Nr. 22 Nr. 22 UJUilJM '
E E S T L A N E kolmapeval, 19. mrtsil 1986 - r Wednesday, March 19,.:i986 Lk. 7
hgegefcaks korda ndalas ilmuvan
ajaleht vabas maailmas!
Riko. r^ alu elumajas oH laud kaetud
Ire kokkade Alma Suurna ja Sii- ]s|mme poolt keedetud saar
[e populaarse peotoiduga, erili^ [ valmistatud klimbisupp jra Iga. Kohvi eest hoolitses talu- [enaineSelma Hbe, kes on ka [it Saaremaalt.
?aare kokkade poolt valmisltatudl jeosupp maitses hsti ja neile lagati kiitust.
*eale ski rakendas esimees H . ko kiku, iilemaailmselt kigus |va allkirjade kui ka annetuste rjamise aktsiooni, mis nnestus ;ti. lrgmine ja talvise hooaja viima- valapgi vistlus toimub mart-
[keskpaiku phjapoolsel Simcoe \el ning see on ettenhtud ras- lale saagile. Informatsiooni j
eesti ajalehtedest. ,
Ilise metsana seisid nad oma pe- (ega elatanud isa-ema mber.
smaspeval sndinu eldakse |avat kalduvust edevuseks, teisi- vai aga tegevuseks. Teisipeval ale tulnud ttar too oligi, kes ie venna lahkumist mttele tuli ata Kaiele otsima elukaaslast, sed neli ei vtnud jahist osa, ades seda thja tuule tallami- s ja olid limalt llatanud kui :isipev" naabrivalla tagapiiril vast Khtlaklast leidis Sei, kes iata sulasena elas' ning ttas na talus. Mees meeldis ekes- . Muigugi vajas Jlist, mitte emeest. Viimane oli isa nol mas. Et keegi sambana maailma on igavene tde nagu seegi,
'vanema kord on minna ees. Sel- a rehkendasid Sei kutsujad ja kendas Sei kutset vastu rvttes. ta olnud Mulgule asudes enam
|rtgi leeripoiss ega kandnud Kaigi iksejialmikuid seljal. Mlemad usid juba keskikka, peigmees skull pruudist paari aasta vr- ees. Kai oli rmsaloomuline ja tiste ktega, Sei rahu armasta- ja tkas temagi. Vedas pikka
[a psivalt, ia sapisnad neelas ja nagu poleks neid kuulnudki, i aastaid.
^.annatus vidab kik, tleb ks |nasona. ^es kannatab, see kaua ib, arvab teine. Sei kannatas ja Jas vastu. Seda mitte mingist et- plaanitsetud tulevikukavast, ta lihtsalt oli niisugune.
(Jrgneb)
WSBSBSaaSML
es
Shventsn draama- ja r(GiitB]iaamidr|aQiik9 iseloomestatakse k u i isikliku ja avaliku julgusega
kes OSI saaEHBd tuntuks II nnaailEuasjajrg- kirjaiidusniaailnias, valiti tnavuseks
kirjaHndusanshinn^ laweaadiks: Mi^:
(WLT),;. Seda antakseiga kahe'aasa- ta jrele kirjanikest, kriitikuist ja kirjandusteadlasist koosneva zh- rii valikul, kus alaliseks esime- heks on eestlasest luuletaja ja toi- metaja dr. Ivar Ivask.
1986. aasta auhinna valik tehti 27. ja 28. veebr. Oklahoma likoo- lis. Frisch valiti kmne kandidaadi hulgast, kus talle oli lhedasemaks jrgnejaks nigeeria poeet ja ro- maamkirjanik Wole Sayinka. Kan- didaatide hulgas olid veel sellised maamakuulsused nagu Eygene lonesco, Jorge Luis Borges, Gn- ther Grass ja Yves Bonnefoy.
,,Zhrii on valinud tuntud jcirja- niku, kes juhtub olema shveitslane ja kirjutab saksa keeles; kes pole kunagi teinud vahet eravsilise au- suse ja avaliku otsustatuse vahel mis vivat olla osa shveitsi pro- testantlikust prandist**, iseloomus- tas teda shveitsi romaanikirjanik Adolf Muschag, kes oli ta kandida- tuuri esitaja.
Frisch on snihud m i ja algas , oma karjri ajakirjanikuna, kir- jutades peamiselt spordist. 1936. a. ta hakkas ppima arhitektuuri ja jrgneval 12-1 aastal jagas ta oma aega arhitektuuri ja kirjutamise vahel, samal ajal laialt rnnates USA's ja Mehhikos.
