VABADE EESTLASTE
u / Vaha Eestlane, 1955 leslie St. - nt.:M3B2M3:^L^^^ T
PUBLISHER: Free Estonian Publishers^ ^^ ^^ ^^
;TEGEVTOMEtAJAi.:Hannes-.Oj^^^^^
tOlMETXJSE-
T E L E F O N I D : toimetus 4444823,; talitus ( tel l imised,^M ekspeditsiii) 444-4832 a^^
T E L t i M I S H I N N A D iCanads:ijalelie tariifiga a^ ^ poolaastas ja veerandaastas $17., kiripostiga lisandub postikulu ---vasmvalt $ 107. $57., $29,50. :
fELLIlv^iSHINNi^D:v aastas $77.^, poolaas- tas S42.-f-- ja veerandaastas $22.^. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt USA $ 111$59 ., $31 mujal vlismaal
::$136;~ :;$72.-^,,$38i---.y.^^
Aadressi iniuudtus $1.-^
K U U L U T U S T E HINN^^ jel $6,-^.; KiBulutusi voeto esimesse ajalehte kuni esmasp. homm, kella 10-ni ja ndala teise ajalehte kuni kblmap. homm. kella l O r n i ; Vjjaspol taega: Leida Marley 223r008
on le on
kuulutame Kristust, Jmaila vge Ja Jumala tarkust.
: 1 Kor.i,2324.
i , . . ^ v . i v . . . x v > . ~ omaette tunnistus, et kuulu- tl, vennad, ottia kutsumist, et mitte tuntST"'A^ ^^ tarku liha poolest, mitte palju ldud Kristust." Seda vljendust ja, kuningaks tunnistame. Kristliku vgevaid, mitte palju suursuguseid, vime paljude kirikute ja palveko- jutluse^ sisuks peab ka tnapeval vaid mis jole maailma ees on, selle dade seintelt leida. Aga just selle- jma ristildud Jeesus Kristus, on Jumal valinud!" (1 Ko. 1,26). prast, et need snad meile seda- Ega rauid ei kuulutaks Paulus asa tohib iuubeldava rAA vordintud on, varitseb meid suur le: "Meie kuulutame - ^ f J ^ ^ d u d ^ ^ hdac^t. See lidaoht peitub.^ ^^ ^^ ^
^ m ^ a igati tarvilik; et meie lhemalt selle Kristust Jeesust, et tema on Issand" habi. sellele, misjon i i ^ e m t^leksiine. mida see (2 Kor. 4,4-5K Ei siinjuures vagevMa^m^s^m^ kuulutus meile tegelikult telda ta- unustada; et sona ehk nimetus K^ hab tus ei ole mitte ainult nimetus dik valinud. . . . e t ukki iha
p e v i t i jutlustatakse kiriku- tiitel, sest Kristus thendab tegel i-Mf^?^""'^^^.--te tes ja see on meile sedavrd loomu- kult "salvitu", heebrea keeles Mes- % . f f%8" Jf''"'!!^ ^^ . Kristus^ or, likuks saanud, nagu vljas paistab sias, kes on Jumala poolt limaks usklikele Jumala vagi.^ Lugedes Pau- pike vi sajab vihma. Phapevane kumngaks ja lemp^^ lltlus ehk kuulutus kuulub meie tud. Meie kuulutus peab olema, et "If^ oige Knsmse surmi.st ulestous- ^dala tarbevara hulka, aga sellel ei Jeesus Kristus on taeva ja maa ku- 'es avalikuks on_ saanud. , Sest 1 tema , . . . , . . . , ~ , T r . . 1 J i. i. ^^^* i .wi ia ivv/vi i nsti ntruses, ome- ole niingit erilist thendust K^imngas, kes meie pattude tema Jumala ve lbi. Nnda
urvi ajali on palju rgitud ge partei kopgiresso
