Nr. 81 5 V A B A EESTLANE teisipeval, 3. novembril 1987 - Tuesday, November 3, 1987
uusi Bibliograafia K Kbsv H. Raudsepp^ ^^ E^^ ^^ finiskit.:;;:'-;:;>/^
llid on iie-mis; Ibustb'
V isikute tutvustatiiine; seni iik raldatud Mijna Hrma j Oskar
ijtsu rales kevadel on kavas kori'aldada eri- nitus Eestist toodud esemeist, millede registreerimine on juba alanud. Klubi juhatus rhutab, et on vga; thtis mis koondatakse arhiividesse; kna see nitab, kes oleme ja mida oleme teinud, H.
Itp Sun) ---Knd^i^^ JutJebvet ineie kaitsej leil puuduvad plaanid ka llikYideerimiseks.
s vai vi- is
itsejud jj.alisse  : tiesti
laevaka- ral; maa kopterite irapsad. u uduste
konlrakti lpeiamist pankrottj.  OSamuti kritiseeris Dye tsiviil- lertnundii^t. eldes;et kaheksa len-
ytiuvlj iiheksast, mida valitsus : pab erasektorile ma; tta-
vad kahjudega: Ees rinnas ,.Mirabel';/ Montreali 1 hedal. mis katab ainult 29: protsenti onia ope ratsi oon i - k u 1 ude st. To ronto ..Pearsani*' lennujaam katab iimbes 90 prot A:iriult \^ncouyeri lenniijaam t- tab kasumiga, tles
^aitsemi- Kanada teenisid
v-s alit liin edasi
N . Liidus oh |8^ ^^ kes otseselt tga mingit kasu ei too ning kelle, ainsaks funktsioo- niks on kontrollimine ja karista- mine; Me teame ka vanglatest, sunriitlagritest ja vaimuhaigla- test kus lmmattakse ; vaba mtet. Meie press ja muud info- allikad on he partei triistaks.: : Sellest olukorrast tirigitna; protestiks Mol^ Pakti ja sellega kaasneva salajase lisaprotokolli mitteavaldamise tt- tu NSVL-is, sealhulgas ka Eestis.
utan reigi
S
DEMNSTRANT PUNSEL^PLAtSIL
Prantsuse telegraafiagentu AFP jrgi demonstreeris Jri Mikk^' M eiatsii Mlptv^Ribbentropi pk^^ klauslitQ::''/:,:^y^ali kustamise: nudega . T a V i id i ra tn i ilitsa pool t. Teata vast i keh testat i Moskvas prast tatarlaste suurt t  h e r e p a h u avaldaniid meeleavaldust sealsamas Kremli ^e demonstreerimise keeld N^
Soome-eesti hiskodu avati Ametlikuks avajaks oli Soome presidendi abikaasa Tellervo Koivisto
Mdunud kolmapeval .toimus Torontos soomlaste- eestlaste hiskodu Suomi-Koti avamine. Prast pingelisi ja koguni raskeid taastaid oli see kogu Toronto soomlastele rmupevaks, kui. kaunis auditooriumis elati kaasa 5nd
millele krgpunkti iandis Soome p ayamisimiomento
Suomi-Koti esisel . lhvi id Soome ja Kanada lipud; nende ees olevale kivile asetati plevad madalad knlad, ,Juhlatulet", piduliku sndmuse thistamiseks.
Juba enne sndmuse algust et- tenhtud aega oli ruum maja elanikest tidetud, neile mngis Salemi Seurakunna orkes- ter soome muusikat Miriam
oma vanas eas ei nud oma vanadekodust unista- dagi . 1982. a. jaan. tulid soome kirikud ja petajad kokku ^esmrgiga onia vanadele, keda teati Toronto piirkonnas oleVat
, oma kodu rajamiseks, ^d n teada pensioniealiste soomlaste palju suurem arv, kuid nii suurt hoonet pole vimalik
Kyykkse juhatusel, kes esitas ka ehitada. Rkides t^ ^^ viiulisoolosid. Samuti laulis Suomen Mieslaulajat topeltkvar- tett kolm meeleolulist laulu.,
Suomi-Koti juhtkond ja klali- sed saabusid saali marsihelidel.
