-
J > 0 I
> t I -i
/ J /
t
ic.: 2: V A B A E E S T L A N E reedel, 18. aprillil 1986. Friday, L U i i i i i i r J i i i i u m
V A B A D E E E S T L A S T E HLEKANDJA
B C E S T L M E VLJAANDJA: O / Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
Qnt. M 3 B 2 M 3 n n
ai
P U B L I S H E R : Free Estonian Piiblishers Ltd . 1955 Leslie Don Mil l s . Om. M 3 B 2M3
T E G E V T O I M E T A J A : Hannes Oja. T O I M E T A J A : Olaf Kopvillem
T O I M E T U S E K O L L E E G I U M : Kar l Arro , Heino Je, Olev Trass
T E L E F O N I D : toimetus 444-4823;-talitus (tellimi-sed,' kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspevast reedeni 9-3-ni
T E L L I M I S H I N N A D Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57., poolaastas S32. ja veerandaastas S l 7 . - ^ . kiripostiga lisandub postikulu vastavalt $107., $57.., S29.50.
. T E L L I M I S H I N N A D vljaspool Kanadat:'aastas .S77., poolaas- tas $42. ja veerandaastas $22.. I klassi posti ja lennuposti hinna'd vastavalt U S A , %59:, S31., mujal vlismaal $136., S72., $38.. - .
70 c. Aadressi muudatus $.
K U U L U T U S T E H I N N A D : ks toll hel veerul: S5.00, esikl- jel $6.. KuuHiiBtusB vetakse vastiiB ndala esipiesse ajalehte kuni
j esmasp. homm. kella 10-ni ja ndala teise ajalehte kuni kolmap. hmm. kella 10-ni. Vljaspool taega: Leida Marie}^ 223-0080
Nr. 30
Nupidamine USA hendatud Rahvaste Organisatsiooni saadiku Herbert Okuniga, pildil vasakult Leedu Keskorganisatsiooni (Lithuanian American Community) abiesi- mees Juozas Kojelis, Leedu lemaailmse Keskuse (Lithuanian World Community) esi- mees Vytautas Kamantas, B V L esimees Avo Piirisild, saadik Herbert Okun, BVL abi- esihaine . . r - k . . .
Okuniga Jestes vffDinSdles.. Meidi ei ole vSiinraa- ja neile jrgnedes on mistetav, et lik valada hte kindlasse vormi ja Lne-Berliinis he sealse kohviku selgepiirilisesse raamistikku ning
pommitamine Ja hendriikide sellest tingituna nuavad ka erine- ^ ^ ^ . ^ ^ ^^^^.^ ^^^^^^^ Okuniga, keS asendas VllMsd SltlMffl saadik Vatersi, keS KoSie peale 5. Inimigisste koiniverentsi oli Balti Vabadusiu kokkii
ermeva- saain .^a:augu lhkumine on andnud uiio^ te vastuabinude ka ' hooguterroreaktsioonldejaterroris-mist/Ja nii juamegi lpuks ^ ^B^^ uide mrltlemlseks ning sdlaste kise kna juurde ning oleme snni- Saadik Herbert Stuart Okun on Naval War Gollege. Ta rgib ja t)hiiiienud Rahvaste Organisalsi- vasttusele vtmiseks. On tsi, et tud konstateerima, et niikaua kui eo number kaks mees hinenud Rah- prantsuse, saksa, itaalia, portugali, oonile. Arutustel toodi esile ka pp- need viimased inimohvreid nudnud ole vimalik terrorile anda kindla- vaste Organisatsioonis ja tegelik hispaania ja vene keeli. Saadik Jiitiliste ja inimiguste eest vangis- vgivallateod on ainult tienduseks snalist ja ldiselt aktsepteeritud igapevase t lbiviija. Ta tiitel Okim crhi varem m<dtM^mm^ sm&l^^ definSteaoniv eroOe ka vimalik or- on^^^ Represena-- ja: >j. . Ljidna saadikule. hmenud. vikse. Kaisa Randpere probleem:^ akfsioonideae, kuid kna need on ganiseerida kogun maailma hiseks tive of the Unjted States of Arne- Rahvaste