Liidu ,^uiuesf' majnduspoiiiti- si ajal pstitatud phiiiite: les- kast, mille populariseerimiseks andeid hiskonna sotsiaalse ja ma- Mihhail Gorbatshov ja teised kom- jandusliku arengu kiirendamiseks miinistliku partei krgemad juhid OIB vimalik lahendada ainult sel pidasid %ja Moskvas toimunud juhul kui kigiti aktiviseeritakse kommunistliku partei jrjekordsel inimtegur. konverentsil pikki knesid. see ongi nd Vaba Eestllae" juhtkirjades juba selleks ldiseks peksupoisiks, mida varem mainitud, ei ole siin tege-^ j^^ mist philiselt uute majanduslike se^hvardataSise ja utsitatakse. irefformide: rakendamS^ ^ ssteemi radikaalse muutmisega ga sundimisest j liistu peale tm- vaid ^nult petlike kosmeetiliste ei rgitud mitte ainult ""'^ '^ -''^ ega: j^ ^^^ toiiniuniid:N:-Oidu:'k
suurema panuse vljpigis- munistliku partei konverentsil, vaid ka enne seda Tallinnas korralda-
tuna^ partei juhtkonnale OBI sel" lud Eestimaa KomiinunBstlikii ?ar- gCv et kavatsetud vaijapig protsessi ei sapeal^ ainu- mitte ainuU tistses ja pllumajan- ksi sundvahendeid kasutades, mis diises esinevaid puudujke vaid vib esile kutsuda ootamatuid ta- phetidati eriline thelepanu gasilke ja Isegi passiivset vastu- ideoloogiatle pahu, siis rakendatakse paralleelselt propagandale ja ajudepesemisele, sundimisega ja nudmisega ka nn- niis Gorbatshovi uue poliitika ko- oningaid kapitalistliku ssteemi | -hase | tn i i sab (inimte- rele jhnaviid meelitamisvtte lubadel neeideBe tlistele suuremat tema kaasatmbamiseks ja suns- tasu,^ kes on vimelised rohkem miseks partei uuele stahhanovlfik- produtseerima ning t kvaliteedi le suuremate tpanuste vljapres- eest hoolitsenia. Olles mselthi^^ cnul, et selliste kapitalistlike vtete Eestimaa lUtnmunistlik Fartel rakendamine ei oie koosklas seni esimene sekretr Venetnasi eestla- satastaknitnieM trummeldatud iiae Karl Vfiiino^ ^^ i^^ ^^ eriti nnarksistlike-leninistlike phimtete- reljeefselt seda uut prppagandlaliini ga, pidas partei juhtkond vajalS- kui ta BnaSnas, et meil ei ole veel tuks Pravdas" sja deklareerida, nnestunud tiel mral tagada et marksistlik majandusteadus ei gdeploogilise, organiseerimis- ja ole dogma, millele peab alati jrg-^ ^^m^ htsust ega saa- oBema ja mida kikjal tuleb silmas vtada kasvatust otsest suunitle- pidadar vaid ainult teenitaja va^^^ leskerkivate pree- Jalike aktsioonide lbiviimiseks. Sel- mide lahendamiseks^ ^ Tema kone Qsse vitega ning seniselt teelt kr- vastukajana toodi kongressil ette, vale kaldunliisega tahab partei 'Ht- e^ j,osa meie kunstiharitlaste loo^ ta endale IlmseEt vabu ksi ka tu-rniingus ksitatakse ei levikus selliste sammude astuma- probleeme, millei on lal seks,, n^ is ei ole koctsklas Marxi, lik klajud^ liing sellele lisaks Engelsi ja Lenini petustega ma- toonitati, etmeile teeb muret m- >ini^uteadusest, nede kirjanike, lavastajate ja^ k^
Prtel konverentsil rgitud ju- nike ideeBiste seisukohtade eba- tud tstustele ja kolhoosidele suu- kShdlus, nende irdumine flrema majandusliku iseseisvuse ja vastutuse andmiseks vihjavad ni- liselt teatud uuendustele ja miiu^ ^^ ^^ ^^ et massilise kultuurit br- datustele, kuid tegelikult ei muuda ganiseerljad Unustavad tihtipeale need kommunistliku ssteemi phi- selle, et terav IdeoBopgiavltlus Sist struktuuri ning kik ettevtted kib ka meeleoiisprbgramniide jvad tielikult partel ja kmmu- valdkonnas, vaba aja korraldami- cBBstliku yiflitsuse kontrolli ja juhti- ses isldse. Eriti nurisetiajakirjani- Diiie alla. Rkides majandusli- ke, kirjanike ja kunstnike lomln- kust Iseseisvusest** tahetakse selle- gu prast, rhutades, et need ei ^a nendelt ainult senisest suuremat valgusta vajalikult tootmlseesrind- ja kvaliteedilt paremat produktsloi!