J
V A B A E E S T L A N E kolmapeval, 16. aprillil 1986  Wednesday, April 16, 1986 Nr.
mm Tmmsaama
vais ruumides etniste rahvusgruppide ^^ Hosnelamd^ ^ festi- val ja jtkub jrgneval laupeval ja phapeval Pldustu-
Tnavu vtavad osa 30 rahvst, neist i i pakuvad oma toitusid; see- kord eestlased toitlustamisega ei te- gele. Eesti osakonna peakorraldaja on Daisy Taada, kuna nituse ehi- tab les Ervin Talpec. Selle tee- onaks on S!aim  Sauna", kus on tava kappade ja vihtadega, ka hll, kik vahendid mis saunas kimise- ga oi id seot ud eestlasi I ja sm lasi I. D. Taada on koostanud ka vasta- vad kjrjelduscd saunakultuuri le.
Iga-aastaseks esinejaks on kunst- nik Endel Ruberg, kes peab seda sndmust parimaks vimaluseks eestlaste tutvustamiseks tavalistele inimestele ja on oma osale tee- maks valinud Vabasta Eesti".
Sellel on Euroopa kaart, kus Eesti kohal on vilkuv -tmluke. ILauale ta loodab E K N sekret-. riaadist saada Eestit tutvisstavaid
Muidugi ei puudu sellisel nitu- sel E. Rubergi klmutustehnilised akvarellid. E.Ruberg tegeleb ka oma nahakunstiga, valmistades kaelapandavaid mrke, kus on 5,Freedomfor Estonia" tekst, mille valmissaamist lapsed ootavad, ku- na vanemad sel ajal tutvuvad Ees- ti kohta vliapandud materia
. . "Veel on organiseeritud.eesti k- sitde nittis, kuid mingeid esine- jaid ei nnestunud tnavu saada. Kll demon.streeritakse Tiina Soo^ meti videofilmi ^Estonia for Me- crd'\- jaAlar , \KiyiIb- -filmi: ,,Mu-;
e, ' ai-
Eestla.sed on tnavu baltlasist ainsad. Igal aastal olid eriti edukad ltlased, saades tunnustavaid au- hindu. Avatseremoonia- on reedel, kell ^ 'htol.
Pgenemine uuriteeks?
S T O K H O L M (EPL) mrtsil Gotlandi saarele sitnud Tallinna kodusadamaga kalastusins- pektsionilaev,,Saare" trimees Lembit Zilinski, kes rootsi vimu- delt taotles poliitilist asli, seisis rootsi ringkonnakohtu ees Visbys. Prokurr pidas iiimelt vajalikuks selgitada kohtulikult,, kas pgenik sellega et tai Sare" meeskonna kajutisse lukustas ja kapteiiitps" tolig hvardades sundis kursi Rootsi territoriaalvetesse vtma, ole teostanud lubamatut laeva hi- vamist, mis mereseaduste^ jrgi on karistatav. Tegelikult safi  S a  r e " samal peval edasi sita oma tege- vuspaigale Lnemeres.
Visby ringkonnakofe Lembit ilinskyt ei ole phjust hoida vahi all, kuna ta vaevalt Rootsist pgeneda katsub. Gotlan- di sotsiaalvimud on talle juba muretsenud ulualuse ja kindlusta- nud lalpidamise. Saarelt ta siiski enne prokurri karistamistaotluse lpetamist ei sa lahkuda.
 D . iJ. l^eterso; 9. mrtsil toimus Hamiltoni Ees-
ti Seltsi'Segakoori vaimulik kont- sert Victoria Av. kirikus. Palvev sed ja muusikahuvilised titsid ki- riku. Solistideks olid sopran Valve Talt ja m|tsosopran Hilda Sepp, orelisaade organist Norman Rein- tamme vilunud ktes. Koori juhar ias 0. Kopvillem kuna pevakoha- ne kne oli p. T. Nmmikult. Nor- man Reinta mm alustas orelisoolo- ga J . S. Bachi Preld ja fuuga do-mazhooris", V. Tali ja H. Sepa duett J. S. BachiSu potle Issand sdamest", ja ,>Viimne soov*' H. Seppa esitusel ja lpuks G. F. Hndeli Tu|ge vee juurde'' V. Tali ja H. Sepp.
