lesti rcihv^tciiitiy md snieftd f
Eesti rahvatantsu ema" Anna Raudkatsi snnist mdus veeb- ruaris 100 aastat (18861986). Tunnustatakse, et eesti rahvatantsu krge tase ja suur populaarsus on paljuski selle tagasihoidliku vimle- mispetaja teene. . A . Raudkats sndis 23. veebrua- ril 1886 Ropka vallas. Lpetas 1915. a. Helsingi iilikooli vimle- misinstituudi, olles esimesi Eesti krgema haridusega vimlemispe- tajaid. Juba aastal 191*5 demonstree- risid-Tartus kaheksa A. Raudkatsi poolt ettevalmistuse saanud tantsu- piaari tema seatud rahvatantse. Sel- lest ajast peale kuni oma el l- puni tegeles ta rahvatantsuga.
Pedagoogina avaldas ta Eestis esimesena tantsukirjeldusi Eesti rahvalikud tantsud^v (1926) ja ya- limik phjamaade tantse" (1927). Ta populariseeris rahvatantsu ka paljudes seminarides; Raudkats seadis ka ise mitmed thini popu- laarseks jnud rahvatantsud, hagu ,,1\iliafe ,,Kaera-laan'^ ilants^ -, mia vetakse kui fahvaloomirigt, kuid on rahva- tantsuelementidest koostatud. A . Raudkats siiri Aegviidus . 1965.
tht is osa A , Raudkatsi tantsu- huyi ku j imemisel li Sme tantsii- emal Anni Gollanii> Rahvatantsude kogumine oli kigepealt alanud Epotsis, 1 kandunu edasi Soome, kxis esialgul oli arvamine et Soo- mes ei olegi rahvatantse. Aga A . Gollan hakkas heidk:oguma,toes^ tades vastupidist.' Co l l an l e^ tantse, korraldas kursusi, millele elas kaasa Helsingi Aleksand^^^
Nr. 31
melise ^likooli Kehalise, Kasvatuse Instituudi lipilane Anna Raud- kats. Kord oli Collan ksinud n- ha mnd eesti tantsu, aga Annal ei olnud htki nidata. Hdaga pla meelde tulnud kaera-jaan. Hiljem on A . Raudkats elnud, et Gollan otse sundis teda eesti tantsuga gelema.
'Siis tuli ta-, koos Armas Otto Visaneniga esimesele kogumisret- kele Setumaale ja Kuusalu-Jelht- me vahepeale. Teised kogujad on hiljem kinud samast uuesti tantse avastamas.
1935. a. moodustati Eesti hari- dusmirtisteeriumis komisjon rahva- tantsu elustamiseks. Taheti ka uus valimik vlja anda. Anna Raud- katsi raamat oli kll hea, aga sel- les leidus palju omaloomingulist. Neil ministeeriumi nupidamisil oli Raudkats olnud kbe ja kreda snaga krapsakas naisterahvas" na- gu iseloomustab Rv Pldme,
Kuigi A; Raudkats soveldas tantse, ei pretehdee-
ja iehtsale ^ahvatan^ sle, kuna ta tegi kindlat vahet eht- sa ja omaloomingulise vheK
tn
vistlus jtkus
Ja loomisele Eest^ is alu- se, tema teened on nii suured, et teda vib igusega nimetada Eesti tantsu emaks;
Laupeval, 12. aprillil jtkus ronto Eesti Maja lasketiirul ndala eest alustatud skaudimaleva laske- vistlus. Seekord vistlesid vendur- skaudid kolmesi asendist a i 0 lasr ku ja vnemskudid kolmest asen- dist a 20 lasku. Vitjaks tuli ven- durite klassis Lembitu Maleva tnpganieeste rhma meeskond: Christopher Timusk - - 256, Mr- gus Kask 25 i , Marcus Silmberg ;-244:;ja:Eri^
iga.
