Nr. 54 . 54 V A B A E E S T L A N E reedeS, 18. jmB 1986 F y , JisSy 18, .1986 Lk. Bnnmz nao
odu avati verme 46
kel! 3 prast nenia Seedrioru lipuvljakule .is'ega suvekodu uue hooaja:
a a
d
Sl
niik, Anne-Lii Ainso ja lle- Trass. AbJkasvatajate lesandeid tidavad Hendrik Nmmik ja Marja-Leena Roos. Laagri eks ja ujumis-inst- ruktriks on Mai Dolson ja isete- gevusliku ksit juhatajaks Meedi Ruutopld.
Toitlustamist korraldab Evald Tutsu ' - - - peakokaks on proua Kreek Londonist, abideks Saima Varangu, . Thomas Laurima ja Christopher Perry. Seedrioru juha- tuse poolt 'on abi- ja sidemeheks Linda Montgomery.
Tegevuskavas pannakse erilist rhku eesti keele ppimisele j spordile. Kavas.on ka ratsutamine, veesuusatamine ja laskmine. Lisaks looduse tundmine ja palju muud.
Paari' ndala prast on oodata Jekru suvekodu klastust prast, mitmeid aastaid. Senini on suveko- du tegevus kulgenud toredates su- veilmades ja kik loodavad, et need ei lpe.
n 1
Stokholmi Eesti Algkoolr lpetasid 22
Stokholmi Eesti Algkooli lpeta- sid tnavu E2 pilast. Kooli lpuak- tus peeti Stokholmi Vanalinnas asuvas Soome Kirikus koos vane- mate, vanavanemate ja kooli sp- radega. Kik 22 lpetajat jtkavad edasippimist Eesti Kooli krgast- mes. Aktusega lppes ka senise koolijuhataja Henno Kirikme t rektorina, kes lheb pensionile;ja kelle asemele asub Richard Nor- vell.
1-
Aarciiid Roos ..RNDAMAir
VICES L T D . , B R O K E R V E N U E , TORONTO
ainsa
is-
sti
P L O N D O N (Reuter) Inglif^ e^ r- peaminister Margaret Thatcher on s- vastu vtnud kllakutse N . Liitu, a Reisi thtpev mritletakse hil- le jem, Kllakutse andis edasi N . Lu-
ud du vlisminister Fiduard. Shevard- i J ^ i - nadze oma hiljutisel klaskigul a- Londonisse, kus tal oli paaritunni- ew line nupidamine Inglise peami- iis nistriga. Kneluste kestel olevat a- arutatud jrgmist Reagani-Gorbat-
"lu shovi kohtumist, kuna N . . Liidu ar- gi- vates vivat Thatcher seda positiiv-
selt mjutada Inglise ja USA sb- ralike suhete valguses.
4. juubil 1951. a. judis Rootsi sid laeva'* ja vaalad purskasid vee- laev Anna Salen" Kanadasse m- pilvi taeva poole. Kuid oli ka tor- berasujatega Halifaxi sadamasse, me, mni isegi nii tugev, et suu- Neiide hulgas oli le 40-ne eestla- lem osa sitjaid ei tulnud voodist se. vljagi ning sgisaalis oli kmme-
Maikuu keskpaiku jttis grupp kond sjat, eestlasi tnutundes jumalaga Mai- Halifaxis, tollist lbimisel oli m sadamas Rootsi maa ja rahva- meil vaba aega terve pev. Seda ga, andes ra oma kiriku poolt vi- kasutasid mitmed linna vaatami- jaantud isikuttendava dokumendi seks. Mis sl siis juba silma pais- sadama politseile. Peale dokumen- tis o l i vga palju miiste igal pool tide kontrollimist tuli asuda parv- liikumas. laevale, mis viis meid Kopenhaa- Meie maine varandus^ nii-palju geni sadamasse. Taanis paigutati kui seda kellelgi oli, saadeti elama meid linna lhedal asuvasse, endis- asumise kohta tagantjrele. te sjapgenike laagrisse, kus tli Rongile asetati rahvusgrupid valget laeva" oodata paar peva, enam vhem hte. Ei mleta enam Laagris viibimise ajal tutvunesime kuhu kik need rahvuskaaslased Taani pealinnaga, klast^asimeTi- omale elukohad olid valinud, kuid voli aeda, kus pdsime" oma ra- Montreal oli esimene linn, kus hakotti jnud rootsi kroonidest mned eestlased rongilt lahkusid; lahti saada. Lahtisaamine algas suurem osa asus elama Torontosse. juba parvlaeval, mille einelauast Nende hulgast mletan jrgmisi: osteti maitsekohaseid jooke ning praost Emanuel Lepik perekonna- joodi mahajva Rootsi mlestu- ga, Armin Vaher perekonnaga, seks ja eesootava Kanada terviseks. Eesti kaitseve kapten hr. Palias Taanist liikus laev lbi Kieli ka- perekonnaga, August Laansoo pe-
