. > ! t . 0 ,
. Nr . 30 Nr. 30 Lk .
isjasel sdurihtul. P i ld i l bs Silmberg, Andres Loo- je ldjuht J . Reinoja.
Foto: V a b a Eestlane
(eistrivistlosele jrgneb iradit )niline seltskondlik koosviibimi-
kus ka auhinnad antakse igas frlusgrupis esimesele, teisele ja rnandale kohale tulnuile, tegistreerimise thtpevaks on
lipev, 6. mai 198fv. Hilisemaid [viavaldusi osavtuks pole vi- Itk vastu vtta: samuti pole vi- lik registreerida kohapeal enne ige. )savtiimaks on $9.00 isikult, jistreerimislehed on saadaval [n Laaniste'lt, Sc^rb&>rough Col- \; Recreation Center, 1265 Miia-
Trail. M I C I A 4 . telefon 284- : l . Loodetakse suurearvulisi
[vttu, eriti aga noorvistlejate ) l l JJ. Lo
)lillilllliiflHIIHIllliSS9lllll!llllIOIt(H8Hfllill!|H}ll
lised, veeaukudes taevasina, laia- kadakaarude kohallindude rr
is sillerdus. Karjane,, linavalge /akott le la, ajas lambakarja
tee, koheva villalised talled >slesid vallatulu soe kevadevihm
kiviaedade sambla vrvigi [lutnud puhtalt erguks. Tee ji varsti ainult meile. t)!c
lina tulejad linud, ei olnud su- Itepha hommiku tttu muud kiust.. Kirikuliste jaoks oli aeg (ei varajane. Pagana juntsud, kui need veel
lae saaks." pahandas lida ja me idsime vlja rehkendada kui lugele me jalgadel kndides juba [eksime judnud. Rkisime, kui melikud oleksime, kui sellest mkrit - vedavast surmakandidaa- ist lahti saaksime ja jalutades bmmiku ilu nautida viksime, lned inimeste soovid on mra- id tide minema. Ni i meiegi v i i - mane. Tuli majake, majast mda livinc) aru ja seal hel lamedal ra- llil nagu krvu lamasid need meie adunuks peetud juntsud sirged na-
[u kaks keppi. oKuulgc, tulge vtke oma kro-
U I ! ' ' hdis lida. Poiste pikloodis kehad tusid
)stloodi ja lhenesid vastupanuta. f)sad vahetusid: ks paar hppan illa, teine les. Meie oodatud rm kuid ei kestnud kaua. Siruta- tles alles istumisest surnud jalgu iundis rataste ge prin meid tst- vd pid. Ngemus oli uskumatu.
JHallirebu phkis mda maanteed [edasi nagu viirastus ja kadus TustS [metsade vahele.
ma
muusika
"lise
Kiyilb tieb, tantsualase tad t^^asi,
nimega >,JazzM^Fks'^ k u t t Ta ttas enne filmi alal ja kis ^aihoneid aas- kaheksa liig esineti Torontos, paaril htul tantsimas, aga kui
ti grupp aga kidi ka mujal nagu Quebecis. tantsimine laienes igale htule nM-
siis otsustas':ta
: -JN
Mletame Valve Kivilod silmaV paistva vimlejana Kalev Estienne eliitvimlejate hulgas. Ksimusele, kas tantsuline rtmiline vimlemi' ne vinuks anda talle idee tantsu- le edasi minekuks, ta seda siiski ei arva, kuna tantsude koreograafia on loovam ja erinevam.
Kui Jazzworks esines 1985i aasta augustis, tulid pealtvaatajad juur- de ja hineti teiste tantsijatega hiseks Dance Workshop Theat- re'iks, kes nd tuleb oma uue la- vastusega julgelt publiku ette.
Tuleb rhutada just julgelt, sest tantsuetenduse lavastamine m esialgul natuke Mrmuratav: see
: L .