Organisatsioonis, et tea- Saadik Okun lubas neid klisimusi olmselt sihitud peamiselt ameerik- koordineeritud vitluseks vgivalla- rica to the United Nations, with tud arv venelasi saadetakse USA'st tsta jrjekindlalt les lbirkimis- Qaste vastu ja nudnud nende hui- tegude vastu. the rnk of Ambassador Extraorda- vlja spioneerimise prast. N . Liidu tel venelastega. Saadik Okun lisas, gast ohvreid, siis on hendriikide Ameerika hendriikide viimased nary and Plenipotentiary.. 1980. saadik nimetas saadik kuni gangs- et see ei thenda, et venelased hak- valitsus ja president totanud astu- sammud nitavad^^ saadik Ida- teriks ja cowbpyks sel puhul. kavad nende ksimuste juures hlt da drastilisi ^amme selliste katlale- on koondanud oma thelepanu ja Saksamaal. Ta 00 kinud ka Ees- ^ uu 1 . AU okimipa ^^^^"^^ "~ "^^'^ ^' '^^ ^ '^^ tungide vltimiseks ning on'suuna- vastuabinud ainult hele terrorilii- tis, Ltis ja Leedus kui ta oli USA r D " , ! ^ ^ ! ? . ' ^ '"^^^ ^'^'^^^^ ^f^"" "'^^ ^^ "^^ nud oma vihanooled eriti Liiba gile araabia terroristide aktsioo- saatkonnas Moskvas. Ta on tta- ^"^'^ am vaDaausnit uie m o- Kaisa ksimuse, diktaatorlikult valitseva juhi koi. nidele hendriikide ja iisraeli ko- nud peale selle veel Mnchenis, rhr"RO'^ ^ " d nt toonitas ka ajakirjanduse I^addafi v^stu, keda peetakse danike vastu. Need aktsioonid on Lissabonis, Genfis, Napolis ja Bra- ^^^"eja Koni KU s, P^^^*"^ thtsust nende probleemide valgus- ameerika kodanike vastu organisee- leidnud ldist hukkamistmist, ku: siSIJs. Vlisministeeriumis oli ta ^^^^"^ ""^ '"t"h H ^^^^^^^^ ^^J^' Euroopa ajakirjandu- rltud kallaletungide organiseeri- na politilistel eesmrkidel tegutse- vlisministri William Rogers'i eri- t>rgao8saisiooniie, et nenarngia g^^ . j.^^^-^ ^^^^^ materjali Jaks. vate terroristide ohvriks on lange- assistent Nukogude Liidu asjus, tunnusta uain riiKie vagivai- ^^^^jj^ Okunile enne Berni konve-
Kuigi terrorist ja terroristidesi nud stud inimesed peamiselt 1971.72. aastatel l i t a USA de- mkorporeenmist Nukogude ^^^^^j i^u^migb les inimiguste rgitakse palju ja ptakse selle- lennuliiklust kasutavad reisijad. legatsiooni esimes USA ja Nuko- P^^"^ Vabadusliidu rikkumisi ja Helsingi leping. Ma-. Saadilisi vgivallategusid kindla de- Kuid samal ajal toonitatakse tei- gude Liidu vahelistel arutustel juh- p ^ ^ ' ! R O M 1*1 ^"^^^ ^^^^^ Burnsile, ifinitsiooii raamidesse paigutada, ei salt, et araablased ei ole ksi selHis- tumitega merel. Samuti oli ta polii- '^^^ ^ ^ " h v t - i , ^1"" ^ ^ " inimiguste komitee esinai- ole see ssk nnestunud seda te terroriaktsioonide teostajad tiline nuandja N A T O juhile Lu- '^J Roimandana juhiti thelepa- g^^ j^,^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ sel lihtsal phjusel, et see, mis neid teostatakse ka mujal, sama na-Euroopas ja relvastuse lbirki- ^ ' f;^ ei ^saadaks Balti rii- ijku Julgeoleku Nukogu (National hele on terror, on teisele niteks jhkruse ja hoolimatusega tsiviillsi- misel Genfis. Taon lpetanud kr- ^je^kodanikke voitiema Atganista- Security Council) liige, vabadusvitlus vi mingi muu hel kute vastu, kusjuures ohvrite arv