nali Saksamaale, Bremerhaveni sa- rekonnaga, hr.- Ivanov perekonna- damasse. Sit lbi kanah on meel- ga, Kuno Alt abikaasaga, vennad de jnud tnaseni. Varajastel hom-Leis ' id (Leesid?). Hamiltoni asus mikutundidel saatsid meid kogu elama major Nortaiaa ja Kitchene- sidu ajal kallastel kasvavates p- ri hr. Kokla oma abikaasa ja kahe saste laulvad bikud ja teised kasuttre Patrasonidega. laululinnud oma kontserdiga'. See Nende ridade kirjutaja tegi oma oli ka viimane elusa biku laulu abikaasa ja pojaga esimese peatuse kuulmine; hiljem siin olen seda Hullis, Quebecis oma abistaja ja siiski tihti kuulanud helilindilt. Eesti kaitseves veterinaar-ala le-
Bremerhavenis peatus laev vist ma kpL J. Kuke perekonnas, kust paar peva, oodaltes uusi laevale ndala prast Torontosse edasi si- tulijaid. Saime tutvuda linnaga ja deti, kuna kpt. Kukk aitas abikaa- ngime tugevaid T l maailmasja sale tkoha muretseda New-Pa- jlgi ahervaremete nol; muidu ramount stuudiosse retusheerijana, kis l^innas vilgas lesehitust, nii et Torontosse judes asus abi- Oli testi imevrne nha kui rut- kaasa jrgmisel peval kohe tle. tu sakslased oma lhutud linna Ise leidsin kadunud hr. Pork'i abi- les ehitavad. Teiste rahvuste hui- ga esimese tkoha Vuuli bakelii- gas( asusid siin laevale ka mned ditstuses, kus juba varem ttas eesti perekonnad, nagu endine mitmeid kaasmaalasi.^ Eesti ratsave major Nortmaa oma 35-aasta jooksul on paSjud Kr- abikaasa ja pojaga, dr. Gunnar Alt gema kutsel igaviku teele ranna- abikaasaga ja teisi. nud. Kasutan juhust tervitada ja
Bremerhavenist vljudes vttis nnitleda juubeli puhul neid, kes laev suuna Helifaxi sadamasse, ku- veel alles. Lahkunuile olgu meie hu judis 4. juuni hommikulT951. igavene aastal. Atlandi letamisel oH kau- neid momente ja ilusaid pikese- paistelisi ilmu, kus haikalad saat- RoyaLBeachis 12. juunil 1986. a.
Eestlasi Anna Saleni" pardal; kes sitsid Kanadasse. Foto: J. Sgi
Lti kifiiistiilkyd kogynesld omci lipy toBEBiss Torontos 8. Lti Laulanpidis, mis oma Matuselt oli
pevadele, olles ka sisult vga sarnane teatrietendus- !> |a filateelianitustega, kuigi pearhk oli arvukail eriilnie
vrdne eestlaste te, spordivistluste Ustel kontsertidele
Pidustused algasid avatseremoo- niaga ja kontserdiga Royal York hotelli kontserdisaalis. Boyal York hlmaski enamuse ndalalistest sndmustest, vljaarvatud suur- sndmused Maple Leaf Gardens'is, vaimulik kontsert St. Pauli kated- raalis ja teatrietendused Ryersoni teatris. Samade ruumide kasutami- ne koondas Euroopast, Austraaliast ja Ameerika mandreilt tulnud sa- masse keskusse.
Laulupeo sndmuste seerias oli ka pidustus ,,Heli ja liikumine'* Ontario Place'iForiim'is. Esitati lti rahvatantse siinse rahvatantsu- rhma poolt vaheldumisi muusika- liste ettekannetega. Smatorkavalt heatasemeline oli aga Bostonist tulnud rahvamuusika ansambel Kol ibr i*es i tades instrmentaal- ja vokaalpalasid. . Ansambel. ttanud aastast
1979 ja sel on sidemeid olnud hil- juti surnud eesti muusiku Endel Jalamiga, ke neile on seadnud
sai osaks ka muudele sndmustele, ehkki The Toronto Star'* nuusika- kriitik katsus seda pidustusteiida- lal teatavaks teha.