^^ tegevust K, Vaino krkis, et ni saavutada, kuid kige selle pika ajaSdrjandus, raadio ja televisioon lutil juures t%tuste j pllumajai^^ uue poole ai^lastBlt. dusiihikiite saavutuste paraiidami- Neir jb vajaka seisukohtade -
j selgusest, operatUvsiio
| o s t e l . Pauk^ i n e i k ^ ^ ^ M meiegi kll oleme ndrad tema sees, Meie lamlutame ristildud ules tusis. . kuid elame hes temaga Jumala
tust , sus ei mtle tema siinjuures Seda suurt rmusnumit ootas y^est teie jaoks" (2 Ko 13 4) kiriku kantslist peetud jutlus ; ' ' ega kirikulistele, kes seda kuulavad, ainult juudid ei oodanud seda Mes- Selleprast Igatseb apostel Paulus,
Sna;"kultama" omab Pahise- sia tulekut, vaid isegi paganad arves- "et ma^ tunnekslii ara tema ja ta je hoopis teise miste j micla tasid he salaprase kuju, s.t/imm- lestusmise vae" (Fil. 3,10). Sa^^ me aegade keerises selle snale an- konna pstja tulekut, kes pidi siis n^ as palub Paulus ka oma kogudu- nd oleme. Kreekakeelne sna kuldse ajastu taastama. Ni i olid juu- sele, "ja mis on tema lemra suur Uuest Testamendist on snast 'ke- did ja paganad tulevase maailma vgi meie suhtes, kes usume tema ryk- tuletatud, thendades saadikut pstja kuulutusest osasaajad. Kind. ju tugevuse mjul, millega taonol- ehkkskjalga. Kskjalg oli tol kpr- lasti leidis Pauluse kuulutus elavat nud mjuv Kristuses, kui ta surnuist tal keisri volinik, kes kandis kei- vastukaja. Oodati, nagu Paulus k-^ ratas" (Efes- 1,19 ff). serlikkustivernsst,. andes te^^ ja See jud n ka veel tnapeval keisrile alluvas impeeriumi linnades auga kuldse ajastu riigi loob. Kuid tegutsemas. Pidevalt juhib Kristus tema kske ja korraldusi. Kui sar- Paulus jutlustas, et Jeesus Naatsa- inimesi usule, tites nende sdamed , nane kskjalg hte linna ilmus, tuli retist on see totatud Messias, kes oma armastuse ja lootuse vega. Lu- terve linna elanikkond kokku, et oh risti l^ See oli mi juutidele gematud kristlased on sellest aega- kuulata kskjala suust kelsrilkitust.^ kui ka paganatele arusaamatu. Pau- de jooksul thistust annud, et ilma Ajastul, kus ei olnud veel ajkirjari- Jse kuulutust ei vetud; tsiselt ja Kristuse ve ja vimuta d dust ega raadiot, oli see ainukene see sai vga terava kriitika osaliseks, nemad suutelised oltnud elu raisku^V . vahend, kuidas keiser oma kske Apostel pidi selleprast rahva vibay taluma ja kiusatusele vastu panema rjtfhvale^ teatavaks tegi. Kui^ ^^ k^ ^^ pettumust kannatama! "ning lekige Jumala tahte kohaselt teatas, et riigimaksud oh suurenda- Aga tema ei loobunud ega tagane- elama. Kristus on see, kes meid tud vi mnele Tiigile on sda kuu- nud oma kuulutamisest, tehes seda meie kanhatustes trstib Ja pettu- lutatud, siis oli see vga suure tht^ isegi vangikojas. Juudid^^ j mustes lootust kingib! Samaaegselt susega. ei suutnud sellest aru saada, kuidas saab Kristus meile tarkuseks. Pau-
