Nat iona l L i j r a r y 5S253 Gcn. AcquisitJjDTis SQ^ctlon OTTAWA
i- T L S T 0 n
OTIS P A P E E WAS MAILED THRSDAY, MAY 1,1986
I G A L KOLMAPEVAL' JA R E E D E L
Nr. 34 (3233) X X X V aastakik Reedel, 2. mai 2, ksiknumbri hind 70 centl nxD
EobliSj aga venelased tegM selle teatavaks alles esiBias
! kiisisid rootslased, kas N . melalsed. ald eitasid, kuid teatasid siis, et neede tuisiaji
Balti 6h osavtjaid. Vasakult Juhan Simonson, Piret Niies ja EV aupeakonsul Ilmar-Heinsoo.
USA suursaadik Ka- Foto: EKN
tiiiit balti kiBsimys(i
Radioaktiivsed tolmupilved Tshernabli tuuma jujaama
'Md^'M ,venelased^ ameikylt teatanud, et nende jujaam pleb ja et kaks; inimest; OE-saanud 'si!?- ma; need .aga; : kes -^^^^ '
I, on ;saanud: - abi.; Peale; oKvalitsus mranud komis-
joni hnettiseuunmlsek^ millest vlismaailmas jreldati, et nnetus ori 'tsine.'
Mujalt OBit siiski saadud andmeid, et ohvreid vivat olla mne tead-
;misei;20b,,; '^ j^-' -
Eotsist >, aga on isegi'saeid, kes arva- I, et;0hvnte:arv.
imestust, kuna alul;. koguni eitati nnetust ja alles rootslaste primi- sele vastati jaatavalt, kui radioak- tiivne tolmu pilv oli juba Skandi- naavia * * J"
vastu- ja
:^ Balti Arvatakse^et ks ^reaktori auru-
toru lhkes^ mis phjustas sulamis- prtsessi ja mille tttu grafiit, mil- lega reaktor on isleeritudV sptti plema. See aine sarnaneb kivise- le ja
Vlisministeeriumi koosolekul oSid kohal Eestlaste Kesknukogu Kanadas esimees Laas Leivat. ju- hatuse liige do Petersoo ja vlis- poliitilise komisjoni esimees Mati Epner. Kahetunnilise koosoleku jooksul, mis toimus vlisministee- riumi hoonetes, arutati eelseisvat Helsingi kokkuleppe jrelkonve- rentsi Viinis ja tisajalist inimigus- te komisjoni (Stariding Gommitiee on Hman Rights) loonriist Kanada parlamendi juurde. Enamus aega aga phetidti Balti konsulite ksi- muse arutamisele. Balti esindajad nudsid; tugevalt valitsuse kest k i nd lat vast ust k iso rnusele, kas nad tidavad oma lubadust Balti
Mned i saajaid. Radioaktiivne kiirgus on vastavalt tugevusele pikaajaline syrmaja;/ 'v^ -
nnetuse mjud on veel teadma- ta. Kardetakse; et Kiievi linna l- hedal asuv jujaama nnetus vib olla I mrgitanud veevarud ja yilja- pHud; Kiievi vee reservuaar asub
Sii^k^ need vr^ ka ieisji lhedasi tstuskeskusi.
