Gonvention Centre'i pea-baliisaalis laupeval, 10. mail. See on uhke uus-ehitus all-linnas, C N Torni krval. T.E.R.R. Kungla
on esimene eesti organisatsioon, kes annab vimaluse minna sinna sma ja tantsima, n i i see on ki- kidele uus ja huvitav sndmus.
htusgi valmistab vga tuntud luksuslik Winston'i restoran. Tant- suks mngib kuulus seitsmeliik- meline orkester mees- ja naislaul- jaga, kes on mnginud pulmades ja suurte firmade pidudel, koos ,,Nylons'* ja ,,Manhattan Trans- fer" orkestritega, ja on isegi esi- nenud prints Phillip'ile. Nad mn- givad igas zhanris muusikat hsti salongitantse ja populaarseid laule neljakmnetest kuni kahek- sakmnete aastateni. Orkestris mngib kaasa eestlane Enn Kuusk- ne, nii nad mngivad ka eesti vi i - se, nagu ,Perekonnavalssi" ja Postipoiss".
Esinevad Kungla rahvatantsijad. Vimaldatakse osa vtta loteriist, kus on vimalik vita vrtuslikke vite. Pal ju lbu ja nalja saab ka hupallidega Ja serpentiinidega.
htu jooksul vib kuulda kerge- meelset juttu, naeru Ja orkestri- muusikat, nautida uhkeid ball iri i -
deid ja ilusat peosaali, maitsta isuratavat ski ja tunda rmu koos spradega.
Olen isiklikult kinud Mai-BalMl juba mitu aastat jrjesti. Iga aas- taga lheb peotuju paremaks. Suur osa sellest tuleb sprade mjust. Kutsume jrjest rohkem ja rohkem s p r u k o k k u, mis kohe paneb peole hoogu juur- de. Soovitan tulla suure grupiga, kuid see ei ole vajalik. Bal l i l on ka'\ vimalik kohata paljusid uusi sp- ' ru.
Kui oled huvitatud kigest, mida ma olen siin kirjeldanud, tule selle aasta Mai-Pall i le. Kutsu kik sb- rad kaasa, eriti neid keda vibolla ainult harva ned, vi kes elavad teistes linnades. See annab hea vimaluse nendega jlle rmsas olukorras kokku saada, Pileteid saab tellida telefoni teel, 493-1459. Lauad on kaetud kmnele. Raha peab olema makstud 12. aprilliks.
Loodame nha rohkearvuliselt eestlasi ja nende spru heas peo- tujus 10.' mail . Neme siis!
Timur Goksel, RO rahupidami- se ksuste esindaja tles olukorra kohta, et ta kardab suuremat kok- kuprget Iisraeli ksuste Ja vasak- poolsete partisanide vahel, keda toetab Sria.
Iisraeli tankid^ meeiskonns^ veo- kid Ja helikopterid tmbusid Liiba-
i ismel! MMieega taiga^ aktsioon.
aks liikuvat thtpeva eesti rahvakalendris olid vastla-
pev ja tuhkapev, mlemad liha- vtte-eelse katoliikliku paastu ai- guspevad. Vastlapev tuletati va- na lunaar (kuu) -kalendri jrgi ja pev peab olema teisipeval ning noore" kuu ajal. Tnapevase kalendri Jrgi on vastlad 8. veeb- ruari Ja 7. mrtsi vahel. Vastla- peva jrgmine pev on tuhkapev (siinash wednesday) tuha p- he riputamine ja pattude kahetse- mirie paastu alguseks.
Kuigi kirikukalendri thtpev, kujunes vastlapev rahvalikult po- pulaarseks talvephaks paljude traditsioonide ja ebausklike tembu- tustega. Thtsaim kombetalitus oli liu-laskmine kelgu, aisadeta ree vi isegi jalad-psti pratud pin- giga mest alla, saanisiduga tal- veteedel yi karussellitamiseg Ja liugumisega Jtanud veekogudel. Liu-laskmisest vtsid osa ka vanad inimesed (tingim ata ka pere-ema) kuna sellega kindlustati tuleva aasta hea lina- ja kanepi-kasv. E t nidus oleks kindlam, pandi liugu- misel vahest kotike linaseemnete- ga pue vi istumise alla.
Mnel pool Jrva-, Mulgi ' Ja L- nemaal tehti vastlapeval moka- l a a t a " lbirkimisi Ja eelkok- kuleppeid sulaste Ja tdrukutega, kes siis Jripeval asusid uuele tkohale. Pidulik ja kaetud laua- ga vastlapev jttis uutele teenija- tel talust parema mulje.
Traditsiooniliseks vastlatoiduks peaegu le-eestiliselt oli seajalg, keedetud ubade vi hernestega. Seajalg koos teiste tugevate liha^ toitudega oli viimane kva khu- tis enne paastu, mis pidi hoidma kere kva kuni lihavtteni. Mnest seajala kondist tehti vurr (rr, uuriluu), mille vurritamine ja v- gev undamine oli samuti hea lina- kasvuks aga ka sigade ja ldse karJ a nneks. Vurridest le Jnud seajala kondid anti sigade ette.
