ijunial Kreek^ mtof^^ fnits, 42; Mpistete eg^^^
U hrg, 44. Naisenimi,^ ^ Imrsnai 48. Istuma ---^ a^^ ^ Tles; 49. oppikvetes elav kar- iV kala, 53. Mteriista astmik
Toiduainete hoiurum, 55- [m snast andma, 56. Eesti vl^ stvmaid poetesse.
[iistpead: 1. Lind. 2f ka^ ^^ jtusort, 3. Munakollane, 4 im -^rootsi keeles, 5. Maisem
6. Nidus, 7. Jgi Venemaal, lahe eesti viiulikunstniku nim 'linn, l i v Talvine sidk,^ ^^ n^
tanduslik tehing, 14. Sama,' mis Ipikridades, 16. Li l l , teise ni- la losilm, 18. Veehaldjas soo- I rahvausundis, 19. Meessoost |meseh^katis'\ 21. ht isikut 3tav pilt, 22. Valesti tehes, 24. ima, mille vrra tulud letavad isid, 25, Inglise valitsejate su- )sa, 27. Mistus, 29. Teatud
heina, kndes, 33. . . . vastu id. Vilde teos, 35. Riik Euroo- 37. Himur, 38. Piisk, 39, Vii-
ksu 40. Phi, 43. Kanada aja- fede* nimi, 45. Sdametu, kva, Prast nijtmist uuesti kasvanud , 49. Halb  inglise keeles, I Suurriik, 52. Ronija loom.
^SNA NR. 1296 fENDUS
)ikread: 1. Kops, 5. Ami, 8. , 12. Klee, 13. Kalmistu, 15.
lp, 16. Ella, 18. Till, 20. Aa- [ 22. Morse, 24. Kange, 26. t, 27. Mari, 30. Kas, 31. Laa -2. Pea, 34. Alla, 35. Volt, 36.
[li, S8. Maret, 39. Kress, 41.. ,^ 42. Ees, 43. Inna, 46. Tuur,
(Meeskond, 51., Unna, 52. Itta, l\na, 54. Sits.
listread: 1, Kkk,2. Ole, 3. rus, 4. Sepist, 5. Akel, 6. Mai,
| l , 9. Isade, l. Elle, 11. Muul. Maania, 19. Le, 21. Ag, 22.
ck, 23. Osav, 24. Kaali, 25. Ar- 11. Mall, 28. Hele, 29. Vatt, Lapsik,: 32. Porkuni, 35. Vaa- 36. Keset, 38. Ma, 39. Kemi, Reet, 41. Pada, 44. Noa, 45.
|. 47. Unt, 48, Ras.
ptiiiiiiiiniiitiiiiiiiiHiiiHiiiiiiainiiiiiiiitiiHitiii
noored ei taha kirikus kia." .ui tankid olid kadunud, siis Itis, et elu lheb edasi endist ra- [Aga kahjuks ei Tinud. Vene- ist Petserimaa ajateenijad olid likord lbed, kisid salaja lin- I ja kaebasid veebel Valdre pea- [t see olevat vga lekohtune ja illivat neid kui venelasi, lind kuulati le ja ksiti^ kas )us vastab tele? Vastasin et
fa ei tea, mis need kaebajad johtu all mtlevad? Veebel Ire ei nua kelleltki rohkem on sisemrustikus fikseeritud, la juurdluse toimetaja oli sel a^l veel Eesti Vabariigi kaadn-
[itser, siis oii juurdlus iglasell |statud ja Valdre ji stuks, ibajad jid aga nd minu vi- leesteks, mille prast pidin oma ide ja tegudega vga ettevaat-
loiema. Mitte kll nii vga see-
ft, kuid tuli ette nha niilleks ]:;ujuneb, ei vinud kedagi ussil a-c;-/ .patarei ohvitseride Ja jallohvl^ ^^ ^^
Ide vaheline kostppH hea ja Rdatavriing htekuuluvuse Kgey, kuid naabreid, s.o. 7. ja- fee rgemendi I pataljniis ep jdnud kiki nii hsti ega tead-
neiide ,,vrvst",;aga suii^^ piid sobrady mitmed neist jahi-
Irad, keda vis alati usaldada, luba enne venelaste tulekut; siis
juba jutud olid; alles liikvelo i rus ks allohvitser ksi ja t^
,vtas tulevad, saab uut elu!" ! ea, kas ta tegi nalja vi
Ilselt sellele uiiieie elule. Knn^gu oleksin slitanud 1 silitasin selle allohvitseri paljast tlage nagu oleksin onria slje la peale laiali hrunud.