Sellejuures pole mindud ega kavat- setagi minna riiklikku toetust nu- tama. Valve Kivilo tleb, et ta- hame nidata, et kunstnikud saa- vad ise hakkama".^Abiks on siiski olnud tantsukool js mned eraette- vtted, pakkudes muuhulgas vi- malusi lavastuse viimiseks teistes- se teatritesse vi organiseerima ringreisi Kanadas
Tutvustades lavastust ta tleb, et see oa paaritunmlise kestvusega, kus tants ja teater on samal m- dul. Tants pole vaid liikumine, vaid selles on ka muid ideesid val- gustuse ja heliefektide ksutamise- ga. Selles on mitmed eritantsud ja
Valve Kivilo
nende tantsudega .tahetakse "hatu: ke teist moodi teha kui ollakse har-peya ndalas, jtmud moodsa tantsuga. Ni i on eri- nev koreograafia antud lavastuses kuuele numbrile. Koreograafideks on Bayla Goldniah, Louis Andre Faquette ja Dennis Michaelson.
t toimub seitse
pilasi Ott 150 ringis, kusjuures iingimiisek on, et pilane kiks vhemalt tiondandalas^M
Valve Kivilo tleb, et tantsuteat- r i koosseisus on 29 elukutselist tantsijat^ kes oma vljappe s^ v^d tantsukoolis, mis asub Toron- to aU-Unnas; Seda juhatavad kaks Euroopa tagaphjaga tuntud tant-
Ka ei taha kik pilased elukutse- liseks saada. Distsipliin on siiski koolis nagu oleksid kik elukiitseli- sed. Kui mnega tekib probleeme, siis nad lihtsalt visatakse koolist
0! pevad aini kuse eesti sektSBOosBi poolt |a iniBusika pevade avamine keskiBse jnhatala prof. Jean
likooli Soome-Ugri ppekes- korraldatavate eesti kirjanduse
toimub Sorbonne Noevellels
Prantsuskeelse ettekande Ilmar Mikiveri kohast eesti ja euroopa luules peab Ilmar Laaban Stokhol- mist.mlele jrgnevad kokteil ja Arvo Pardi tde kuulamine heli- lindilt koos muusikateadlase Henri Fantapie ettekandega. Samal hom- mikul kell 11 toimub eelnevalt Va- hur Linnuste Eesti ajalugu ja kir- jandust ksitleva kursuse raames arutelu modernismist praeguse Eesti kirjanduses, mlele jrgneb Veljo Tormise helindite kuulamine
viie peva prantsus-, inglis^ ja eestikeelsete ettekannetega prastlunal likoo- lis ja htul muusika kuulamisega hes vanalinna vlvkeldris, mis vimaldab hid akustilisi tingimu- si. Soome-Ugri keelte kateedri ju- hataja prof. Jean-LucMoreau k- neleb JaaK Kaplinski luulest, Pa- fiis-Nenterre kaasaja kirjanduse professor Emile Lavielle vaatleb semiootilisest vaatenurgast kahte Andres Ehina luuletust, Alain de Castries kneleb Paul-Erik Rum-
: m luulest. Eesti ajaloo ja kirjan- duse ppelesannete titja (dot-
loogilisest inimesest ja hiskondli- kest rollidest Ilmar Jaksi, Enn Nu : ja . Ilmar Klveti uusimas. proosas.
Laudkonnavestlused sja valmi- nud tlgete alusel on phendatud Mati Undi ja Arvo Valtoni loomin- gule. Ulatuslikumat ksitlemist leiab Viivi Luik, mi romaanikirja- niku kui luuletajana, ettekannetega Ilmar Laabanilt ja inglis- ja sak- sakeelse kirjandusajakirja Esto- nia** toimetajalt Cornelius Hasv selblatt Hamburgist, kes kneleb ka Jaan Krossi ja Mats Traadi proosast. Kui teostub soome juhti- va kultuuriajakirja Parnasso** peatoimetaja Juhani Salokandle osavtt, siis kujuneb see kindlasti heks huvipunktiks, kuna ta kne- leks ka eesti keeles: 1) praegu- se eesti kirjanduse arengusuunda- dest vrreldes soome kirjanduse- ga, 2) kirjutamise ja saladuse tee- ma Jaan Krossi ajaloolistes ro- maanides ja 3) Jaan Kaplinski es- seistikast, mille raamatuks koon- dajana ja soome keelde tlkijana Salkandlel on suured teened. K i r - janduse alal esinevad veel hiljutine
mas irves (Miinchen) ja kirjanik Einar Sanden (Cardiff).