.:; See oh ajaloo--su^ tuumaenergiaga ja kaugelt suurem kui SA's Three llootsi teadlased tlesid, et radio- aktiivset iodiioi ja tseesiumi olevat hus.kiimme korda .le tavalise ta- seme.:' :- ;;'';. ;;^ -".:
'. Tass teatas alul, et see .osime- nie selline nnetus N. Liidus, kui- gr teistes maades on selliseid |uli- tumeid olnud rohkem kui ks", vihjates sellega USA-s^c^ tusele, kus ;ukski ei saariud sui:ma> Kuigi Tass nimetab seda esi^
^sdliseks-i^N.-Xiidus,- .;
Tuleval neljapeval, 8. niail toi-- mub' Toronto likoolis Chir of Estonian Studies (Eesti ppetooli) avamine piduliku tsermooni ja
^vastuvtuga.; V-
usuvad lne spetsiBistid; ja tea-
.teadlased,'et 1958; a. oM lilma- energiliiie nnetiTs* Uumli mge- des, kui .sai' - sadu- inmesi. siir- ma ja nai mis'vei?lnildlkB on keelatud
N. Liidu ametivimud n pr- dunud Rootsi ja Lhe-S^ksar^ poole Saamaks tulekusttitamise va- hendeid graf iiditufekahju 1^ mieks, inilliseid Liidus ei ole-
lite diplomaatilisse registrisse vt^-j tnades htu tege likk e korralda- misega. Vlisministeerium khkles jid. Senaator Haidasz tutvustas ka aga otsuse andmisega. Teisest kl- auklalisi. USA, Norra. Lne- jest aga saadi vlisministeeriumi Saksamaa. Austraalia ja Portugali loetus RO allkirjade korjamise suursaadikuid. Eesti ja Lti konsu- aktsioonile ja Musta FaelaHe^^ leid. ministreidMichael Wilsonli vale. ja jGeorge Hees*i ning K^ sti Rah-
Prast vlisministeeriumi vastu- vuskomitee hendriikides esimeeiii vttu toimus balti esindajate kok- Juhan Simonsoni. Palvuse tles Va- ktulek, millest osa vtsid E K N esi- tikani suursaadik Angelo Paimas; mees Laas Leival, Balti Liidu esi- Peale htuski vttis sna m i- mees dr. Gntes Silins. lti esinda- nister Michael Wilsbn. kes selgitas ja dr. Linards Lukss j E K H pea- Balti htu thtsust Balti riikide sekretr PrtAruvald. Arutati mit-Uitvustamisd^ ^^ ^^ ^^ p^^ mesugseid pevakohaseid ksi- ja teistele. Snavtule jrgnes Ai- musi, mas Maiste esinen^ine kahe klaveri-
lal t i esSndajsad: oteusteDd enne pa kesoleva parlamendi istungi htu peaknelejaks oli proL Ipppu valitsuselt vlja pressida Martin Phvel^ kes ands kokku tsuse Balti konsulite suhtes; vtliku, aga tpse levaate BaHi Kell 2 p.l. vttis parlamendii- riSkide ajaloost,
ge Patrick Bpyer alamkojas ksi- rhutades, et kui balti sjaved ei muste perioodil sna ja teatas, et oleks vitnud oma riikide vaba- sel htul toimub Balti htu. Boyeri duse Esimese niailma sja lpul snavttu kuulasid pealt, senaator oleks Euroopa ajalugu teistsuguseks Stanley Haidasz'i kutsel senaatorite kujunenud, galeriis, aupeakonsulid Ilmar Hein- Jrgmisena kneles USA suur- soo ja dr. Eduard Upenieks. saadik Thomas Niies, kes tles,ret
Balti htu algas kell 6 o.koktei- USA on teinud ja teeb tulevikus litunniga. Uksel vtsid klalisi vas- kik mis vajalik, et taastada Balti tii balti keskorganisatsioonide esih- riikide vabadust ja iseseisvust. USA dajad L. Leivat, dr. G. Silins ja A. ei puhka enne kuni see ksimus on Paceviciiis. Kliilised kirj med klalisraamatutesse ja neile ieidissooja^^ vastuvtu kuulajate kinnitati rinda vastavate rahvus- poolt. Lppsnas leedulaste esinda- gruppide vrvipaelad. ja Algis Pacevicius tnas klalisi ja
; Samuti paluti kiiklistei alla kir- k Ta rhutas, et jrgmiste Jutada t o petitsioomle.; ndalat jooksul balti keskorgani-
Saaoi oli paigutatud ka vitriinides satsioonid nuavad nende konsuli- kolh'ic rahva ksitde nitused. tele ' tiinnustust Kanada ^ valitsuse
Kell seitse siirdusid osavtjad poolt kaimisse ConfederatioR saah^^^^^o^^^ seltskondlik jutu sgiks. vasriii tfe ; senaator ajamjne parlamendiliikmete, saadi-
jte