rgn
aaxmmm
yARIE NiUMANN-i
Mgil VABA EESTLASE" talituses
hendatud kooris laulis ligi 800 jid, kellele hiljem sekundeerisid lauljat. Nagu eestlaste vmastel Emils Melngailis ning Jakobs laulupidudel, nnda ka siin  kik Graubins. yiimase teekond  pain- kooritbid laulsid kaasa kikjal, dumatu isamaalasena  lppes kus vimalik: naiskoorid ka sega- 1961. a. Siberis, koorilaule, meeskoorid samuti ning Eelmainitute krval esitas m- segakoori naisrhmad naiskoori- ja dunud lti laulupidu laule lti heli- meesrhmad meeskoori repertuaa- loojatelt, kes kik elavad vljas- ri. pool raudset rimpa: Jazeps Vitols
Parema kuuidavuse saavutami-  Saksamaa^ ValdemarsOzolins seks ja kontaktiks publikuga oli ja Bruna Skulte  USA, Helmers laulupeo toimkond palganud erilise Pavasars  Inglismaa ning Janis hlekvendus-ssteemidega tege- Norvilis, Janis Kalnins, Arvid leva ettevtte. Kogu koor oli mik- Purvs.Olmants Sakss, Janis Cirulis Tofonidega tihedalt kaetud.: Alla ja Dace Satuvere-Asperane  Ka- keskprase akustikaga Maple Leaf nada. Viimane ttab nd ka titus  pisut kU mikrofonilhna- USA's. lise  aga kindlalt ja diktsiooni-
Llt koorimuslka jmiares: on eest-!
piaanos. Kontakt publikuga eesta: f P^'J" .-dust, olgE see vmi veeremise VOH .harmoonilise kuue osas.
KorfaMajad olid selle kontakti
selgelt le terve hiigel-haUi. Isegi piaan julik.
saavutami&^ks rakendanud 6 M V See kodusus on eriliselt silmapais*
Hamburgis toimunud P .E .N . klubide kongressist osavtjaid. Pildil vasakult Kersti Puh-
dollarit. Koori v ime te pses ^^^^^ lti heloojate Juures, hsti mjule. - "^S" "^^'^ S^^^^^'
Aavikud ja Kappid  ppisid Pe- Mikrofonide lheduse tttu oli mui- terburi konservatooriumis. Oleks dugi karta, et vimalikud laulu- loomulik nimetada  et Jazeps Vi- peolikud" viperused nd ka seda tois oli neid, kes Rimski-Korsako- suurenialt vlja paistavad. Kiitust vi jrel kutsuti Peterburi konser- pivib kooride ettevalmistus ka vatooriumi kompositsiooni ppe- siin: see p^o peal" vi suuren- juks. duskiaasi" all laulmine aina tes- Kui hakata otsima koorikiaiisi yel, inglise kirjanik Anthoev Babington ja Karin Karlstedt-Saarsen. tas, kui hsti koorid olid oma kava- erinevusi lti ja eesti maitse vahel, - ga tuttavad. siis saab telda, et teatud soome-
Laulupeo kontserdi avas Talival- lik kla, mis eriti iseseisvuse ajal dis KemnsiPidulik Fanfaar", tusis meie koorihelisse on latis Avasna tles pidustuste esimees kontseptilt erinev. Seetttu eesti Zanis Smits ja tervitusi ti Lti krvale muidugi omaette uudne ja Keskesinduse Kanadas president vrske, Talivaldis Kronbergs. Eksperimentaalset ja pingutatult Kanada tervitused ti MPF Tony novaatorlikku mdunud lti laulu-
Ruprecht, kes oma hoogsas sna- peo kavas ei leidnud. Valitud lau- .  ,  .  . tir . vtus julgustas iki piduiisi: Kui lud olid lahedasti lauldavad, hea Ehkki eelmine koiigress peeti New Yorgis vhem km pool aastat varem, oh osavtt Jumal on pannud teile veel erilise klaga ning laulupeolikult / suur- elav. Eslradatud oli isegB euam osakoMdi kiBB kunagi varem. Eesti P.E.N. osakonda esiii" vastutuse  videlda lti kultuuri koorilikult vaadatuna tsedad kom- j . j , j , , ^ - j B B A  . . . . . .  H ^ O 1 1 ^ 1  ^  L   silimise eest - siis soovime meie positsioonid. ^ asid delegaatidena luletaja-ajakirjamk Kann Karlstedt-Saarsen Stokliolnust ja abiesi- teile selleks litike judu ja korda- . . . . . . . . ..... . mees prof. Martin Puhvel Montrealist. Kohal viibisid ka sekretar-laekur minekut" ' ' v Itt^ ^^
 n a
lestl tsind@jci lyhtisihtltpciny Mikcireiigye @luk'orrci8@ Eaiivnsvahelise P.E.N.-i 49-s kongress leidis aset 22.26. juunil Hamburgis.