p. T. Nmmik vtis oma vai- muliku kne aluseks Vanast Testa- mendist Taaveti laul 98^ milles on swvitus Jehoovale hisata laulu- hltega ja mngida kandlel kii- tust, sest Tema tuleb mistm a ko- hut ilmamaale iguses ja rahvaile igluses! Kontserdi kava oli kokku seatud enamuses J. S. Bachi loomingust phjusega, et mrtsis lpeb J. S. Bachi ja G. F. Hndeli juubeliaasta, p. T. Nmmik tnas Jumalat, et Ta on andnud meile selliseid muusikalisi suurkujusid, kelle helindid on alati pakkunud sgavaid elamusi. Ta tnas ka neid kaasmaalasi, kes on innuga sellist muusikat pakkunud ning laulavad Jumalale
esti Pevad
C. OTTWAY
Kontserdi teine pool algas N. Reintamme orelisoologa J. S. Bachi Ghorale Drio ^ Wo soil ich ihen Mn", J . S. Bachi Ava end'* V. Tali ettekandel. V. Tali ja H. Sepp laulsid duetina J. S. BachiJeesu, minu hing". Hf. E. S. Segakoor rivistus altari ette, lauldes j . s . Bachi Pev foetysfe |^ Icieniidle cmdmlse alusecI veereb", koraali Matteuse kanna- tusest ning Sinu hoolde enda an- l Sihtasutus Eesti Pevad Ka- a) Eesti nan" O Ko^villemi juhatuse] ja ''^ 5*dins phikirja (charter) kohaseit eraisikutelt Kanadas; Eeintamme orelisaatel. Lpups- -^^^^ lesandeks edutada ja b) Eesti organisatsioonidelt JJ laks orelilt N . Reintamme ettekan- toetada eesti rahvuskultuurilist te- eraisikutelt vabas maailmas kui esi- des J. S Bachi Preld ja fuuga g^ ^^ JSt peamiselt Kanadas, aga ka tatud projekt on lemaailmse rah- la-minooris", milline pani elama ja mujal vabas maailmas. Selleks ots- vuskuStuurilise ulatuse ja mjuga, kajama terve phakoja. Vaimuli- tarbeks on SEPK juhatusel igus 5. Laene ja toetiisi ei anta or- ku konserdi lpetasid V. Tali ja H. ^n^ soetusi ja laene eesti organi- ganisatsioonide jooksva tegevuse Se{^ ,,Meie Isa" palve laulmisega, satsioonidele ja ksikisikutele puudujgi katteks, vaid eriliste lpuosas koor ja orel, milline oli "^"s^ *^*^^ rituste ja rahvuskuleunii- projektide jaoks, mis on tpselt teline palve Taevase Isa poole. riliste projektide lbiviimiseks. mritletud toetuse vi laenu saa-
" . , . 2. SEPK poolt antavate toetuste mise avalduses. Esmajoones antak- Hamiltom koguduse mng kinku- ^maksimaalne summa ei tohi leta- se toetust nendele projektidele mi-
noukogu nimel tnas pr Tamm ^ ^ ^ ^ algkapitalist saadavat da SEPK majandusky abita ei koiki suure vaeva ngijaid, esine- j ^ ^ ^ ^ ^ ^ . joetusi pole vaja sihtasu- saaks lbi viia. jaid ^elle meelt lendava kontserdi . ^^^^^^^ ^^^^^ toetuste taotlused
SIlS^mK^^^ SfS t^e^ L^^ aC" vhemah jrgneva infor. kogud^ e n a i s n ^ " ~ k t i kir je ldus^
maksmisele. Laenu mtressi mra b) Projekti tKtsus eesti rahvus- Tnumeeli lahkuti kontserdilt otsustab SEPK juhatus. kultuuri silitamisel vi edutami-
sdamesse jnud helid ja kiitus 3. Toetusi ja laene antakse pro- sel; Kigevgemale, samuti suur tnu- jektidele, mis aitavad silitada eesti c) Projekti majandusiik eelarve tunne selle krgeklassilise ja meel-'keelt ja kultuuri vrsil vi mis ai- koos kulude ja tuludega; kusjuures diva muusikaalse prasuna eest tavad eesti nime rahvusvahelises on nidatud loodetav toetus teis-
tulipunktis hoida. Eeltoodu alla test allikatest, kuuluvad niteks: d) levaade toetust vi laenu
a) Projektid Ja publikatsioonid, taotleva organisatsiooni tavalise mis edutavad eesti noorte rahvus- tegevuse ja majandusaasta lbikaj- likku kasvatust;- v:':-V^ ^  gu kohta. ^ .
b) Projektid ja publikatsioonid, 7. Laenude ja toetuste otsirsta- niis edutavad eesli rahvuskultuuri mine toimub SEPK juhatuse poolt (muusika, kunst, kirjandus, teater, kaks korda aastas (aprillikuus ja nitused, rahvuslikud suurritused oktoobrikuus) selleks loodud erilise jne.) komisjoni soovituste phjal.
4. SEPK ,vtah. vastu laenude ja 8. SEPK ei- anna toetusi teistele; toetuste avaldusi
Hind $37^ 4- saatekulus Kanadas $1.25, USA-s
^,yĮA EESTLASE**: lalteias
MAARJAMAA kirjastusel
I L  M  I L E Eesti rahvalaulud ingliskeete t kes koos kommentaaridega.
Kites, 366 lk. Hind $3.* pluss saatekulu $1.
