^.Ja'6..aprllSn . : dr. M. leesment, M . 481-6834
J I B i l J . AJL,W.-Si H tijg ffl
Mrv M0skvi-Talleiiiiii
21. veebruaril judis Moskva- Tallinna rong kell 10.30 Tallinna. Kifi vaguni korrastaja~hakkas p- rast reisijate lahkumist ruume kor- rastama ja voodiriideid kokku kor- jama, avastlis ta hes kupees mad- ratsi all naise laiba. Politsei leidis uurimisel, ei see oli tallinlanna B.. kes sitis Moskva kaudu sanatoo- riumist koju. Tema surma phju- seks oli noahaav sdame piirkon- nas. Tapmise phjus oli olnud te- noliselt rvimine, kuna naise as- jade levaatamisel raha ei leitud. Uurijad prdusid Eesti Raadio ja TV kaudu palvega kaasasitjate poole, et nad endast teada annak- sid. Tartu lastehaigla arst Ail i Traat ja Tartu likooli assistent Margus Hanson andsid tpse kir- jelduse kolmandast kaasreisijast. 27. veebruaril peeti Moskvas Kaa- .sani vaksalis kinni noormees, kes vastas reisijate kirjeldusele. Ta tun- nistas end sdi ja kinnitas, et tegi seda kasusaamise prast (milline pehmendav miste on antud r- vimisele). Ka tuli vlja et viimase kahe kuu jooksul oli tema arvel teisigi vargusi. Uurimine kestvat edasi.
NFV 24
Polestiino terrori$1|id^ juht n&yob kdhjutasu
BEIRUT Palestiina terroristi de grupi juht Abu Nidal on nud- nud hes avalduses, et nende en- dised iraagi toetajad maksaksid 70 miljonit dollarit kahe ndala jook- sul kompensatsiooniks Iraagi-pol- sele grupi mahasurumisele. Ta t- les selle olevat viimaseks uhimaa- tumiks, vastasel korral nad aseta- vad oma kohustused palestiina massidele praeguse Iraagi rezhiinri vastu. Abu Nidal, kelle ige nimi on Sabry al-Bama, sdistatakse 27. detsembril toimunud lennujaa- maatentaatide prast Rooirias ja Viinis. Gruppi toetavad IJiba ja Sria.
Ingrid Ktt pleva knlaga stamaks jrel Maimu Nmmik, Leida. Lhmus^^
i '86 laudades gur jaIngrid' Jrman.
Foto- .Vaba Eestlane
Is^grid Ktt on prit gaidlikmst/ Ktt on gaidmaleva abijuht ja on k vanem. Ingridi isa Ants Ktt on
59
" lapkonna, ma |isht
sillapea loomis'3' Kesk-Ameerikass
WASHINGTON USA presi- dent Ronald Reagan hoiatas, et USA peab vltima N . Liidu silla- pea loomise Phja-Ameerikasse ja andma abi Nikaraagua mssuliste- Je, kes; tagavad; ;&iiendri9kide roiafrondi/ kaitse. ;
President avaldas survet onia te- jevisiooniknes neli peva enne kui Kongress iiletab 100 miljoni dol- lari suurkise toetussumma poolt. Reagan soovitas, et ameeriklased mitte ei ignoreeriks hdaohtu Ma- naguast, kuhi see levib ja saab sur- mavaks hvarduseks kogu Uuele- Maamale (Ameerikale).;
President tles, et Nikraaga on tegemas ettevalmistusi kaheks sja- liseks vimaluseks Varssavi pakti; maade abiga syasadamat all- veelaevadele ja suuremat sjalist lehni^vlja Kesk-Ameerikas, mis on sarnane Kuubale, kust venelaste Bear-p6n|imitajad, patrulliva USA idarannikut Maine't Floridani.
VIIN --^Endine RO peasekre- tr Kurt Waldheim, kelle vastu ori juutide poolt kima pandud kihu- tust, kuna ta kandideerib Aust- ria presidendi kohale, et ta oli so- ja ajal natsi ,,prunsrklane"y kes pii ic^astegev 42.000 kreeka juudi surmalaagrisse saatnriisel. Wald- heim eitas^ et: ta kuulunuks neisse kahte natsigruppi, kesi olid seotud Saksamaa^ sjaveksusega. kes oli juute saatnud laagreisse. ^ Jugoslaavias on Kroaatia arhii-
videst les otsitud dokumiendid, mis kinnitavad, et Kurt Waldheim vttis osa iiatsiohvitserina sjalis- test operatsioonidest partisanide te- gevse vastu II-mai
Kui kaua Sina oled olnud Mfilaja- leMjate** iipkonna juht? ,
Mind valiti lipkonna juhiks aas- tal 1981. Seega on praegu ksil viies tegevusaasta.
