; ^^^^^^^^^^^^ : PUBtISHER:-
TELEFONID: toimetus 4444823, talitus^ ^ ekspeditsioon) 444-4832 avatud esniaspevast^^r^^
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas poolaastas $32. j veerandaastas $ 17.-, kiripostiga lisandub postikulu Vastan lELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $77.spoolaas^ tas $42. j veerandaastas $22.. I klassi posti j hinnad vastavalt -USA $111., $59., $51.--, mujal vlismaal
:i hind 70 c. Aadressi muudatus ' KUpUXSTE; HINNAD:^ 1^ $5.00, esikul jel !$6.. Kuulutusi Yetakse vastu ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 10-ni Ja ndala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni. W r Leida Marley^^ 2^
Walter Pent, Valdo Randpere, Kanada saadik^ ^^ ^M jrelkonverentsil Be^ Ms vlisministeeriumi Ida-Euroopa osakonna direktor Gordon Whitehead ja Komitee Kaisa Randpere Vabastamiseks esinaine Nlart^
:E,A.:'
M. Li l - plaamanajanduse i 27, Mjng^ misest, enatade ministritele suure-
ress on lppenud. Peeti palju mate vosmupilnde andmisest ning [knesid ja tehti suuri snu, km^
5B tulemuste hindamlser 3^ ^^
Valdo Rai selale palju aganaid ja selast saavutamiseks. Kuid peasekretr pses lbi vahe teri. Kongressi ei maininud, kuidas neid profiite raskuspunktiks oli N , Liidu prae-^M , n j - ^ i i H ! i - J * u A A guse krgema yimumehe ipartei pikas snavtus h^^^ SelgltUSaktsiOOIllks, nUS ladiS laialdast kajastust peaseksetri MihhaH Gorbatshovi nudm^^ ^^ ^^ ^ Kanada ajakirjanduses, raadios ja televisioonis/Samuti leidis klaskik suuremat^ t^^ ^ vife^ ja poo! tundi TWanud kne, dele ning piiratud e r a e t t e j^p^^^ Kanada poliitikute fculgas. J r g kokkuvte Randperede WhiMigmt A vaene, | et klalistena kohal viibiva- Hiinas. ttest sateUriikide parteljuhtid^^^ meehia president Nicolae Geauses- gasihoidlikud kavatseb Randpered judsid Kanadasse Kolmapeval, 12. veebruaril toi- ga. Mlemad lubasid teha kik, euvarjahitlt haigutas ja Kuba^ ^^ ^^ r^^ ^ Kesknukogu Kanadas mus E M ruumides intervjuu Va- mis abistamiseks, president Fidel Castro ajas hbene- libises^ ^^ ^^ matult iuttii oma 'krval istuva vlt mda Lhemat elgust ei ^^^-^^^^^ ^ Eesti raga. Jrgnes ulatuslik jutuajami- hington oma kommentaaris CHFI ski'ga.
5!juhi Mndral ilaruzel- toonud ka peaminister N i k o ^ Kanadas oli ne Randperede ja EICN juhatuse- raadios Randperede ksimust, h- Kzhkovi kne, millest loodeti pai- ^^^^skndajks. Pgenenud paari liikmete vahel T.E. hispanga ruu- tui nidati CltY-TV's kokkusaa-
Kuidlseda ei juhtunud. Gorbat-dada.-^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ m ^ . Peale kontserti tegid samad vaks, Hommikul toimus jutuajami- vljasaamise abistamiseks Nuko- shoviLoIi vga vhe sellele ju neToront6 Sun'' ajakirjaniku Boh gude Eestist lisada, mida ta juba varem oli r-^^M^ ^ntoStar" pikemad intervjuud MacDonaldUga, mis mus p^ Laupeval sitsid Randpered klnudnin^ lneriikide vaattejat^ ^^ Yorki Eesti Rahvuskomitee ji mulje, et suurem osa knve-^^m^^^ majanduspoliitika ^^^^ -^"^^^^^ -^^ ^^^ hendriikides ja teiste USA org- fenteist osavtnud kommunistidest kritiseerimisega. Ta ennustas, e tN . ^^^^^^^ *^^^S"^iselpe- kljel. Peale intervjuud Sun*iga" nisatsioonide kendusel. Suurem lahkusid Kremli kongresside pa- Uit saavutab lhema^ ^^ ^^ ^^ l^^ ^ aasta c ! ! " ? ^ ^ ^ ^ " ^ f-^^^^ Washingto-
raske sdamega ja hmaste jooksul oma tlistelt maailma Stardis"- Esmaspeval toimus in- nad saadeti pealelunaks Montrea- nis, kus toimusid mitmed kokku- Ikudega. suurima produktiivsuse ja kahekor-^^-^ ajalehe Globe and l i , kus toimus esinemine p. Heino saamised valitsuse esindajatega. E i ole liialdus kui konstateerida, dSstab rahvatl^^^ korraldusel, htuks olid Esmaspeval, 24. veebruaril, kui
ri kne oli retooriline dusi andis Rzhkov pUumajandu mis kubises ilusatest s^ se alal, lubades tsta nukogude te ldistest Ideoloogilistest raviljasaagi jrgmise viie aasta kes
, kuid oli vaene detaili- tel 2S0-255 miljonile tonnile aas
peval.