Tugevate lihatoitude krva teh- ti vastlaputru, enamasti tangudest, ja kakukesi ning kukleid, mida kasteti vi keedeti seajala leemes. Meie tnapevased roosiliga mait- sestatud ja vahukoorega tidetud vastla-kuklid on nende vanade toi- tude moodsad Jrglased. Samuti on
liulaskmine saanud uusi vorme tal- ve-karnevalide, maskiballide Ja mitu peva kestvate pidustuste nol, mida eriti harrastatakse ka- toliiklikus Euroopas Ja Ameerikas.
Thkapeva nidus on seotud tuhaga. Tuha klvamine aiamaa lumele kindlustab rvikutevaba taimekasvu ja tuhkapeval tehtud leelisega saab aasta ringi pesta
pesu.
innis-thtpeyad vastla ajal on iMiivalupiv (Pha-pol-
loonia pev) 9. veebruaril; ulase- pev I L veebruaril ^Setude paa- ba-prasniku" (naistepha) : ja maslenitsa*' pev, talvine peetri- peV 22, veebruaril, talvine madi- sepev 24. veebruar Ja liigpev 29^ veebruaril, mis esineb ainult liig-aatateL Nende pevade pida- mine oli lokaalne. KJDmbestikus, maagilistes toimingutes, trjeni- duses ning ennustustes esinevad peamiselt samad taliharjale ja varakevadele iseloomulikud suge- med. Setudel, kes vene usu tttu elavalt thistasid paastu- Ja liha- vtte-aegseid thtpevi oli veel kaks liikuvat peva ijornapev paastu esimesel phapeval Ja paaba-pev suure paastu kesk- mise ndala neljapeval. Esimesel tehti ilmaennustusi, teisel peami- selt laiskuse trjenidust; V
Autori illustratsioon.
Viimased on siiski elnud Iisrael ier v i i oma vgesid Liibano- n^st 24 tunni jooksul (kolmapeva htuks) vlja, siis ks iisraeli pant- vangidest hukatakse. Esialgul pole; kinnitust saadud teatele, et ks sdur hukati, kui Iisrael ei titnud
:;nende - s o o v i / , ^ Iisraeli raadio tlesy et peami-
iiister Peres pn elnud/ et otsimine kibjseni ,,kuni me avastame hi-
ton Biley iitles, et Liibanoni lu- naosa oma thjadeks tehtud kiil'^ dega pole ldse vrt, et seal ol- lakse, sest ratulekuga pole gi
KUU judsid nendeliibanosilaist, kaaslaseni paaripevase sjaki- gu ajal:teostada terrorit Liiba- ; n>m
KLiibanonise liikuvad sdurid olid vga kriitilised oma valitsuse uue sjakigu prast, minnes soo- musksusega kahte iisraeli sdurit
kus elanikud nitasid mise jigi j pletamise mrke ke-
m .suunm juunis toimunud
i , et armee vib jlle va-
ja elustas jlle internatsionaalse vaidluse Iisraeli sekkumise iile oma phjapoolse naabri maa-alale.
li professor'GliE-'
Iisraeli veosade edenemisel said surma juba kmme liibanonlast he iisraeli sduri vastu,
lisareli ajalehed teatasid, et nen- de ksused olid tmmatud vlja peamiselt selletttu, et shiite kla- des oli tekkimas juba aktiivne ya- tupanuliikmine. K a oli USA aval- danud survet Iisraelile vgede vl- jatmbamiseks, kuna neil oleks ol- nud raske panna vetot, kui asi RO Julgeolekunukogus arutusele tulnuks aktsioom hukkamistmi- seks. -Ir^'^---''-^^
emigreeruhud Mviiidwst
G E N F Kokku 1140 juuti emig- reerusid mdunud aastal N.Lii dst, natuke rohkem kui eelmisel aastal j mi l emigrantide arv oli 904, aga siiski vhem kui 1983. aas^ tal, mi l 1314 said loa vljarndami- seks. Mdunud aasta emigranti- dest 363 lksid Iisraeli, kuna 777 lksid Itaaliasse Ja selle kaudu teistesse maadesse. 1979. a. oli emigrantide arv veel 51330.
ja tmbusid viisid nad vgivaldselt kaasa 170 shiite muhameedlast, kes olid vangistatud kuue-pevasel kahe iisraeli sduri otsimisel. Usu- takse, et vangistatud shiite muha- meedlasi ksutatakse kahe iisraeli sduri vliapressimisekSo
MtaJCatDeOEMMBM
kinostuudio uus f i lm?" Algul ei tulnud ldse keegi
vaatama. Hiljem klastatavus lan- ges veidi.*
Loodrilt ksiti: Mis on parem, kas sa vi
Kige mnusam on lamades suua.
Joodikult ksiti: ' Kuidas te arvate, mitu
suudab inimene ilma veete vastu pidada?" ..