Partei aastokot^ lefc
Atf & Gifh Tmm kasitoo-ars
SaadEvall kilk B . M . C . Songad, samuti ksidm^terjaile: TaMst . Kiilastage meidr Leiak kike, mida vajate, ksitks.^
Avenise (ida pool Woodbiiae Siiiibway'd)
Telefon 69ffi-1897 : 106, esmaspeviti suletud
HILLSIDE BAKERY
Omanik ke Saarinea
rmm
iCfk delifecitessid sdafe meilt ri avatud: teisip., kolmap. ja neljap. 96, reedel 9-7, laup.
Esmasp. suletud.
Eesti Republikaanide Partei Lu na-Kalifornias pidas oma aasta- koosoleku Los Angelese Eesti Ma- jas, kus 1986. aasta eesmrkideks sooviti registreerida ja mberre- gistreerida valijaid Republikaanide Parteisse, et muuta see enamuse parteiks USA's. Valida tagasi ku- berner George Deukmejian. Valida Kalifornia ja USA Senatisse, alam- kotta ja Kongressi republikaani- dest esindajad demokraatide ase- mel. Valida neli uut^ kohtunikku Kalifornia lemkohtusse. Kassa- aruanne kinntati ja veti vastu. Endine juhatus, koosseisus Aino Lauri esinaine, abiesimees Elmar Lepik, Gertrud niline bekretr ja Lydia Suurst laekur valiti taga- si. Nunikeks valiti Arne Kalm ja Bernard Nurmsen.
Leiti, et on thtis saad^ infor- matsiooni kohtunike tagaphjast et valida kohtunikke, kes pooldavad kuritegijaile kvakelist karistust. Soovitati ka ESINEMIST poliitilise knega Pensionride Klubis too- maks esile poliitika thtsust meie igapevases elus. Rhutati thtsust toetada hiselt poliitilisi kandidaa- te, et eestlaste nimega tulevikus
|Nr. 29 htm
J Vrikas matusetalitus algas roh- kearvulise leinajate pere ees lippu-|
sisse toomisega. Esimesena Rat-| rgeniendi ohvitserikonda kuu-
S  i n u d Arvo Lehari, kandes aumr- ^ ^ i d e patja, mille asetas kirstule] M  r g n e s i d T. E, Vitlejate hing J s4'PP auvalve meeskonnaga ja ^ ^ o r p ! Vironia lipp frakkides ja ra  | t i i r i d e g a noorte auvalves, paikne ^^i jes kahele poole kirstu, kuna ore ^ l i l t kostus ,,Eestimaa mu isamaa".] ^ Meie vrikale ja rohkesti dekc
' eeritud sjamehele pidas p. Ud( etersoo vga elava ja sisuka lal umiskne. hlmates lahkunj loorpolve, teenistusi tsaariarmecj esti Vabadussjas. I Ratsapolgij skadroni lemana, tema rohkeij
^umrke^ teiste rahvuste poolt ja irget hoiakut ning isamaa-armaj
^ vjtiist kuni lpimi, saades mni p( llt/enne surma 93-aastaseks. ^t t , . ;Jrelhete .rea-'avas Korp!^ ^ ^ r o n i  seenior Toomas Trei, kes al| ^k r i ipsu tas lahkunu eeskuju nooru ftSiestlase hoiakuga.-' Aupeakonsul
^mar Heinsoo tles lahkumissn^ kogu eestlaskonna ja ka
iSKesknukogu Kanadas nimel, Eej l l fVit le ja te hingute Keskliidu. i^ ron iO; .Ees t i Vitlejate  hingu SiiBalti Veteranide Korpuse nimel | i i | g i jrelehde lo Tamre, Leej | |  v e t e r a n i d e , ja'-Balti; Fderatsioc i l l lesindas S. Jokubaitis, Lti viti llijate'esindaja ;E.;.Ozbls- .tstis es l l i l B . teemani, kui krgema Lti jj
javelise ordeni kavaleri' Eesti vitserkonda Kanadas esindas p. Nmmik Soomepbiste Klubi jri hde tles E. Ruberg ja viimaj na ratsameeste lahkumisteryiti ArV Lehari.
mk
feenistus lppes puusrgi vi kndnsega Korp! Vironia ja v(
pf Jejate hingu liikmete ktel, k i | orel mngis  U i n u g e langei kotkad*'. Tnaval seisis lippude valve kuni politsei mootorratj
H eskordiga siirdus rongkik J H Pleasanti kalmistu krematooriij 1^1 See hoone Ji kitsaks suurearvulj
. le-vsaatjaskonnale.,-'
mm- deemiline pere traditsioonilij
I ahkumislauluks ,,0n venda p l ks lahkunud siit ilmast". o| ^ h i s t i n a kirikus ja kabelis toimi; U I Roman Toi, solistina Silvia P H