ine kaitsma oma piire vge^ le naabrite vastu.
|clikult SaudS Araabia peamk huvid ei seisa matte seHes,
silitada oma osa maailma |urust, vaid nende! on raha
et finantseerida Iraagi so ?t tegevust Iraani vastu.
Saudi Araabia peaks lng^- nukogude Liidu vi Iraani
alla, oleks see suureks ma- siliktiks viduks Nukogude
|e ja tugevaks lgiks vaba la riikidele. Selle vimaluse vib lihind kergesti 50-le
[dollarile vaadist tusta. S- sndmuse negatiivne mju laailma majandusele on v-
[ur; tenolikult suurem kui jlishokk 197374. Willman (tab 1990 paiku tugevat de- Joni, millele eelneb 1015 % - jastane inflatsioon ja pankade |ne laenuprotsent (prime rate)
3%. ennustus on vastuolus pal-
Imajandse asjatundjate arva- |a,. mis neb ette, et jrgmised
aastat on Phja-Ameerikas jmisi madala inflatsiooniga ja
jte intressimradega ning Ihoidliku, kuid pideva majan- [u kasvuga. Willman arvab,
phjuseks, miks nii aktsia- jbUgatsiooniturg (bondmarket) liiani tugev olnud, on USA ressis' vastuvetud Gramm ian'i seaduseelnu, mis nuab
riigeelarve tasakaalustamist iate aastate jooksul'
USA testi suudab 1990. taks oma riigieelarve tasakaa I viia^ siis sellega on ks suur mte inflatsiooni ja krgema-
intressimrade phjustaja taldatud maailma tugevao- t majandusest.
ks on aga Gramm-Rudmani |s antud kohtusse, kuna on
ringkondi; kes arvavad, et see |s kib USA phiseaduse vas-
.ohtuotsuse langetamist on |a eeloleval juulikuul. K u i ko ;iab, et USA phiseadust oo
id; siis on see vga negatiiv- :tsia- ja obligatjsiooniturule ja Istab' kindlasti kauaoodatud [turu gvenduse". Praegust it aktsiaturu tusu seletab lan USA keskpanga poolt
Id^ suure likviidsusega, mida lan^ teeb rahatrkkimise
s oleks siis ige investeerimis- legia, arvesse vttes laltoo-
nnustusi? Willman soovitab rvahetatavaid obligatsioone ertible bonds) ja eelisaktsiaid ertible preferred shares), ku- eed hendavad vlapaberite atsioonid) ja omandipaberite ad) positiivseid omadusi. Tea-
kui majanduses on inflat- , on kasulik omandipabereid a ja kui on deflatsion, on ik vla- vi intressikandvaid Ipabereid omada. Sama ees- 1 vib ka saavutada sellega, et varandus on jaotatud nii v- liomandipaberitesse. Willman' vidab, et mbervahetatavad paberid annavad paremaid ta- gi. Phjus, miks nad popu- |ed ei ole, on see, et nad on >litseeritud ja paljud ei / saa
le toimest ieti aru.
est kuidagi varjata Maare Tamm^issiindipshbdoog ja teaduslik vlja raamate
BameBis rellgisa frestllningsvrld" (Laste religioosne ettekujutusmaailmas) (Ver- bumi kirjastus), isis tugineb rahvusvahelistele uurimistulemustele. Autor vtab mho les ksimuse, kas vikelapsi on sobiv informeerida Jeesuse ristilmise draamast Kolgatal. Tpselt sama probleemistikuga on tegelenud ka tuntud lastepshholoog ja
Maare Tamme on intervjueeri- nud Svenska Dagbladet'is Curt Jo- nasson Vinjeti all Kyrknytt" ja talle vastab Maare Tamm :
-~ Katoliku lapsed kasvavad les krutsifiksiga silme ees, mistttu nende osas ei esine mingeid ras- kusi. Kui katoliku lastele jutusta- da ristilmisest ja lestusmisest, aktsepteerivad nad jutustust ilma probleemideta. Kuid lastele, kes kuuluvad teistesse usulahkudesse, vib .olukord oila hoopis teine.