Kas Sina alustasid oma gaiditeed RajaleidJale*^ Ispkonnas?
Seda ma tegin. Olen olnud lip- konna liige hellakesest peale. Hil- jem olin hellakeste pere abijuht kaks aastat ja juht kolm aastat. Vahepeal kisin loomulikult lbi ka gaidi ja vanemgidi astmed, nagu see kombeks meie organisatsioo- nis. ....
Kes on peale Stnu praegu lipkon= na jiihtkonnas?
Lipkonna auvanemateks on gdr. Ene Runge ja Vncouveris elav pr. Meeli^Ann Tanner. Vanemaks on minu ema ngdr. Tna Ktt. Lipkon- na abijuhid on Helen Sadul ja Ly- dia van der Veen.
Kuidas Jaguneb teie lipkond?
Meil on hellakeste pere Sde- med", juht ngdr. Sirje Jrvel, gai- dide rhm Tulilinnud", juht olen mina, vanem gaidide rh m Vir- malised", juht Lydia van der Veen ja siis niinimetatud Kuldring", kuhu kuuluvad vanemad lipkonna liikmed, kes on vlja kasvanud va- nemgidi east, kuid kes soovivad aktiivselt kaasa aidata ksuse t- le. Nende juhiks on ngdr. Ellen Allas. Lipkonnas on praegu 7^ l i i-
get. Hellakesi on 8, gaide 5, va- nemgaide 23. lejnud on juhid ja Kuldringi" liikmed. :
Hellakesed pivad katseid, lau- lavad, mngivad, teevad ksitd, natukene sporti ja siis jllegi mn- givad, nagu vikesed tdrukud sel- les vanuses alati teevad. Gaidid te- gelevad samuti katsetele etteval- mistamisega. See on ju ks osa gaidlusest. Tegevus on aga inten- siivsem kui hellakestel. Pannakse rhku ksteise tundmappimisele vestluste kaudu, mis arendab k- neoskust ja eesti keele rkimise ladusust. Tegevusele lisandub his- kondlik teenimine: riietehoid, lipu- valved, praegu kavatsusel olev k- laskik ,,Ehatarre" ja muiidv
Vanemgaidid on tihti seotud mit- mete muude ritustega eesti his- konnas. Oma kord kuus toimuvatel koondustel tegelevad nad maja- pidamise ksimustega, esimaabiga, pioneeralaga. Mned ritused on koos teiste eesti vanemgaididega ja vanemskautidega ^ skautmale-
"vast.u:;.. .
foniside juhtide ja vanemate vahel. Kiuidas lipkond end majandab? Kik maksavad liikmemaksu.
Suuremate vljaminekute puhul on olnud eriakts'oon. Niteks Kotka- jrvele uudismaa ostmise korral msid tdrukud tuhandeid oma- valmistatud pirukaid. Telkide ost- miseks korjati raha sukapaeite ja vikeste pastalde mgiga Kara- vanil. Kui oli vaja osta klmetus- kappi Kotkajrvel olevasse lipkon- na metsakodusse, siis prdusime vanemate poole raha saamiseks.
Mis meeldib Sinule eesti gaidlu- ses ja mida sooviksid teisiti nha?
Minule meeldib, et gaidlus annab vimaluse juhisoskuse arendami- seks. Gaidlus annab ka vimaluse leida spru eesti noorte hulgas, mi- da vastasel korral ei oleks. Ma sooviksin, et kommuniskatsioon oleks parem juhtide vahel. Soovik- sin^ et Kotkajrve kasutamine oleks elavam ja et uues]ti alusta- takse etniliste laagrite korraldami-
fieamiiiisfer maeti S T O K H O L M Rootsi peami-
nister Oiof Palme maeti mdunud laupeval viksele kalmistule selle koha lhedal kus ta mrvati. Ar- vukalt vttis matustest osa' vlisk- lalisi, kes avaldasid viimset austust O. Palmele kui internatsionaalsele hlele, kes soovitas maailmarelvas- iuse vhendamist ja hoidis oma rii-i gi rangelt neutraalse. Vlisklalis- te hulgas esindas Kanadat vlismi- nister Joe Clark, uusdemokraatifle juht Ed Broadbent ja. liberaalide partei, esindaja Warren Almond. USA'd esindas vlisminister George Shultz, kel oli prast matust kokr kusaamine N . Liidu peaministri Nikolai Rhkoviga.
Stokholmi, tnavail olid sajad tu- handed rootslased oma peaminist- rit tema viimsel teekonnal saatmas.
sega, mis paistab olevat soiku j- nud.