Ta kirjutas oma esimese niden- di 16-aastaselt ja kaks romaani en- ne sda. Tema laiemalt tuntud ro- maan on r m Not Ster**, vma- ne t Bluebeard'*. Tema tid on tlgitud paarikmnesse keelde.
avamisest osa vasakult Ervin Milvek, Salme to Library Public Relations juhataja Library Board esimees I . Sherman, ern District Library raamatupidaja S. Taylor-Young.
kunstnikke ja ametlikke esindajaid. Pildi , E l ga Niglas, Mai Jrves Metropolitan Toron-
Ha tziantonis, Helmi Herman, Metropolitan esinaine Benita Vomm, Erna Relvik, North-
ja Toronto Library Board'i esimees Foto: Vaba Eestlane
Ser itk f yieviky th*
ja pr. stadti kelle toetusel antakse vlja iga kahe aasta tagant temanimelist kirjandusau-
Auhinda kendavad Oklahoma likool ja internatsionaalne kirjan- dusajakiri World Literature Today
1
Arvo Mgi, Hingede helin. Seitseteist armulugu. EKM ms. 254 lk. Kaasr Jmtta Klein.
Motona' ringmngulaulule ,,Ar- mutee on pikk ja pime" toetuv Ar- vo Mgi .uus novellUiogu Hingede helin. Seitseteist armulugu" viivad lugeja lbi mitte ksi jutustuste sisuliste vaid ka Vormiste variat- siooniderikkuse hingede helina ta- bamisel, vhemalt pdlemisel ta- bada.
. Mgi on neid helinaid oma eelmisteski novellikogudes mitmel viisu vljendanud ja eriti nooruse- aja Tartust leidnud rohkesti ainet inimpshes )armastuse mitmeid vljendushli kuulda, aga veelgi rohkem nende vormumist helisemi- seni viia. j,Armutee on pikk ja pi- me . . iseloomustatakse seda ringmngulaulus ja jrgnevat ..ko- tist lbi minekut" kirjeldabki kir- janik seekordses raamatus seitsme- teistkmne variandi kaudu.
Armastuse hingeline helin vib olla vahepala bielulistele vljas- pool oma vastaspooli valikuvima- lustel kiikumine kahe mehe vahel; armastuse keerulisus noorele poi- sile, venelaste armastuse erioma- dused ja linnatdruku samaealise poisi vastu kohaldatud pdlused,
kus helin kipub ihulise kogemuse jrele; karjaplika armutunded hin- gevalu, ihuvalu ja vihavalu vahel, mis jtsid vorbid tagaotsale ja tui- kamised sdamesse ja ununesid jrgmises armastuses; iget sda- mevalu aga tundis kmneaastane Emmi, mis pidi leekides krbema.
Komplitseeritud armu teid lahen- dab ta sageli dialoogivormis. Need on vga ristipimunud, luuletaja Vrdi Suga muusa ei usu hingelis- se armastusse, kuna tal on vahe- korrad kolme mehega. Katrin vl- jendab oma hinge helinat kolme kirjaga ja pevikukatkega. Teised selgitavad oma vahekordi telefoni- teel. Kooliplika, kes teeb vahet ar- matsemise ja armastamise vahel ja ei pea armatsemisest ilma ar- mastuseta. Vi kahe sugulase vit- lus mehe prast, kus mitte hinge- de helinaga, vaid hoopis lihtsamalt saavutatakse eesmrk.
Selliste lugudega jtab autor ko- dulinna inimgaler ning juab Eootsi, kus samasugused vahekor- rad ootavad lahendamist kuula- maks hingede helinat, aga see tun- deline hl varjub mne muu ja reaalsema olukorra alla, kuna nai^ sed oskavad hsti hinge helinaid dirigeerida just nii nagu heaks ar-
IPhapeval, 9. mrtsis andis oma 35. aastapeva thistamiseks kosit- serdi meie. koorilaulu ks^ tugisam- baid . Toronto Eesti Meeskoor. Selle auikartust ratava aastaarvu juures oli Meeskoori juhatus veel phjalikult kosatrollinud oma laul- vat koosseisu ninj^ eraldi vlja toonud kik kooriliikmed koos koo- ris kaasa laulnud aastate arvuga.
Iga koor oleks nnelik, kui 35. aastapeval laulab veel kasski 15 lauluvenda, kes kik need aastad on olnud laulurivis. Kavalehe j- rele need on: Enn Eero, Arnold Kapp, Eidel Nagel, Meinhard Pldma, Eduard TobreliBts, Rudolf Kuus, Elmo Poolar, Eduard Taim- re, Jaan Treimuth, Enn Kiilaspea, Verner Migur, Alfons Suuralllk, Richard Vesi ja mi Krid.
Kui siia veel lisada need kahek- sa, kes on laMlnud juba kolmkm-
A.; Mgi armulood liiguvad ar- mastuse paljude variantide. mber, need on mnel juhul snagi mai- sed, kus inimesed, ise maahiskon- nas on oma tunnetega lihtsamad ja otsekohasemad. Neis on seda erootilist omadust, mida Eduard Vilde kunagi (1888) pealkirjastas Ktistamise krred". Kui palju need meie vananevas lugejaskon- nas suudavad nrvikdi phjusta- da, teab ehk kirjastaja leviku suu- rusest. Snsel mandr katsutakse sellega raamatuid ja heliplaate ma, kui mbrisele paigutatakse pooleldi kaetud naisi, videtakse et sel olevat reaalset kaalu.