kSiiiid^dT^ s i ^ ^ n^rs^iv^LiTS^^iivZ Kongressi ldteemaks oli tna- mist, et teatav pinge nende suhe- hetki:te|estrUgist. Sinna kuulub orkestri J peamiselt Toronto ss ka h  p M u d e kavva. P^eva ajalugu tnapeva kirjandu- tes vib olla konstruktiivselt tasa- l^Mar tMklus (ehkki nimetatud Symphony liikmetest Orkestri - se peegelduses." Pidulikul avami-kaalustav, kur mlemad pooled ,Estonia' all), kes on ,adopteeritud' kulu meie vastava ksimuse vrskena ja kindla^ sel esines tervitusknega Saksa kseist tolereerivad ja vabalt mt- erilise thelepanu objektiks inglise
J; kelisena esinesid kik ldjuhid. Liiduvabariigi president d r . t e i d vahetavad. Pikemas snavtus P.E.N. osakonna poolt. Arvids Purvs, soliidne ja konoom- hard von Weizscker, kes analsee- arutles kirjanike roUe ja probleeme heks kontroVersiaalseks ksi- ne, nagu ta eestlastele hsti on ris kirjanduse ja poliitika maail- tnapeva maailmas saksa kirjanik museks kujunes nikaraagua kirja-
Meeldiv oli nha, et tsistel mo- tuntud Vana Andrese kiriku koori made vahekordi, avaldades arva- Gnter Grass. nike sooviavaldus P.E.N.-i vastu mentidel, Kanada ja Lti hmnide juhina juba aastaid. Tema kes  :     ..-  . Jrgnevate pevade ldteema vtmiseks osakonnana. Kuna sel- laulmisel  kik, kes vhegi oma olid Laulupeo smfoonilised, or- mber keerlevad ettekanded ja gus, et nende hulgas on valitsusele pilli psti seistes mngida saavad, kestri poolt saadetavad kantaadid nd oma isa kohustused kohapeal mtetevahetused olid mitmepalgeli- lhedal seisvaid isikuid;
ikult. juba le vtnud. sed ja huvitavad. Vaadeldi, vahel juhtis eesti esindus thelepanu t kontsert sisaldas 21 Pillava energiaga juhatas noor Meeldivalt dekoreeritud lti rah- kibestunult, meie aastasaja traagi- siasjale, et Nikaraaguas on ra
iaulu^ Kolm kaiitaati lauldi sm^^ lmmatavat kendtud range pressi tsensuur , loonia orkestri saatel. tema juhatamise vlimus ja juha- gel-lava raamistas kogu nnestu- minevikku ja arutleti tnapeva ja vaba ajakirjanduse keelusta- '
Kava ante huvitava ibilike^ muusika lpuks hakkavad nud Lti suure laulurituse, ksimusi. isie, lti heliloomingust kuni tnapeva- kokku minenia, siis tuleb leidmine lhestsi- Eesti osakonna seisukoht 1^ tu- ni. ma puutu ula^^^ line rndauhind, mis helt laulu- td maal viskas^ erilise Varju gevat^ ^ valaiii temaitika; lO^ ^^ l^^ ^^ ^ le, otsekui siimboli- na poolt ja lpu^ otsustati teha kimisvrne pn vahest ka fakt, et kutsutud Melburneis, Austraalias misjoni poolt kige aktiivsemaks seerides ja rhutades Euroopa ja vastuvtu tingimuseks deklarat- kik kolin nooremat heliloojat, te kohaliku lti iriuusikake^k-tunn^^ jagUBemist antagonist- sioon, et kandideerv grupp mi^ on sndinuci juba^ ^^ To-  kesse leeridesse tab hukka sellise vaba sna kitsea- kodumaad: RutaBro2e-~A^^ kujunenud asjalikkus ja juhatami-rontos, Arvids Prvsi juhata ja tuletades pidevalt meelde TOse damise;
' liast, ImntslMezaraups hend^^ ldiselt hsti orga- riikidest ja Dace S^ ^ ja nende tagajrgi. Esineski ge nieeritud Vrustava saksa P.EJ>I. ne; olid oma muusika temaa snavahetus Lne- ja Ida-Saksa osakonna poolt. Muuhulgas toimus materjaliks kasutanud ikirahv^ r^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ,^^ r ^ i i ..kontsertide arv, uute helitde ka- kirjanike valiel. mitmeid kirjanduse ettekande ses- viise. '['^r^ koorijutaaeamiise tileviK vastamine, repertuaaris leiduvate Delegaatide koosolekute kohta sioone, kus esines teiste hulgas
kahtlematult OBI iM)^ ej.|ti pajju aega oma loominguga luuletaja Kariin Mtj^^k^^ Ernests BrusutoardBs Ill-md^ sertreisid. phendati vangistatud kirjanike Karlsted^aarsen.^ ^^ M^^ ^ va$^mitu: alates latile ^^^^^^^^^^  selgitamisele ja nende elavate seltskondlike vastuv ka isa Emils^ /^ ^^ D juba kd- selt nnestumxdkoori-laul-p^^ abistamise vini aluste arutlusele, finaaliks oli viimase htu laevasit jtkates Andre^^^^J^ ajakirjanduses