Jekrul vcijaiiD
Jekrul toimus esimene Sport- Laager augustis 1985. a. Laagrist vtsid osa le 65 noore, kellele pa- kuti pingutneljas spordialas: vrk- pall, jalgpall, tennis ja kergejustik. ldine mulje oli, et laager oli vga hsti nnestunud. Noored ning nende vanemad ja mstruktorid jid rahule noorte saavutustega, laagri
Eesti Vabariigil
vistlusklassis vitis Kalevi lipkonna meeskond: RickS tae 554, Toomas Kaid
533v Raimo Kafhnen ja Ilmar KM 5()6,- kokku silmaga, jttes teiseks Lembitu nuiameeste meeskonna 2052 silma- ga. Meeskondade auhinnad ^ ^^^a se jripeva
Tallinnas, ,,Kale^ ^^^^ peetud noorkefgejustiklaste vist- lustel tukas 1969. a. sndinud Ants Kiisa 6 kg kuuli 17.05. Tule- mus on parim, mis selles vanuses saavutatud; Senine rekord kuulus
R-Arule.
N . Liidu suusatamise orienteeru- mise karikavistlustel tuli Eesti suusatajaist Marje idavain suund- suusatamises 12,2 km 8 kontroll- punktiga distantsil kplmandafcs.
jooksul ja ka prast laagrit, koolis ehk spordiklubides. .
Siinseni eelregistreerijatje arvust vib arvata, et sel suvel tuleb Sport-Laagrisse rohkem noori, ligi 100 on ettenhtud. Et programmi hvitavamaks teha, on uued spor- dialad lisatud ja eriinstruktorid saadud nende petamiseks. Esime- sel aastal toetas Ontario provints WINTARIO grantiga" laagrit lah- ke rahalise summaga, kuna oli laagri alg-asta. Seda suunati spor- diyaranduse ostmisele (pallid, vr- gud ja muud), mnguvljakte ehi- tamisele, jne. Sel aastal Wintario toetus ei kordu, kuigi on kavatsus panna Jekru spordistaadiohi jooksu rajale uut katet, mida oleks hdasti vaja.
Kui sarnast laagrit edaspidi pak- kuda eesti noortele, siis on eesti hiskonna abi tarvis rahalise toetu- se nol. Palume annetuste tshekid kirjutada nimele SPORT-LAAGER '86 vi kui soovite annefusr tuiw- maksust inahaarvestada, sus ts\\ekk kirjutada EESTI SIHTKAPITAL K A N A D A S nimele ja saata Sport- Lagri laekurile: Toomas Saar, P.O. Box 38, Millgrve, Ontrlo
,,Prrrr-trsss-sss!" klas vastu- seks nii, et mbrus kajas.
Vajutasime peakatted phe^ aja- sime mantli nbid aasadest lbi Ja seadsime endid vankriprasse asetatud kastidele istuma. See vae- valt sndinud igas tuulkiire sit. hegi hoiatuseta. Saime nneks la kaed kaste hoidva Icie taha,
kbar! y . . oh.
AARAND ROOSI
mu kbar! . . . " hoides teise seda. Mul oli peas barett, nii pol-
muret.
:a
i Isesek Eesti, n maailmasSdai N . liido
Suurepraselt kokkuvtlik teos eestlastest ja nende ptlUdlustest tiendatud rohkete fptodeg
Vaatasime teineteisele otsa- pilku- des suur ksimusmrk.
Nib, see kondimootor kib nidusga. Mustlane on mes tri- ki meie rahvale ktte petanud." nentis lida.
