samea
I
Palmipuudepha kontsert-juma- lateenistus Peetri kirikus oli vga rahvarohke. Muusikalises osas esi- tas koguduse segakoor Gantate Do- mino dr. R. Toi juhatusel Gabriel Faure Requemi'-, mis kord va- rem on koori poolt ette kantud, ga oma viisirohkusega vaimuliku muusika hindajaile alati Uus Ja ela-
Vga napi tekstiga helit avab koor palvega rahu ja valguse saa- ni iseks ning kiidulaulu suunamise- ga Kristusele. Solist esitab rahu- soovi, misjrel koor prdub Ju- mala Talle poole igavese rahu saamiseks. Neljandas ja viimases osas koor ja solist paluvad lunasta- mist igavesest hukatusest viha ja hukatuse peval. ' ;
Gantate Domiho laulis rohkear- vulises koosseisus harmooriiliselt, olles veendunud vaimuliku muusi- ka erilaadses osas jumalateenistu- sel, mis on sisult alati programm- lik ja evangeelset snumit kandev. Sopran Monika Zerbe laulis oma osa professionaalse lauljana, samu- ti bass-bariton Andres Raudsepp esitasid oma isbolopsad hingesta- tult. ,,Requemi-* saatis orelil Nor- man Abbott.
Jumalateenistuse osas p.  E. Heinsoo jutlustas, orelil R. Toi, esi- tades preluudiumiks oma ..Fantaa- sia Hans Leo Hassleri laulule ;,0h Jeesus, Sinu valu**** j offertf oriu- miks Palve Ketsemani aias .
VABA iiSTLANb ID
KJassikalise balleti krval on ik- ka rohkem ja rohkem moodne tants leidnud thelepanu kui nauti- mjsrmu pakkuv kunst. Mitmete Torontos tegutsevate moodsa tantsu rhmade seast peaks eestlastele huvi pakkuma Dance Workshop Theatre, kus omainimesed Karen Rammul ja Valve Kivilo kaasatant- sivad, ning kelle graafiliseks kunst- nikuks on Linda Saaliste ja foto- graafiks Lembitu Ristsoo.
See elukutselistest tantsijatest koosnev rhmi esitab I. kuni 10. maini Ryersoni teatris Erakordse sndmuse" nime kandva tantsula- vastus^ , kus huvitav koreograafia, viimistletud tantsimine, sobiv muii- Valve Kivilo.
sika ja suureprased valgustusefek- tid moodustavad kunstikpse tervi- ku. Kahekmne viie tantsija poolt esitatud kava on tulvil kaasahaara- vast energiast ja selles n nii sga- valt tsist kui lausa lbusat. Leidlik rekvisiitide ja tausta kasutamine rhutab teaterlikku esitamislaadi, olgu see siis kas sadade hben- ride ha muutuvaks kangaks pi- mimisel, matadori ja hrja vahe- kordade lahendamise! vi eri kul- tuure haaraval suurel paraadil.
00
rtsi kuu eesti rahvakalend- ris on vaikne kuu. Paast ja
lihavtted olid rohkem venelaste phad, mida Eestis tsisemalt peeti ainult Setumaal. Mrts  paastu- kuu algas tegelikult lgpevaga- 29 veebruariga, mida tunti alles Gregoriuse kalendri kaudu. Liig- peva peeti nnetuks pevaks. Ai- nus hea oli, et liigaastal said va- natdrukud mehele ja naistel ning leskedel oli siis kosimise igus.
Sealt edasi tulid peamiselt setu- de juures tuntud paevad: jevdokia- pev  1. mrts, tsirgupev (linnu- pev)  9 mrts, kdripev (P- ha Gertrudi pev)  17. mrts, a!ekseipev samal peval ja pendl- pev (Pha Benediktuse pev)  21. mrts. Nende vahel seisis eksi- nult rgvana tahharjapev  12 mrts, mis aga kiriklike tnise-, knla-i paavli-, madise- ja vastla- pevade tttu oli kaotanud oma- aegse kesktalvepeva thenduse.