tles ta, et esimesed kaks aastat olid vga rasked. Leiti kll ideaalne asukoht katsuti saada riikiikku toetust, kuid vaatamata paljudele pingutustele ei saadud
misjrel prast palvust tles toetust, ehkki lootused psisid avasnad htul teadustajait 1985. aastani, mil riiklik^ toimuv dr. H . Ylnko, mrkides vimalus ra^ ^^ ^ jrel et iga komitee koosolek algas alati veebruaris otsustati teha projekt palvusega. Avasnad sndmusele avaliku ettevttena. Kuigi igal tles komitee esimees dr. V . I . sammul oli raskusi, ei antud alla, Ylnk. Ta tles, et tal on rm ja maksku mis maksab otsustati au telda kigile tere tulemast, edasi minna ega meldud kordagi
loobumisele. Lpuks oli klM^ lubadusi ja rurnide reservat- sioone, ning , ,Hyar' Pangaga saavutati fmantseerimiseks kok- kuleppe. Siis algas edukas t, valmis 123 ruumiga maja, kus
Sellest on viis aastat mdunud, kui tehti otsus selle hoone ehitami- seks. Ttati tugevasti, nd on Suomi-Koti valmis oma hiskonna teenimiseks. Ta hindas eriti kr- geks , ,Kultaisen ln Kerho" ja va- batahtlike tjudu, Hoone valmis soomlaste koosts East York' i ja Ontario ja kanadalasi; 250 on aga soovi- valitsusega, mistttu ta pakkus jte jaijeto^ East York'i elanikele vinilusi mee^ Suomi-Koti hvede kasutamiseks: niis^ ^ t^ ^^ Soomlaste, aga ka kanada organi- seks. Kogu ehitamise ajal hoiti satsioonid hakkavad kasutama eesmrk fookuses ja see on
toonud tnase piduliku momen- dini, soome kultuurilise miljga ,,Kultaisen ln Ko t i " ' avamiseni.
Jrgnevate tervituse osas andis East York linnapea tervitused le
avarat saali, mil on moodne helissteem.
Kolmest lastekoorist moodusta- tud hendkoor laulis pevakohase , , T u l k a a ka ikk i t  i i n e i lo j t semaan" (Tulge k ik linnanunik EdnaFm^^ rmustama) ja veel paar laulu D. valitsuse poolt parlamendiliige C. Tuomala ja A . Ylnk juhatusel, mi l l e l e j  r g n e s J . :Ar.ra klaverisoolo.
Ehitustoimkonna juhataja B. Jrvenp kneles Suomi-Koti ajaloost ja eesmrgist, mrkides soomlaste Torontosse judmise 100. aastapeva. Soomlased said tuntuks kvade tmeestena, kes
Hart, andes le ka kirja peaminis- ter D. Petersonilt. Kanada valit- suse : poolt tervitas kohaliku vaii- mispiirkonna prlahieridiliige D.
kinkides valitsuse poolt
Soome valitsuse poolt tervitas Soome suursaadik J. Blomberg, iseloomustades maja kui soome
Foto:H.Qja IJ
hiskonna otsustusvime ja koosttahte nidet, soovides et see oleks heaks koduks paljudele. Lpuks andis ta le Soome riigi tervitused ja nnitlused neile, kes on selle juures teinud td.
Dr. V . ] . Ylnk tutvustas Soome presidendi Mauno Koivis- to abikaasat Tellervo Kivistot, kes tuli lavale ja likas^ lbi javaesisele pandud: sinise lindi, kuulutas Suomi-Koti avatuks ning soovis nne majale.
Presidendi abikaasa vttis ktte
ka suurelt pronkstahvlilt, millega jdvustati avamise pev ja pikk rida nende nimesid, kes olid olnud tegevad maja rajamisel. Lisaks avati kaks viksemat kilpi Kultaisen ln Kerho" ja vaba- tahtlike trhma t hindami-
Avamistseremooniale jrgnes Royal York hotellis pidulik htusk tellervo Koivisto austa- miseks ja Suomi-Koti toetami- seks.  ':;:':^:'^ ::'.
hinenud Kaiiyaste urganlsat^ ioona Komitee istungjrgul vttis kolmapeval V 14-nda
oktoobril siia ks AJmeerika hendriikide delegatsiooni liik- metest, New Hampshirel osariigis kohtunikuna tegu^ William Treat. Istungjrgul oli parajasti arutluse all Peaas- samblee pevakorra heksakmneesmene punkt, mis rahvaste enesemramise; igusegao:^;
hendriikide delegatsiooni liige Tuleks nimetada, et president
Nr. 81
tel. 1-519-853-2447 iitiiiiiiiiiiiiiiiniiiiisiiiiisiiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiiiisiii
Eesti poliitvang Jam (Algus lk. 1)
jaspool Nukogude Liitu, kus need seadused ei kehti. Prast vanglast vabastamist andis Krb sisse palve Naikogude Liidust lahkumiseks ja siirdus Riiga, kus ta asus uuesti osa vtma poliiti- lisest tegevusest  les kaasa 14. juuni kditatute mlestamise  ja 23. augusti Mlotov- Ribbentropi lepingu slumimise aas tpeVa demonstratsiooni organiseerimisel. Juuli lpul kir- jutas ta koos Heikki Ahoneni, Tiit Madissoni ja Lagle Parekiga alla avalikule protestikirjale, mis nudis Krimmi tatarlaste igust taas oma ajaloolisele kodumaale Krimmi elama asuda. See rahvas kditati tervikuna 1944. Krb oli see, kes esimesena Lnde teatas, et ka Eestis on demonstratsioon ettevalmistamisel. Eestist ei saanud tookord vlja helistada, seda tuli teha le Lti.