Mida arvad eesti noortest Toron- tas nii gaidluses/skautluses kui vljaspool neid organisatsioone?
Olen uhke eesti noorte le, et nad alati nimetavad oma etnilist pritolu ja tutvustavad - Eestit. Peaksime leidma vimalusel tuua eesti hiskonda puuduliku vi mit- tekllaldase eesti keele oskusega eesti pritoluga noori.
On Sinul mni soov eesti vane- matele ja noortele? ? ' Minu soovi saab kokku vtta kahte punkti. 1) Vanemad peaksid petama oma lastele kodus eesti keelt. Gaidlus lhikese koondusega kord ndalas ei ole vimeline seda tegema. 2) Vanemad peaksid too- ma oma ttred hellakeste perre vi gaidrhma. Tdrukud on neis aas- tais liiga noored selleks, et ise tul- la esmakordselt koondustele. Noor- tele soovin toredat gaidlemist.
Usutles Ervin Aleve
Kus ja
Hellakeste pere ja gaidrhma koondused toimuvad igal laupeval Peetri kiriku seltskondlikes ruumes kella 9.30 kuni 11.30 hommikul. Va- nemgaidide koondus on ks kord kuus samas vi mnes erakodus. Kuldring kib koos vajaduse j- rele. Juhtkogu tuleb kokku ks kord kuus.
Kas Sa viksid anda lhikese levaate allksnaste
on praegu kavatsusel?
26. aprillil toimub Peetri kirikus Rajaleidjte" vanematepev. Su- vel peame lipkonna laagri Kotka- jrvel, mille aeg oh praegu veel kindlaks mramata. Ja loomuli- kult vtame gaidmaleva esindusk- suse koosseisus osa Ameerika hendriikide skautilike noorte juu- beliiaagrist Jrvemetsal, mis toi- mub augustikuul. Sinna sidab ka skautide esindusksus. Nii on me Vimalik esindada Kanada eesti noori. hendriikide eesti gaidid ja skaudid on alati tulnud Kotkajrve laagritesse. Viimati olid nad siin 1982 ,,Hbe jrve" suurlaagris ja 1984 maailmalaagris ,,Eesti Lipp". Nd on meie kord neile klakosti
Kuidas on koost lbiviidud td: rukute ^"'^ "'*'^ '^ '^
igu Varem mrkisin toimub jrgmine kuu vanematepev, kus tutvustame oma talvist td. Td- rukutelt on ettekanded ja paneme vlja vikese nituse. Peale sel- le on toimunud heliakete ja ema- de ning gaidide ja emade koondu- si; Vanematele on saadetud j i p k o n - - ^ ma aastane tkava. Alati m tele- Noorem Foto: E . Aleve
Vrumaalaste Koondis Torontos 1 imeeste orkester, keda neme esil
I , ; . . kas pseme veel oma kodumaale?"
Pealelunale paigutatud Vi tos lbusale htupoolikule oli nii et alul vetud Eesti Maja vike s2 mise saali vastu ja kui ikka uusi vahetati seegi saal suurema vastu, vrulase ja nend^ sbra mber.
Eesti Maja suurele saalile oli te kl antud vrumaist met, seinal suu- de k< reit ,,Tere Vrumaa" ja kummale- oUa v| gi poole noodiread. Lava taustal mittej Suure Muname vaatetorn, ees Vo- pooles! rumaa reljeef ja selle krval tekst poegi
. . . ja koplisse on kasvanud ka- maa se, kuid mlestus ei meelest mestei L A E . . ." ma ja|
rahvuj Hoogne kava algas ,,Kla kaja"
pilli- ja laulurahva esinemisega, j , ^ ^ ^ ^ j kes mngisid bravuurselt ,,Terve J^QQ^J vald oli kokku aetud" ja jrgmises ^ Kevadrongiga Vrumaale" olid j ^ ^ ^ } kaasas ka lauljad. jte h
Siis Salme Vesi esitas meeleolu- dab oi lisi mrkmeid Vrumaast, ksi- Aug des kas mletate veel lillelhna- navti Sist kodumaakonda?
mid! teel kell^ lni
hislauluga mindi les mgedele ja lauljate pugud olid suunatud la- vapildis olevale Suure Muname vaatetornile. Aino Pahn pajatas kodukohast ja lauluansambel laulis 0n kallis mei- le kodukoht" ja Salme Vesi koos Aino Phniga esitasid snalise va- '^^^^ hepala. kuida
Vrulaste Koondis Torontos esi- vrul mees Leo Puurits tles, et vrulas- orkest
ja raa| namaj . S{ p. E.l
Miilil