Ta andis levaate lti muusika- elust pealkirjaga lti kunstnikud pidustevad oma lipu mber*', an- des mista, et kogu sndmus ji rahvuse sisemiseks kunstisikd-
Hoopisthelepaniivriv ol i lti kitarristi Andrejs Karklins'i esine- mine, keda Euroopas tuntakse
Andres ei Leton'i'Vnime all. Maa- makuulsa hispaania kitarristi Se- govia plisena on ta omanud meistri oskused j teda peetakse praegu maailmas heks paremaks kitarristiks, kel ka vokaalses osas oli rikas hlematerjal.
Kahe ja poole tunnine kava oli vga huvipakkuv ainult huvilisi vis olla 200300^ mber. Phju- seks oli, et korraldajad polnud in- formeerinud ajakirjandust. See ol- nuks niteks eesti pensionridele huvitavaks prastlunaks kuumal 2. juulil. Sama asjast levaatamine
Samal peval toimus kammer- muusika kontsert Toronto Gonven- tion Centre Theatre'i saalis ja b tui The Chicago Five^* kabaree stiilis kontsert.
Jrgmisel peval tnati Kanadat kogunemisega Queen^s Pargis ja raekoja vi j akul. Pae vai pii noorte koori- ja instrumentaalmuusika kontsert, htul ansamblite kontsert, kus varemnimetatud Bostoni an- sambli krval esines ka Philadelp- hia Noorte Festival Kammerkoor. Samaaegselt kordus teatrietendus.
4. juulil toimus tantsuteater, kir- janduslik smpoosion teemal Aheldmatu sna", kus autorid lugesid oma tid. htul vaimulik kontsert, kus 20-liikmeline hend- koor Kanada ja SA lauljaist esi- tas lti heloojate Talivaldis Kenins'e, Jazeps Wihtols'i, Viktors Bastins'i ja Arvids Purvs'i heli- tid.
5. juuli, hommikupoolel toimusid vrk- ja korvpallivistlused Ryer- soni vimlas, teine kirjanduslik smpoosion teemal Sna voirn" koos autorite tde esitamisega.
Pealelunal toimus suur ron] Vana-Andrese kirikust Leal Garderisisse, kiis toimus
le tuhande laulja ja osavtjaga.
htul jrgnes ball kigis Royal
York'i ballisaalides. (Vaatleme laulupidu meie lhe jrgmises numbris).
6. juulil oli keskpeval Roy Thomson Hall is smfooniakontsert selleks Toronto Smfoonia Orkestri liikmeist moodustatud Festival Symphony Orehestra poolt, dirigen- diks Alfred Strombergs,^ kes on Alberta likooli professor. Solisti- deks olid metsosopran Heana Pe- terson Stokholmi Kuninglikust ooperist, Arthur Ozolins ja organist Anita Rundans. Kontserdil esitati esmakordselt Talivaldis Kenins'e 8. smfoonia orelile ja orkestrile, Janis Kdnins'e kontsert klaverile ja kammerorkestrile nig Jazeps Wihtls'i ja Janis MedinsM helitid.
Sama htul, htlasi laulupeonM- dala viimaseks sndmuseks oli Maple Leaf Garden^i suur rah'^ vatantsulavastus, kus le 600 rahvatantsija mitmelt mandrilt esitasid oma kava.
Sndmust iseloomustas i muusika- kriitik William Littier oma artiklis (The Toronto Star, 7. juuli): Ja ' kui sa imestad kuidas vike rahyas nagu ltlased vivad lavastada ko- gu selle draama, luule,' tantsu ja muusikaprogrammi kuue peva jooksul, sus annab vastuse rahvus- lik uhkus. Kui kultuurilise hvitu^ se hvardus on aj aloOj jooksul ol- nud sagedasti le selle vallutatud Balti riigi, siis see paneb kunstni- kud kogunem a oma lipu alla > isegi kui see lipp lehvib eksiilis."
Ltlaste laulupidude traditsioon sai alguse 1873 (eestlastel 1869)i sjane Torontos peetud muusika- ndal on eksiilis kaheksas ja osa- vtjaid arvestati 15000-le eksiilis olevaist'150000 ltlast.
M mm
vasakult Taivo Sgi, pr. Foto: J. Sgi
IUT:IMHUJ^-
1065 S T E E L E S A V E . N O ^ T H Y O R K . O N T M2R2S9
FLORIST Avatud 7 peva ndalas.
HOBI