ja ju, kuid mis jttis samuti nsa peasihiks oli thele- mes. Sama pevase ,,Toronto Star*' mist Petersoniga, artikkel koos loodeti pdju ^^m^ panu tuua siin mandril vikse KaK juhtkirja pealkirj ilmus jrgmisel Liidus, vaid ka^ ^^ s^ ^ : ransky pole ksinda'', kus nimeta- peval Toronto Str'is". (geiriiet. Arvati, et parteijuht, kes suurendama oma tstusprodukte E T O t i Kaisa olukorda. Reede kujunes jllegi pikaks oma lhikese vimuloleku kestel ioni^^k^^ varahommikul tpevaks. Hommikul ennelipu-
bnipidevalt lubanud uus^ intervjueeriti Randperesid CTV heiskamist kohtusid^ ^^ n keid tuuli nukogude ^^ m^ vlgu, kuidas seda Esimese suurema ritusena meriikHkus hommikuses program- linnapeaga virgutama ja elustama, tuleb ava suurt eesmrki tahetakse saavuta- Toronto Eesti Majas mis GANADA AM. Tlkijaks oli esinesid nad Toronto Eesti Kesk- Mkkijse ette: ksikasjalise k^^ siis EKN vabariigi aasta- stagneeruvale
' sisse
tagasi Torontos. Randpered viibisid USA's, fde- ____ Laupeva hommikul olid Rand- raalparlamendiliige Andrew Witer
pered jllegi Toronto Eesti Majas, esitas alamkojas ksimuse valis- _ eK 'lad^
destja uute ideede rakendamisest.^ ^^ t^ ^^ ^^ ^ ritab Gorbatshov parteidist- tJldLselt ji mulje, et Gorbatshov kuidas sellised suured plaanid ti- sipliihi tugevdamist j partei vanematele. on ainulaadne juhus, kus N. Liit M oma suured kavatsus Siis anti paar peva aega phata, ^oiab kinni nii v i ^ last ja et ehitanud vga nrgale vuhdamen-t rakendada seni ktte- peab aga olema vga ettevaatlik, ^inna vaadata ja kokku saada eest- Kanada jlgib seda olukorda, dile, kus pearhk pannakse nuko- saamatute eesmrkide saavutama taha kergel kd lastega erakodudes. Tieisipeval, Esmaspeval^ 3. mrtsil lendasid gude inimeselt senisest suurema seks* ra anda kttevidetud suuri lgu- 18- veebr, olid nad aga jlle lennus. Randpered Washingtonist otse Ot- ilpanuse vlja pressimiseks,^ ^!^ teiste partei tipp- 5 ja i l ^ ^ ^ elu. seekord Barrie'sse, kus toimus esi- tawasse, kus neid ootasid Ene e i taotleta riigi majandusliku ^ ^^ s^^ " - - - - - tleemi radikaalset mberorganisee- kik partei konverentsil fflmist^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^ : t _ ^ ^
Gorbatshov jttis kuulajatele tahetakse saavutab vintsi, parlamendi liige Earl Rowe. lamendiliikme Fred Kingi broos tunduvalt veenvama muljer kui ta arvel, kell^^ ta pevadele. See surve suurenda- ^ ^ ^ ^ ^ koosolek. King on parlamendi juur- kritiseeris Brezhnevi ajastu vr- vlja vtta^ kuid kelledele vastut mine totab ka uusi muresid, ha ^ tegi tunniajalise intervjuu. de asutatud ebaametliku mimi-
ta ji ebamraseks suks ei d^ ^^ viidi Rand guste komisjoni esimees. Kohal ta katsus kuulajatele selgitada laitik^ ^^ olid veel senaator Paul Yuzyk; Ka-
arma plaane mende vrnhete kr- omia seljatagust tunduvalt tugevda- aalssteemi all elavatele rahvus- mikul kohtusid nad Ontar* ^^^^ saadik Helsingi jrelkonve- valdamiseks. Peasekret^^ kaaslastele^ kelledelt nutakse ve- vintsi p^ David Peter- ^^^^^^1' toimub kevadel Bern'is toriiptsiooni vastu vitlemisest,^ ^^ ^^ ^ ^ ka kokkusaama "^ ^ ksitletakse perekondade distsipliini suurendamisest, tehno^pooM panust ja krgemate normide tit- korraldajad Epp Aruja ja Mart^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^"^^ ^