Vahepeal oli Krb raskesti haigestunud, ent teda keelduti haiglasse vtmakt. ksnes prast seda kui Ltit ,,Helsingi 86" grupp saatis kirja President Rea-
ile ja Viini inimiguste konve- rentsile , nustus ki i rabi teda haiglasse viima. Sellele vaatamata ei antud talle haiglas sa, ja kuna ka tegelikult mingit ravi ei toimunud, pidi Krb haiglast uuesti lahkuma. Septembri algusel teatati Korbile ootamatult, et tema lahJcumispalve rahuJdatakse ja et ta kmne peva prast peab minema sitma.
Praegu viibib Jan Krb Mn- chenis, kus ta kigepealt peab hakkama oma tervist ravima. Tulevikus loodab ta oma vitlust jtkata, eriti hinenud baltlaste rindel. Kuna ravimiskoht on praegu veel ebaselge, vivad kaasmaalased tervitusi saata aadressil: r
Jan Krb, c/o Toomas Ilves, Amsterdamerstr. 3, 8000 Mn- chen 40, Lne Saksamaa.
Soome presidemidi abikaasa linti. Vas, pr. IkvalkOj paremal^ ^ d^^^^
Treat ksitles oma pikemas aval- duses muuhulgas ka Balti riikide ksimust. Tlgiksime siinkohal seda suhteliselt lhidat liku sna- snalt: , ^ Iseseisvate ja suvern- sete mhvasteikestamine on vastu- meelne kigile vabadele hiskon- dadele. Samal ajal kui meie the- lepanu on koondatud hiljaaegse- matele suvernsuse rikkumistele A^anistanis, Namiibias, Nika- raaguas, Angools ja Tshadis ei tohi me ignoreerida varem Balti- kumis vabade riikidena eksistec:- rinud Eesti, Lti j a Leedu kauaaegset ikestamist. Totalitaar- sete rezhiimide heks taktiliseks vtteks on jtkata oma okupat- siooni seni kuni apaatia j har- jumus n. ,,normaliseerivad" sellise maharhmise. Nelikm- mend kaks aastat kestnud orjasta- mist ei saa kustutada nende rah- vaste uhkeid primusi. Maailma vabad rahvad ei luba aja kulgemi- sel ja kskiksusel anda vltsitud legitiimsust nende rhutud rahvaste vgivaldsele okpatsiop-
Ronald Reagan'i ametisoleku algusest saadik aastal 1981 on hendriikide delegatsiooni liik- med jrjekindlalt ninietanud Balti riikife ksimust samblee Kolmanmda Komitee debattides rahvaste enesemra- mise pevakorra punkti all, tehes seda mnikord pikemalt, mni- kord lhemalt.
Tpselt ^^ sarha jrjekindlalt on sarnased hendriikide seisukoha- vtud alati esile kutsunud nuko- gude esindajate vihase, et mitte elda hsteerilise reaktsiooni? Seekord tles nukogude delegat- siooni liige Dmitri Bkov oma vastulauses, et Treat'i avaldus ku- jutab endast , ,solvavat retoorikatv\ kasutades juba aastate jooksul tavapraseks ku- junenud ja kulunud pareeringuid hakkas Bkov seejrel rkima hendriikide imperialistlikest ambitsioonidest", vites seejuu- res, et USA on annekteerinud Mikroneesia ja Poertoriiko.
Bkov'i vastulausele reageeris
< Hamburgis toimus 13. juunil sealsete eesti, lti ja leedu rahvusgruppide hisel korraldusel kesklinnas asuvas St. Petri kirikus kumeehiline jumalateenistus 14. juunil 1941. a. toimunud massilise Siberisse kditamise ohvrite mlestamiseks; htlasi nieenutati jumalateenistusel kristi- anieerimist 800 a. eest Eestis. Osavtjaid oli le 500.
Vaimulikul talitusel teenisid pastor dr. Gunnar von Schlippe, preester Wilm Sanders, praost Toomas Pld, pastor Karlis Zuika, munk Konstantin Gulbinas ja L . Z . Cucenaite Pascheit. V i i - mane, leedplannast arst, oli
ii
peakorraldaja ja kava kujundaja.