.Vist .kll, kuid selkst teadmi- sest ei ole meil praegu mingit ka-
tt su. arvasin mma.
mas hellemaks. Lahtisest kinga- suust sisse tikkuv kruusapuru aitas astumise ebamugavust suurendada, homme, poisid konutasid pead l- Parajsti jalas olevad jalatsid pol- nud kivisel teel kndimiseks teh- tud. Paljajalu kimine ei tulnud
us samal viisil. Lbides asulaid ,,lendasime", met- sade vahel nihgtjade kadakaaru- de kohal veeresime edasi kasvava rohu aeglusega. Soondkla raja- misel oldi teeruumiga millegiprast hullusti kokku hoitud, lisaks jalut- les seal sel hommikutunnil kanu,
.. ... ,^ ^ . , . J hanesid ning lapsi. Oli ime, et neist sgavate ja^ult loigaud kraavide- ^ski ei hukkunud, aga kisa ja ga Sellest krvale kaldumme poi- kaagutamist kuulsime veel tki nud vimalik. Pa jastasime pead ,^,,3 diival lks kik libedas- mng noopisime lahti manthholtnad y^j^^ . - see oh ko.k. mida silmapilgul ^^ ^^ -g ^^^^ oma mugavuse tstmiseks visime ^^^^^^^ 4^^ .^ karjamaale ette vtta -ja astusime heas tu- j^ g^ j-j^ Lehmad looksid h'r
''''^ K"^ ''^ . ^'L*PH '^V''" muga risti-r;ti. naised huutasU sime: meid ei meldudki hoopis ^jbutasid vitsadega. Koju maha jatta Vembud mida nooru- --^^^^^ 5ek^u,t. kid mngisid mngisid nad peami- ^ - j ^ j , ^ ^ ^^^^ y PP seh iseendi lbustuseks. Silmasime- ^g,, ^^^^ ^ Q^^^^^, , gi neid varna. Kurehernekirju tos- ^ ^^^^ ^^^^ ^ P t.s lalle jalgu ana-homme, tana-j^^^^fj, ^. ,,g^,gd ta
..VABA EESHASE" Mtoses
HDnad $10, pluss saatekulu $2,
Mgi VAB EESTLASE^^ talituses
taie:
ki
imci viii hlli heina! Juuresoleva foto on teinud Parii-
si fotograaf L. Goulias, mees, kel vttis osa Vabadusristlemisest ja| kelle vastavateemalist slaidiprog- rammi on prantslaste pealinnas korduvalt demonstreeritud.
Sellel fotol on jdvustatud ks Pariisi viimaste aegade meeldiyaj maid llatusi duo Jolanta J! Carmen.
Leedulanna Jolanta Vaicaitis oi elukutselt meedik muusikateraj peut. Carmen Lnemgi lpetas aasta eest Leedsi likooli Inglis] maal ja on praegu viiuldajana tel gev mitme Pariisi orkestri juures]
Kokku ti need kaks noort daami Balti Maja Pariisis, kus Jolanta di- rektrissina tegev. Ti kokku ja li imekena muusikalise koosluse.
Juuresolev foto on tehtud hej mrtsilpu htul Pariisi lhedasej BURES - SR - YVETTE' i kiri] kus.
B U R E S SUR - YVETTEl j tegutseb AMNESTY INTERNi TIONAL (Rahvusvaheline Amnej tia) grupp nr. 109, kelle hooldus* on ks N . Liidu karistuslaagri] vaevlev leedulasest poliitvang. Ai nesty Internationari grupp nr. 1(
f bimetusele saadetum
Robert Raid, WHEN THE S( VIETS COME L A factual repor] Boreas Publishing House 1985. 2^ lk. Robert Raid avab oma raamj tuga Eesti karmi saatuse, krgel arvestatava hoiatusega: Lugejf lugeja, kes sa lehitsed seda raj matut, mleta, et see puudutab sind, sinu perekonda, sinu ra| vast!"
USK JA E L U nr. 1 - 1986. E ti Vabakog. ajakirjas kirjutava R.A. Torrey Ma tulen jlle . . J E. Saraoja Avatud uks**, dr. 0. SmithrHuldcumine igel teel", K . E . Hagin Kuidas vime o juhitud Jumala vaimust", E . .,Kik on vimalik", Edm. Sarao Jumala tuli", W. W. WierseA misprast karjased?", H. Koi mgi Milleks elame?", Miks ei ole usklik", E . T. Tnumee . SUdos Vjata viigipuu", v mulikku luulet M. Krimmi, P. S ki, l V. ja M. Ulbrichi loommg