gete auhindadega Stanfordi likooli voi mujale, ^amuti tuleks Balti ^ ^ ^ ^ ^ mrkis, et amelli- vi teisel phjusel igustatud akt- on sageli tunduvalt suurem. Kalifornias, ppis magistrikraadi ^J"""^P|^ aarti kasutada vaidlustes j^^^^ vastused saadetakse esitatud sfioon. Selge ei ole ka.vahe ksik- Kuna Washington jb terrori taotlusel Syracuse'i ja Princeton'i nidet soovist vabadusele. soovidele ja htune banketi, kne Bsiltu, teatud eesmrkide taotlemi- mritlemisel vga kitsastesse raa- likoolides ja Hochschule fr Poh Saadik Okun lubas uurida vaat- antakse vlja kuj ametlik doku-
1 seks grupeerunud isikute ning vgi- midesse ja suunab oma vastualkt- tischen Wissenschaft Mnchenis, leja koha vimalusi. Teises punktis ment USA vlisministeeriumi poolt. asunud organisatsioonide sionid eesktt Liiba diktaatori Magistri saavutas Harvrd Saadik Okun ei ninud niingisugust Kokkusaamine siirripaatse saadiku
va- KaddaH vastuv keda peetakse likoolis; Samuti bn ta lpetariud probleemi, kuna president Reagan Okuhig saatis juba 1983. aastal sellise kir- sega.
, sus ei ni Kasseteie ja monmgatese te Reagani vastuabinud ka aktsioonidele yastava sildi kaela Euroopas ldist heakskiitu ja toeta- ^ ^ j ^ j j ^ * " ^ ^ ^ J riputamisele jb selgusetuks, miks^ ^^ ^^ ^^m^^ j 1 / 1 * * 1 i
\ * ^ . . X . ' . . ^ . . . . . . ' ^ , J . . I - 1 . . . . vad, et terroraktsB^ md tuleks ja- terroriaktsioonides suudastatakse moodud ei ole kesoleva juhtkirja g^ jg ^j-ji^g^g oorSatese mis annab ainult araablasi ja mitte iisraeli va- kBrjutamfsel veel selged^ kuid on ^ ^P^^ i^^ ^"^^ s^^ ^ ^ ^ " ^ V , ^ . - 1 - !s 1 V ., > A vimalusi nead paremini ja tapse- Iitsust, miks sdistava srmega kindel, et ameerika hujudude - . . . . . . . .V l j i Sr u - ^ I- * I . m a i t hinnata nmg hiseid vastu-[uas vostlevatele rnnakud Liibua sjalistele sead- . . . . * . . ^
ei tee loppu araablaste va- . . i , j j , contra*teie" jp Salvadoris md parempoolsetelig i dadelev kuid mitte
LINN
. - ..gete .unistustena . : niikaua-kui. ua vad ncDd veelgi uutele pommaaten- ., , , ...j. .
, . ^1.1 1 , . I ^ Ai^j 1 ^ V . . . , , maailmas ei ole ldist suurvimu, kommumstlakule valitsusele la Sai- taatidele ja ohvriterohketele kalla- . . 1 ^ u J I M * n.^ ^ ,u:s.^ :
. . I M I J .1 . . , ^ . . . . , 1 X , mis takistab diktaatorlike rezhiimi- vadoris elanakkonda terroriseeriva- letungidele, malle vastu on raske ^ ^ ivalda vikerahvaste hvita- teie punastel^ partisanidele, iniks organiseerida absoluutselt kindlat . . * * - i -ji n. 4 V . - -^iVr T - A e . , t % \ \n> . . \ r MBst, agressiivscte riikide valluta-ikka mosstetakse Loima-Aatrika kaitset. Paljude arvamiste kohaselt
1 lELLAAEG
yatosuse drastilised s ^ ^ tade laimule tlek^^ kliid N.^Liidii punaarmee ^ ^^ ^^ ^ gudest Afeamstanis^ ^ kides mooda ja moks terw^^ tenipel lakse peale natsidele,^ kuid keegrd sanda a^ ^ sna telda kommunistide julma- kaikulm^ '
hkkamis. ja hyltamisoper^ ^^ ^^ ^ i n ^ r a i m ^ ^ - . - a . idisi vastuaktsi- " '^ '^
dl vagavaiiaiei^ ^ . A ' et siin on tegemist igavese ring-
, e errorapa ur ^gjjg g^jgg jej-rorja^^
,27.apriiWl(kell2 26, oktoobril
kell 2 sel.