Aga mis need seitseteistkm- ment lugu siiski huviga loetavaks teeb on autori llatavalt hea keele- pruuk ja selle vaadeldavaile ini- mestele kohaldamine. Samuti hea karakteriseerimisoskus, kus vga nappide dialoogidega, nagu telefo- niknedes, muutub lugu reaalselt elavaks ja nitab, et igasuguseid teid kaudu vib ,armastuse pime- dast kotist lbi minna".
Hannes-Oja,.;
mend aastat, . siis ko?eme, et Meeskoori koosseis oh olnud vga, vga stabiilne nii koori elus kaa- salmise kui lauluarmastiase suh- tes. ;V:
Seda laulurmu paistis sjasel kontserdil vlja i^ al sammul.
Kava, mille koorijuht Charles Kipper oli koostanud, sisaldas ees- ti meeskoori-muusika klassikat hest ja ooperikoore teisest kljest. PagulasJooming" puudus tiesti, kui Tubina Muhu tants" vlja ar-
Charles Kipper on nd Mees- koori juhina koori juurde tiesti sisse elanud. Aktsepteerib poliseid meeskoori laulude esitamise tra- ditsioone, aga musitseerib sellel pinnal ikkagi isikuprase maitse ja noga. Traditsioonist kneldes: koorijuhi paigutamine lauljate ni- mekirja ei ole traditsioon vaid faux pas*^
Eesti Maja saal, eriti kui ta nii publikust tulvil, kui see rmusta- valt oli Meeskoori kontserdil, ei ole koorilauluks soodsa akustikaga. Aga see ei ole mitte praeguse Ees- ti Maja juhatuse viga. Sellele oleks pidanud mtlema need, kes selle ruumi Eesti Muusika ja muu kul- tuuriliste vajaduste tarvis projek^ teerisid.
Pisut tuhmis saalis mmidiac^ i d pse harjutuste tulemused, eriti piano ja akordi lauludes, kige pa- remini esile. Tugevama dnaami- kaga laulud seevastu judsid k- vait paremini kuulajateni.
ksikutest lauludest tahaks eriti esile tsta Trnpu laulu ,,Meii aiarne tnaval" kus Kipperi heiolikas treening oli puhastanud ja poleerinud kik sisseastumised nii et hltes ringi Jalutav phime- loodia kostis selgesti teiste hlte vahelt vlja. Selles; laulus leiduv meeskoori-literatuuri vahest kige vimsam forte, tnu saalile, siiski ei lnud lausa itsele. Eriti head diktsiooni ja samuti kindlat vokaal- set
per kontserdi kalies:.viimases laifl lus: Beethoveni Vangide kooris*- ja Gounod' ,,Sdurite kooris*'.
Siin klas kaaSa he kauaaegse meeskoori juhi vaimsus, kes mle- mad laulud on tlkinud eesti keel- de. .... ^
Lhemaid soolo-osi Tubina ja Beethoveni palades katsid kindlalt ja asja juurde kuuluvalt tenorid Olev Hrm ning Georg Soahs.
Saatjana klaveril ooperikoori- des esines Margit Viia. Ta oli painduv muusika arengu jlgimi- ses ning eriline kompliment tuleks talle telda Wagnerj Palvernda- jte koori" saate eest. Margit Viia kasutas vga efektselt originaalset saatepartiid, mis tehniliselt on nudlik ja vrvirohke.
Meeskoori kontserdi solistiks oli noor, 14-aastane tshellist Eero Voitk. Ta esitas kaks, tehniliselt nudlikku, tshelloliteratuuri popu- laarset pala: Haydn'iC-duurtshel-| lokontserdi esimese osa ja Saint- Saensl Kontserdi tshellole a-mol-
Eero Voitki mngimise kohta tnii- leb telda lihtsalt ja otseselt: muu- sika, niida ta mngib thendab tal- le midagi ja talle meeldib oma r- mu jagada. Eero Voitkis omame talendi, mis kindlasti juab edasn, ning talle tuleb aina soovida jtku- vat jrjekindlust oma talendi kige avaramaks vlja kujundamiseks. Eero tooli poognaksi on liht- salt haruldane nii vrvis kui tunde likkuses. Klaveril saatis solisti CBiarles Kip-
per. Nende koosmng ja tehniline ladsus oli ilmselt phjalikult lM ttatud. Siit a?gab tsine kunst na-
Kiitust Meeskoorile Eero Vaitkt solistiks kutsumise eest.
Meeskoor vib rahuldustundega vastu minna uutele lul:ilahingu- tele". Nelil on koorijuht Charles Kipper keda nad vivad usalda-
.R.f.