Pikesekalendri kevadine pri^ pev 20. mrtsi paigu oli samuti rahvakalendris vhese thenduse- ga pev, mida varjutas kiriklik paastumaarjapev (M aarja kuulu- tamise pev, punamaarjapev ehk sohipha). Sel peval ji Maarja phast vaimust rasedaks ja vasta- valt sellele harrastati naiste- ja si- givusnidust. Kidi krtsis maar- japuna'* joomas, tdrukud visid sellest peale minna aita magama ja tehti ennustusi peamiselt nende loomade ning viljade kasvu kohta, mida traditsiooniliselt hooldasid naised (sead, lar ' 'd , kapsad).
htuti kell 8 toimuvatele eten- dustele vtab piletite tellimisi vastu telefonil 947-9397 Dance Work-
teeiti^l ,,Together we are millega iBinlsteeriiEm tahab miekul Wrilisisse poliikak.
Konverentsi teemade hulgas k- sitletakse mitmekultuurilise hari- duse eelisigusi, ppemeetode ja materjalide vahendamist Ontario koolidele. Hariduslike probleemide krval puudutakse ka rassisuhteid ja Mitmekultuurset koordinatsiooni. Ontario Teachers' Federation'isse kuuluvad petajad ja vanemad pi- laste esindajad vljendavani oma seisukohti. Umbes SO mitmekultuur nlist organisatsiooni provintsist olid konverentsile kutsutud, mis peeti Toronto Constellation Hotel-
Tommtos Ontario teari- kolmepevane konverents io" (Koos oleme Ontario),
Konverentsile toovad tervituse Ontario leitnant-kubemer Lincoln
oma
Eelmisel ndalal toimus haridus ministri Sean G. Conway pressi- konverents, mis oli rohkem mel- dud etmlise pressiga tutvumiseks ja selgituse andmiseks kolmepe- vase konverentsi le. Selle algatus oli tulnud peaminister D. Peterso- nilt selgitamaks mitmekultuurilisi suhteid Ontario hiskonnas, kuna just Ontarios on mitmekultuurilisu- sel suur thtsus koos etniliste his- kondade kuituurise ja hariduslike probleemid lahendamisega, eriti aga rassi diskriminatsiooni vlja juurimiseks, mis olevat praeguse
soov, :
aastumaarjapeva niatem- pudes kajastub suuresti ka
rahva huumorimeel, mis ei nita just suurt respekti sellele thtsale pevale. Soovitakse karjalastel sel- le peva hommikul sitada hrja- vrsi mune  siis pidavat Suvel leidma palju linnupesi. Musta pulli munade katsumist soovitatakse tdrukutele, kes tahavad kangesti mehele saada ja kui oma peres must pull puudub, siis tuleb minna suina, kus see leidub. Seakarjasel soovitatakse paastumaarjapeva hommikul vtta sea-sitajulk suhu ja jooksta kolm korda vastupeva mber sealauda, siis kuiavad sead suvel hsti sna.
Paastumaarjapeva toitudes do^ mineerivad need, mis sel aastaajai olid kttesaadavad: seajaliad, soo laliha, kapsad, oad, herned. Toidu- valikut enam suurt ei ole, sellep- rast on punane viin thtsam kui toit. Tdrukud teevad toidunidust ja kpsetavad n.n. ,,karvakakku*' (kivaptsikest, mle sisse on pan- dud oma kehakarvu)- see paneb kakku snud poisid tdruku jrel jooksma.
Vares paneb paastumaarjape- val esimese rao pesa aluseks, ka- rud hakkavad talvepesast vlja kip- puma ja ussidele tuleb jlle hing sisse. Metshani ja kiivi munevad esimese muna ja kuldnokk tuleb tagasi. Oodatakse lokest, linavst- rikku ja mesaste lennu algust:
A prill  jrikuu algab karja- eelkristlik vga vana thtpev. Peva nimetus ^ i thenda, et loo- mad sellest peale hakkasid vljas kima. Pev on rohkem smboolne  selleks pevaks tulid loomad v- hemasti korraks vlja lasta. Kui 1. aprill oli esmaspeval vi reejdel- sns lasti loomad vlja jrgmisel peval. Pev li henduses mitme-
made kaitseks. Naljategemine ja narritamine 1. aprillil on vga hi- ne komme ja juurdus Eestis alles selle sajandi algul. 1. apri oli n- netu pev  sel peval olevat sn- dinud kurat vi olevat ta taevast ss vlja visatud. Teise versiooni kohaselt oli see Juudase snnipev vi jfeesse mmise pev 30 hbe- seekli eest.
tus. Pildil neli rotslannat, kes htla^^ sid kombeid; mis pn Rootsis seotud phadetoitudeg^ dil vasakult Katariha^Barbro, Ingri^ ^^ ^