Nii neme, et maailmas esineb oone^ kui anda terrori definitsioo- alvfilflliffl miiftimd^ '^ latt; p 4 p s mmg E L A .
i1 .
.1 .
. Tallimi oli iseseisvuse ajal te] vasti tuntud mugavate kobyiL linnana. Seda traditsiooiii katd eestlased jtkata ka vene kiJ siooni ajal hing esialgu ni4 nnestuvat, kuna Tallinna koh^ tes said yljaspoolt tulnud ki sed pisutki veel nautida sedal bast hkkonda, mis titis Tall kohvikud iseseisvuse ajal. nd on kik muutunud vei se klm ja lohakas ksi on k| taastamas ka Tallinna kohvi ning tasallitanud need sama | dalale tasemele, mida v5ib Moskyas, Leningradis ja te| vene linnades.
See aUakik on nhtavasti guste vimumeeste silma haki riivama, kuna Tallinna kohvi kohta ilmus 22. mrtsil piken juiis partei ajalehes Rahva ies'S kus kohvikutes esim yrnhteid hurjutati, kuid oi]{ ra parandamiseks midagi mi ku ei osatud ette panna. Peal a Tahaks istuda hubases kus . . . " kirjutab artikli Lauri Leesi muu hulgas kohi kohta jrgmise hinnangu:
Ega see nii ammu olnudl Tallhma peeti hubaste kohi linnaks. JE)nt jah, see oli 10IS tat tagasi. Ainsatena on s^ ili^ oma hea nime veel Tallinna teed, mille kunstiline tase aini seb, luues petliku illusioonil kodulinna ldisest krgest duskultuurlst notute, ebami te, kuid seejuures kallite kohi taustal."
,,Varietee on siiski koht harva lhed. Aga kus saada arg], vi puhkepeval? Mth liseld .kphvlkidd, kus 1 pei ne kohvi kttesaamist lbi mitmeid tlikaid protseduun viksid mantli riputada lau^ dusse nagisse, kus oleksid sed, umbes 50 sm diam( lauakesed (ii.n. Pariisi koi lauad), mille res tunned v{ kaaslase lhedust e^s^a pea ma nagu meil seda paraku teha tuleb. Et ei peaks poolj kulutama kohvijrjekorras ja kohvi pstijalu ra jooi gu seda kohvikMoskva" teha tuleb. Miks ei viks mei vikute peasaalis masinakohj veerida? Miks peab igal n linlaste pilkealuseks saam kohvijooki Varblane" (pej mandat vi neljandat filtre| saadav lbipaistev koUakai li) lrpima?"
Nii ss esltabRahva Hi lusa ksimuse: miks taj peab kohvikus kollakat lbi] vedelikku, mis on Saadud| kolme vi nelja korra filti sest, omale suhu vtma ja gistama? Vastus on siin vttis aega, mis vttis, kui| on Tallinna kohvikud Venei lade kohvikutele jrele ju< pakuvad sama viletsat t< mist, kohvi ja kohvikrvaj sed^ saab igal pool suurel ,,kodumaal". Gorbatshovi detud uus luud nib olevi armetu vene rmpsu, va< lohakuse vlja phkimisel seda olid tema eelkijatt misvahendid.
E L E K T R I Sisseseaded, uuendused ja dused elumajades vi ettef
Litsents nr. E l 04^