Maare Tamm tleb, et lapsed, Moment Eesti Keskkooli lpuaktusele Lpu kes on ristiga harjunud ja kes on ja Endla Komi (vasakul) asetab Tiia Pihlale srme kooli ^""^""^ kannatusdraamat, lpetaja srmuse, mis seob noore eestlusega. Osaliselt " teadlikud seiies, et Jeesus su
. J 1 T T - j ^ . ^T-^-^-i * . sreb, kuid nad htlasi ka teavad, varjatud koolijuhataja Edgar Marten ja Eesti Vitlejate ^^^^^y, ^^^^ ^ leg. hingute Keskliidu esimees lo Tamre, kes jagas lpeta- ^ ^ . . . , , n-u
> J r Maare Tamm leiab, et koik Pnb- jaile preemiaks raamatuid. Foto: Vaba Eestlane iis esinevad jutustused peavad seal
i ' - alles olema ja jutustama omaenda
septembril. Veelkord soovis ta- ki- ge liikmeile meeldivat suvepuh- kust ja et kigil ettevtmistel oleks ^,tuul selja tagant".
Seliejrele oli snavtt ja sga- palvus petaja H. Laaneotsalt.
htusgi algul pakuti klaliste- le mahla jooki. Seliejrele tuli laud- kondade viitsi minna klmatoidu- laualt sgipoolist tooma. Toit maitses suurepraselt ja seda jt- kus veel teiseks vtmiseks. Sgi jrel jrgnes sellele loteriipiletite mk Udo Eiga energilisel korral- dusel ja lhikese ajaga olidki kik piletid mdud. Vitudeks olid vl- japandud kootud esemed, mis val- mistatud J. Toome poolt, kellele tun- nustuseks suure t eest anti hsti tugev aplaus. Vaevalt oli loosimine lpetatud, kui usinad perenaised ju- ba laudadele kandsid unakoogi (pie) koos jtisega ja serveeriti kohvi.
Kavalise osas oli teadustajaks A. Pindam. Esimeseks H. Teose dek- lameeris kevadluuletusi esitades M. Underi Kevad" I ja IL Jrg- nes D. Muru ja H. Ranne duett, kes laulsid L. Oderi klaverisaatel kolm laulu: ,,Sa oled mulle ar- mas", ,.Kuu kumab kuUala" ja Tiiu". A. Pindam luges Mned minutid tervishoiuks", hsti koos- tatud naljalood, sest naer on ju terviseks. Taiseks esitas ta vanu meremehe laule, ise kandes kapte- ni mtsi ja suurt piipu suus,
Seliejrele Montreali Eesti sega- koor Ingrid Trki juhatusel laulis Mis mulle jutustas koidiku tuul", rootsi helilooja Bergeni komposit- sioonMnnikus" ja lpuks Mai- mo Miido auhinnastatud laul ;,Mihker*. Viimane laul tuli korda- misele. Kava lpus luges E. Torn- sen yeel he humoorika E; Enno luuletuse Anni Annus".
Montreali Pensionride Klubil oli maikuus kaks pealelunast kokku- tulekut. Esimene neist oli reedel, 2J mall rohke kuulajaskonnaga, kes jlgisid Udo Eiga huvitavat ja huu- moririkast ettekannet ,,Mles- tuskilde noorusmailt."
Jrgmisel reedel, 9. mail oli klu- bi selleaastane viimane kevadine kokkutulek, pealkirjastatud Ke- vaiiviisid'*, kus kogu ettekandeline osa oli Montreali Eesti Segakoorilt koos solistidega ja snalise osaga. Senised klubi reedesed kokkutule- kud on olnud tavaliselt vhemaar- vulise esinejatega, kuid seekord oli erand ja phjustas ka selletttu erakorraliselt rahvarohke osavtu (120).