rakendamisest, vabrikute krit ^ Ida-Euroopa niiflEMude kes tema loiaane |a's^^ IK.A0 ' c^sitsicmmiiiihi Larrv Tmscma,r.-^^^ ^^^^^^ ^ ,
' ' (lrg lk. 3)
Nr. 21
Stokholmi tnaval mrvari kuuli- de ohvriks langenud Rootsi peami- nister Olof Palme oli kontrover- siaalhe isik mitte ainult rootsi vaid ka rahvusvahelise margapuu- ga mtmisel. Tema juured ulatu- sid jukasse ja tuntud perekonda ja tema liitunne sotsialistide par- teiga tundus seetttu teataval m- ral llatusena. Teda vib mneti vrrelda Kanada endise peaminist- r i Pierre Trudeauga ja hendrii- kide senaatori Edward Kennedyga, kes ei ole kunagi muret tundnud oma rahakoti prast, kuid kes oma poliitiUstelt vaadetelt knivad tsentrumist tunduvalt vasakule, mida eriti vib kontstateerida Tru- deau puhul.
Olof Palme oli suur maailmara- hu eest vitleja ja torkas oma ideesid vUjeledes sageli silma rah- vusvahelisel poltilisel areenil. Vietnami sja alal lks ta oma ra- hupropagandaga isegi nii kaugele,
. et ta marssis koos kommunistide- ga hendriikide vastu suunatud rongkigus. Tagajrjeks oli^ et lootsi suhted hendriikidega olid pikema aja jooksul pingelised kui isegi mitte vaenulised. Was- hingtoni suureks meelehrmaks kaldus Palme oma seisukohtade esitamisel sageli N. Liidu poolele, kuigi venelased ei kohelnud teda eriti sbralikult nmg kisid oma allveelaevadega pris tihti Rootsi rannikuvetes sealsete sjaliste seadmetega tutvunemas. Rootsi kindralid ja admiralid nudsid ve- nelaste suhtes resoluutsemat kitu- mist, kuid Palme pidas paremaks Moskvaga sbralikke vahekordi hoida ning pigistas silma vene lu- rekikude teostamisel kinni.
Slsc^ poUmUseU oli Palme Vkh\ Ja lhki sotsialist, kelle sdamesoo- viks oli heaoluriigi rakendamine. Lakkamatute sotsiaalsete reformi- de tulemusena oli i?ale rootslasele majanduslikult enam-vhem mure- tu elu kindlustatud hllist kuni hauani vi na?u mned Rootsi eestlased irooniliselt vitsid: Pal- me muretseb meile lapsevankrid ja hauakivid ~ mis meil viga ela da!" Kuid vigu oli palju - olulise- mana neist viks mainida isja ko- daniku lgadele veeretatud suurt maksukoormat ja inimeste algatus- vime halvamist.
Kes oli Olof Palme mrvar? Po- litseivimud teevad limaid pingu- tusi jlgede ajamiseks, kuid nende ridade kirjutamisel nole veel mida- gi kindlamat selgunud, millest kin- ni viks hakata. Arusaamatud on ka kuriteo motiivid, pealegi kus politseivimude arvates tegemist oli professionaalse mrvariga, kes oma td" tielikult tundis.
Prast peaministri mrvamist kommenteeritakse, et Rootsi elu ei saa enam kunagi kujuneda sel- liseks, nagu see oli enne Palme surma. Mida sellise vite all mel- dakse, ei ole pris selge, kuid nhtavasti hlmab see laias laas- tus vttes nii rootsi sise- kui ka vlispoliitika, kuid ka ldise men- taaliteedi ja ellusuhtumise. Iga rootslane peab nd leppima selle- ga, et Rootsi ei ole enam muust segipaisatud maailmast eraldatud vaikne ja idlliline nurgake, vaid et ka siia ulatuvad vgivalla- ja hirmuteod, mis iseloomustavad ko-
maama praegust elupilti.