y ristildu vib pstja olla! N i i lus kirjutab efesastele: "Sest meil ei Paulus vrdleb nd oma jutlust kujunes Pauluse kuulutus juutidele ole maadlemist vere ja lihaga, vaid
sarnase keiserliku kskjala kuulutu- pahanduseks ja paganailejleduseks! valitsuste vimudega, selle pimedu- sega,tekejserlikkck^ske t^e^^^^^ tegi. Kristlik kuulutus ei seisne . ^^^i^if/^,"^^ mitte vagades snades, vaid kuulu- le^^uutuse^ Meil e. ole rmm ines raskes 4tluses meie ei va- lab sndmusi, mis on tis elu ja Pohmst e n M paremateks pidada, j , iHe ainult Kristuse vge, vaid judu. Iga jutlus tahab meile kuu- Keegi meist ei suuda oma mistu- ,kust. Ilma Kristuse tar- lutada lkitust taevalisest kuningast sega sellest kuulutuse^ ^
--^ristildud Jeesusest Krit^ ^^ ^^ la seda uskuda. See tdcuab pahan- elav usk Kristusesse annab meile se- Kui lheme jumalateenistusele, siis dust ,a on pal,udele jleduseks! Ka ^ ^ t . ^ ^ ^hime julgelt te- kuuleme seal alati kuningliku Kris; ne.d.mppneenb^dm^^^^ tuse tahte kuulutamist. Leidub ka f ^ hiilgus mi u korda enam kui tiffkinnitab- "Asa kui kelleki teist vastupidiseid kuuM^^^^^ kuulutus ristildud KnstusestLKa S T p S t k S S Kristusest poliitikamehe teinud, tnapeval seisavad selle maailma ^^j^^ . . . . 'JJ j , . kuid see on Kristuse lcuuktuseAlas^ rgad vga kaugel Kristusest ja te- """ mtakse temale
teenistusest osavtmine !n4"'"^e sisust, nagu see tol (Jaak., 1,5). Hugo Jaanus tane. sest, informeeritBusest ja kSdlikkiQ- sest,** tles partei sekretr, heites htlasi ajakirjanikele ette, et ei kasuta alati oskuslikult vimsat relva nagu kriitika.
Umbes sellelaadiiy kritiseerio snavtte on esitatud ka eei
la Kommunistliku partei konverentsidel, kuld need pole varem kunagi olnud nii mr giselt eesti kirjanduse, kirjanduse j televiisy suunatud kui sjasel
I K . Vaino irkBSaegla iuue e pramisest*V ja , , k i Jtika
relvast^ , siis tegi ta sellega ilmselt eesti massimeediumidele ettehei- teid, et need ei ole kllalt kr rmed ja julmad eestlaste hbiposti nae- lutaimef ja nende tagasundim venelaste teenimisel ja nende toit- misel. Nib, et surve eestlastele kigis elusektoreis suureneb Gor- batshovi poliitika rakendamisega tunduvalt ning vene kolonnaalss- teem muutub eesti rahvale veelgi talumatumaks, valusamaks ja ki- bedamaks kui ta oli seda Gorbat
korral Korintses oli, kus Paulus lusest kirjutab: "Vaadake ome- Eesti Kirik nr. 31973
Taustal Taaveti
Va Maakondlikud arganisatsioonid ji
sjasel vrulaste lbusal prast- lunal mrkis Maakondliku Esin- duskogu esimees J. Vihma koosoH- jaiiej et need mugavad ja kaunid toolid nins mmargused lauad on Eesti Maja suures saalis^ tnu mdunud aastasele maakondlikule pevale ja sellest saadud tulule, mis anti Eesti Majale ettenhtud eesmrgiks. Koosolijad aplodeeri- sid kas uutele toolidele ja lauda- dele, kas Maakondliku Esindusko- gu eelmisele tuluhtule vi eesole- vale samasisulisele pevale, mis algab varakult prastlunal ja jt- kub Eesti Maja kigis ruumides mitmelaadiliste esinemiste ja tege- vusega.