Kevadpeo kava ppimisega ning ettevalmistamisega alustati juba vallakult. Ilmataat oli selleks pe- vaks ka ilusa sooja ja pikesepais- tehse pealeluna varunud. Liikmes- konda palutli aegsasti eelregistree- rimisi teha, et perenaistel oleks te ad a toitude vai m ist a m iseks, kui suur on osavtt.
Perenaised olid peopeval juba varakult kohal laudade lesseadmi- seksi linadega katmiseks ja lauda- de katmiseks. Ka saali dekoratsioo- nide eest oli hoolitsetud seal lendas ja liikus hulgaliselt liblikaid ja mui putukaid, mis osavate kte poolt oli valmistatud. Kevadlilled kaunistasid laudu ja ldmulje oli vga kevadine. Peo alguseks oli kuulutatud kell 3 p.l., kuid rahvast hakkas juba pris varakult kohale judma sobivamate istekohtade leidmiseks. Alguse ajaks olid lauad viimaseni, rahvast tis. Sisseminek koos klma lauaga ja kohviga oli $5.00. '
Klubi esinaine X Toome tervitas rohkearvuli.st publikut, esinejaid ja perenaisi, mrkides muuseas, et klubi poolaasta on hsti: nnestu- nud ettekannete ja osavtu osas. Sealjuures tnas ta klubi tegevus- kava koostajat H. Hvelit, klubi juhatuseliikmeid ja perenaisi, ees- otsas energilise L. Ojaga ja kiki teisi kakaaitajaid. Samas teatas ta, et 19. juunil toimub ettenhtud vljasit Granby loomaaeda ja palus rohkearvulist osavttu. Sgi- sene
Lapsi arvesse vttes eemalda- me me mi ht kui teist. Kuid nii loome meie neile Jumala ega lase lastel endil Jumalat avastada. Andke lastele kogu jutustus! rge tsenseerige! rge teologiseerige!
Maare Tamm, elukohaga Boden, esinfeb Rootsi Kirikus tihti loengutega ja korraldab kursusi. Enamasti on tee- maks Lapsed ja religioon'*.
ka PiMi jutustusi trivialiseericia, kuna sel juhul lheb Jumala suia* rus lastele kadosma, tleb ta.
Maare Tamm tahab, et laste usu- line kasvatus muutuks taas kogu rahva sdameasjaks ja mitte as- jaks, mida arutatakse kogudustes internselt.
Evangeelne mte thendab
minule isiklikult seda, et Jeesus tuli maailma kikidele inimestele.
Ta ei sulgenud end kunagi mne kiriku mride vahele^- sinna ei
31 ka meie teda sulgeda.
Toeta allkirja andmisega vaatleja staatuse niBdmist Eesti Vabariigile ^RO's
ktvdpt! esitdif i
si osaliseks. Lppsna tles H..Hvel, kes t-
nas esinejaid, publikut ja muidugi tublisid perenaisi. Ta mrkis et laulukoori esinemine pensionride- le oli meeldivaks kavaliseks vahel- duseks ja lootis, et see ei j ka
Gteborgi Eesti Kooli kevadpeol olid kik pilased rakendatud suu- remas lastemuusikalis.Thornbjrn Egneri lasteraamatu jrgi tehtud muusikal ,yRahvas ja rvlid Ka- momilla linnas" oli tlkinud ja la- vastanud Aho Rebas, kes oli pe- tanud lastele selgeks laulud ja saatis neid klaveril.
Nidendi sisu oli pnev:' kolm rvlit kivad siti Kamomilla lin- nas toitu varastamas. Nende kodu- loomaks on vga lepliku iseloomu- ga lviv Kuna rvlid on laisad ja lohakad, plgavad vett ja seepi, ei viitsi koristada ega endale toitu te- ha, siis rvivad nad endile pere- naiseks kurjavitu tdi Sofia, kes loob majja korra. Pikapeale satu- vad rvlid vanglasse, kus neile hsti meeldib: puhas tuba, hea toit ja lahke kohtlemine politsei- lema ja tema proua poolt. Lpuks saavad rvlid linna kangelasteks, kui nad pstavad plevast majast vana Tobiase koera.