Hoogu tohiks pevadele lisada noorema generatsiooni prantslaste eest| aktiivi" ulatuslik osavtt^ kus esinevad eesti keelt harrasta- vad Alain de Castries, Mare Laut- rou, France Levy, Yves Guilleux, Toussaint^ Rene Louvrier j.t. ^ kaks viimast ettekannetega Rein Saluri ja Vaino Vahingu kohta nen- de endi teoksolevate tlgete/ alu- sel. Noorem generatsioon on oluli- sel kohal ka muusika alal: pianist ja helilooja Bemard Szcerba peab prast kuuldeseanssi ettekan- de Rudolf Tobiase klaverikontser- dist (1897) euroopa jrelromantili- ses klaverimuusikas, Carmen Laa- nemgi kneleb Eduard Tubina kammermuusikast, mUle kohta ta hiljuti sooritas diplomit Leedsi likoolis. Praegust eest popmuusi- kat ksitleb : ulatuslikumalt, ka tekstianalside alusel. Olev Ott Gteborgist. Ka mitmed prantsu- se noorema generatsiooni muusika- inimesed esinevad snavttudega Kuldar Singi, Taavo Virkhausi, An- ti Marguste, Kristi Alliku, Diana K r u l l i ; Kalju Raidi, Jaan Koha ja Harry Oldi teoste kohta, kus pa- nuseks kujunevad ka Ilmar Laaba- ni kommentaarid. Erikoha leiab Taavo Virkhausi kolmanda smfoo- nia kuuldeseanss, kuna see leiab
autori juhatusel USA-s toiminud esiettekande jrgi.
Toimub ka eesti muusika knt- sert, kus esinevad pianist ja kon- servatooriumi ppejiid Hansjrg Fink ja oprain Liia Corradi B selist,. pianist Bemard Szcerba (Pars) Heina Elleri,^Mart Saare ja Kaljo Raidi helinditega; violi- liist Carmen Laanemgi (Leedsj esitab Eduard Tubina tid koos klaveriga ja korraldab ka sama autori la viiulile ja
Moodne tants leiab klassikalise krval ha rohke thelepanu. See on tinginud ka kuluka majan- dusliku lavastuse esitamise tead- misel, et on sellest huvitatud pub- likut. Aga Valve Kivilo tleb, et kui ka peaksime esimese esine- misega majanduslikult kaotama, siis loodame, et ratame huvi. M- ned on juba seda mitmesuguste pakkumistega nidanud".
Ksitletav annab lpuks mned asjahuvilistele vajalikud andmed: etendused toimuvad I .IO. mail Ryersoni teatris, algusega kell 8 htul. Psmete eelmk on olnud elav ja kogu Diance Workshop Theatre pere harjutab pevast pe- va oma lavakunsti viimistlemisel.
kahele thellole" ettekande;
Prantsuse keele mittevaldamine ei takista pevadest osavttu, kim eesti- j ingliskeelne kava on kul- lalt ulatu$is ja osa prantsuskeel- seid ettekandeid j eriti muusika aialt; toimub koos tlkega.
Eegisteerumine ja lhem kaya aadressil; Universite de Paris, Centre d*EtudesFinno-Ougriennes, Centre Censiar, M . V. Linnuste, 13, rue de Santeuil, Paris 5. Telefon 4.271.62.71 tasuga 50 franki (li- pilastele tasuta). Mitmed Pariisi ees t las i on lubanud kaasa aidata maja korraldamisega kodusel viisil. Soovijaile on vimalik 200 franki ettemaksuga reserveerida vanalinnas programmi teostumis- koha lheduses hotellituba kahele nabes 100 frangi eest pevas, mis oleks niirksa odavto 1 ^ ristlikus P a d i s i S o v
Eesti Kultuuri Koondile korral- dusel toimub Stokholmi Eesti Ma- jas 12;30. aiirillil Abel Lee kuns- tinitus pealkirjaga j,Vcesed poeemid vrvis ja vormis 1965 1985". Nituse puhul sitis kunstnik ka ise Stokholmi, kus ta 'nituse avamisel, 12. aprill pidas ettekan- de oma loomingust seda slaididega tiendades. Veel on teine ettekanne ette nhtud 23. aprill Eesti Kul- tuuri Koondise aastakoosolekul tee^ mai Eesti kunst Kanadas", seegi tiendatud valgusptidega.