Maakondlikud organisatsioonid oma esinduskogu juhtimisel on vtnud Eesti Maja probleemidele abts mineku sdameasjaks, et meie hiskodu aidata mitmesugu- seis raskusis ja plaanide titmisel, eelkige aga vimaluste suurenda- miseks, mis tagaksid selle eksis- tentsi ka meie vananevas hiskon- nas enne kui nooremad asuksid seda juhtima, hoidma ja valitse- ma. Eesti Maja thtsusest meie hiskondlikus elus on igaks tead-
Eesolev Maakondliku Esinduse poolt korraldatav Eesti Maja tulu- htu toob meelde ka need kurjad snavtud, mis maakondliku orga- niseerimise vastu omal aial vl- jendati ja seda kui eesti hiskonda lhestavat nhtust kritiseeriti. Nen- de kriitika on thja jooksnud, maa- kondlikud e organisatsioonid pole lfsestanucf, pole erMtknud eesti rahvast, vaid nende kodukohtade alusel liitunud, mis on osad Eesv tist j moodustavad selle terviku. Kodukoht on igahele oma noorus- ea lbielamuste tttu lhedasem, aga sageli see elamus on sno- nmne kogu kodumaale.
Andes oma abiksi uuele Eesti Maja tuluhtule kskik millises vormis nitab Maakondlik Esindus- kogu oma kohta siinses hiskon- nas. Nagu armsad on Eestist kaa- sas olevad mlestused, nii saavad kord mlestamisvrseiks needki hised ritused, millega teeniti siinset eesti hiskonna kodu, mis ju moodustab mini-Eesti siinses suurlinnas.
Pole tpselt teada milleks tulu- htu sissetulekut otseselt kasuta- takse. Eesti Majal on mitmeid plaane, kuidas tulevikus oma p- simist kindlustada. Kuid pole Esin- duskogu lesanne seda lahendadia, vaid Eesti Maja peakoosolekul tu- leb meid ksimusi kaaluda ja la- hendama hakata. Koosolek toimub juba aprilli alul, enne tuluhtut.
Kuid korraldajad loodavad roh- kele^savtule peolistena, kaasabi- le korraldamisel, et kuiiagi, kui saadud tuluga on midagi hsti teh- tud, viksid Eesti Maja klastajad aplodeerida ettengelikele tuluhtu korraldajaile ja nende kaudu saa- dud uuendustele oma rahvuslikus
HA
JAAN ALMER
thist Kuns ti h kaO tele, peva klal! linnad
Kun lamendi mise ja sndmu ja erak( edasi il poolele,! sile ksi aastap( lesannj igati kii
Kohi litsuse Wilson,| rell, k( alamkojl Barry alan^ koj Torontc limisrinj gore E(
Viimi Ikesti nud]
Jrgi Waker ter IVf.
Ministe mrgi e| riavtugi veti enam, esitama I mendis.l
Jrgi
Otta- Teeme uusi ja parandame vanu nii . . . . .
linnas kui Ita suvilates. P " ^ " ter P