Sama nidendiga esineti Lundis Estivali lasteprogrammi raames. Mlemas kohas oli rahva vastuvtt
Ristiusu petus ei tohi minna vales suunas. Selleprast ma ka olen kir- jutanud knesoleva raamatu mitte ainult kirikuinimestele vaid ka eelkoolide petajatele, krgema saadiumi petajatele ja vanemate- le
Autor on sndinud Eestis (isa oli kirjanik Agu Kask. Toim.) ja Root- si saabus ta a. 1950. Sja ajal. heksa-aastase ttarlapsena oli te- ma esimeseks pgenemisretkeks sit Saksamaale. Jumal tunnetami- ne lapsena sja ajal on teinud te- da usus tugevaks.
Sjas on Jumal tohutult lhe- dal. Inimesel pole kellegi teise poo- le prduda, elatakse pidevas pal- ves Tema poole.
Ma ei sdistanud Jumalat mil- leski tol ajal, ega tee seda ka
H. H.: vga so ja aplaus: rohke.
Jumal ei ole sdade startija, tooni- tab Maare Tamm.
Aasta enne Saksamaale pgene- mist, kaheksa-aastaselt oli Maarel kummaline religioosne elamus;
tlhel sgispeval sja ajal n^ gin ma taevalaotusel suurt musta risti. Sain aru, et tegemist oli mil- legi thtsaga. Ma jutustasin sellest nii emale kui vanaemale, kuid nad ei vtnud mind eriti tsiselt.
Kadunud piiskop Sven Danell, kes tegutses teatud aja eesti-roots- laste hingekarjasena Eestis, jutus- tab hes oma raamatus,
et mned kalurid samuti o M ni- nud taevas risti.
Kui ma seda lugesin, tugev- das see vaid mu veendumust, et ma olin le elanud midagi rmi- selt thtsusrikast, tleb ta.
Maare Tamm sai ise, oma va- naema Jumalast
Vanema, kes kuulus apostlik- igeusu kirikusse, thendas mulle vga palju. i
Ta kujunes mulle omamoodi ees- kBjuks.
Seevastu aga luterlik pilt J^umalast nagu seda jutlustatakse Rootsi ki- rikus, ei haara mind eriti sgavalt.
Maare Tamme veendumuse ko- haselt saab laps hea kujutluse Jur maiast siis, kui tal on teda armas- tajad vanemad, kes teda kasvata- vad armastuses.
Siis seistakse kindlalt, ka siis kui puututakse kokku halbade pe- tustega/Hullem on aga olukord siis, kui pilt Jumalast on halb juba algusest pea!e. Seda on nimelt pal- ju raskem kompenseerida ^ ni- teks phapevakooliga.
Vim alus luua pilti Jum alasit on olemas juba imiku-eas. Kujutus Jumalast on valmis ja selge umbes 20-aastaselt. Lapse suhe emasse on lapse esimene armastussuhe.
Siis kasvab armastusega ja tur- valisusega esile Ji:mal.
Suhe ema ja lapse vahel mee- nutab suhet Jumala ja inimese va- hel: see on oma iseloomult eba- vrdne, ks pooltest 'on vike ja veti ning totaalselt olenev teisest poolest, kes on suur ning vimas.
Peatkis ,,Vastsndinu maailm'' kirjutab Maare Tamm oma raama- tus:
Kui esimene periood on olnud elus positiivne elamus, igatseb laps alati selle jrele ja kirjutab Juma- la arvele need kogemused, mis tal olid oma esimesist hooldajaist ja kaitsjaist.
Kui lapse elamus emast on ar- mastus, turvalisus ja kaitse, kir- jutatakse need omadused Jumak arvele.
Lpuks leiab Maare Tamm, et laste kujuntiusmaailma peaks kind- lasti sisse tooma loomis jutustuse. Kui nad hiljem juavad kooliikka ja hakkavad kahtlema^ tuleb neid
1
V
