Nr. 57 VABA EESTLANE kolmapeval, 30. juulil 1986 Wednesday, luly 30,1986- CSZ&SIZBSBS
. 3 UHIHMHIIUS
)pide konverentsi! Los An- Viivi Piirisild, Aino Lauri Steila Michiganist.
Foto: Doug Ferguson
Ipa Nukogus Strasbourgis framisiguse kohta.
reedom Committee. Juhtivad te-* e\ased on siin Imants Gross ja Ho Ignats. Organisatsioon korral- iab koos teistega hise bussisidu k nov. Viinis algavale Helsingi kokkuleppe jtkukonverentsile, mis vestab 9 peva. 1987. a. korralda- ikse prast ltlaste lemaailmset faulupidu Mnsteris 2.-9. augus- tini jtkumanifestatsioon 10.-13. tugustini Mnsteris ja Berliinis, jmillest vtavad osa ka eestlased ja leedulased. ERN koos teiste kesk- sete organisatsioonidega pavad loortele nendest aktsioonidest osa- vtuks hankida stipendiume,
UUESTI ELUSTUNUD UROOPA LIIKUMINE
, European Movement oli see tiioonikeskus, mis 1940-ndate aasta- lt e lpul pani aluse Euroopa koos- llorganisatsioonile. Organisat- sioon on prast mningaid vaikse- Irnaid perioode nd jlle hakanud laktiivsemalt tegutsema, eriti prast leda llui Gaston Thorn selle esime-
|heiks valiti.
Euroopa Liikumise Eesti Rah- Ivuskomitee on endiselt selle liige |,a on liige ka selle Ikestatd Rah- vaste, allorganisatsiclonis, mis asub Londonis (A.E.C.).' Pariisis on Ees- ti Rahvuskomiteed esindanud ja seal toimunud konverentsidest osa vtnud Fanny v. W r s . Rahvus- komitee esimeheks oli pikki aas- taid William Muld. ERN-i juhatus valis 'nd Rahvuskomitee uueks esimeheks Aleksander Terrase.
EESTI JA BALTI NOORTIS LEMAAILMNE ORGANISATSIOON
ESTIVAL 86 ajal Lmdls anti organisatoorne vorm eesti ja balti noorte lemaailmse organiseerimise esimesele etapile. Uodi ametlikult Estonian Network", mille esime- heks valiti Peeter Paljak, sekretr on Jri Lepisk, laekur AIT"^ TalVe ja juhatuse liikmed: Aino Lepik mng Mart Kikerpuu. Orga-
ieiiiereJ
Balti Rahu- Ja VabadusristlemiM on leidnud jreletegija. Mitte et ek- siilbaltlased judnuks sieliist suuri ritust korrata, vald hoopis vastu
'pidiselt poolt. EIIai see pidi ikka mjukas olema, et annab ja klbab ka vastasel poolel teha; korralda- jad ja jreltegijad pole aga baltla- sed, kes nuavad rahu ja vabadust onia okupeeritud kodumaadele, vaid hoopis rootsi kommunistid. Ainult rahu- ja vabadusristlemise asemele on vetud rahu ja sprus reis
Rootsi pealinnast Stokholmist asus kahendalalisele reisile MM- kogude tu^biinaurikBaltika'^ See- kord oli r^isijaiks Mgi 200 Rootsi Kommunistide Tlispartei aktivis- ti, eesotsas partei juhatuse esime- he R. Hageliga sooritasid rahu ja spruse reisi Lnemerel, ri- tus oli phendatud partei hle- kandja, n^failma he vanima too- lis- ja kommunistliku ajalehe^ ' Norrskensflamma*' 8ilD. aastapeva thistamiseks
Tenoliselt jlgisid rootsi kom- munistid baltlaste demonstratsioo- ui, mistsid selle avalikult provo- katsiooniks rahuarmastajate vastu Ja siis ka leidsid, et on vaja selle kordamise efektsust oma huvides kasutada. kki korraldavad baltla- sed uue ja saavad veelgi laiemat thelepanu seilates oma okupeeritud kodumaade rannikute lhedaL
Reisist osavtjad olid muidugi teretukiud enamuses Lnemere sadamais, klastati Ida-Saksamaa iinna Rost(^ Me, Riiat Ja TallmiBa, Leningradi., Hagu baltlastel oli ka rootsi punastel reisi ajal knesid ja esinemisi, toimus koosolekuid ja miitinguid. Olid kohtumised Sak- sa ja N. Liidu idsuse esindajate- ga ja ttajatega^, kus peathele- panu oli pratud maailma rahu tugevdamise ja tuumakatastroofi ohu likvideerimisele kuigi eraldi ei mrgitud, kas viimase all meldi ka Tshernpbli katastroofi. Nii on Lnemere ^ ristlemisele antoid uus sisu
.....Kuidas' on jnud vimalused baltlastele oma algatuse kordami- seks, selgub kuivrd kommunistide ristlemlsele thelepanu antakse. Imelikul kombel on klastatavate linnade hulgast vlja jetud need linnad, kUs baltlastel oli tegevuse pearhk Kopenhaagen. Hel- singi ja Stokholm. Kas on sellega meldud maailmale nidata, et sel- lised ristlemlsed Lnemerel vi- vad olla tavalised, puhtakujulised huvireisid viksemalle gruppidele, mis Skandinaavia riikides on har- rastatavad. Et N. Liit selleks omialt poolt laeva andis, nitab et neile oli sellist rahurelsi hdasti vaja, vibolla lootuses, et rootslas- te reisist ehk ikkagi midagi pseb maailma meediasse, kuna nuko- gude oma huvireisist, kas rahu vi sja heaks keegi nagunii ei kirju- taks. . :.
:%W:
Kalju, Hartvig Engso, Linda Paim, Katri Kalju, August Tamm reas Justin Salur, Eugeni Ojasoo, Reimo, Elmar Leppik, Lille Liiva, Rein Lepik, Jri Lepik, Eddy Waslin
Laine Andersson, Valev lg,-'Peeter .Koger, Heino
(AlfV lk. 2) Eisatsiooni kUjUlub koostrefe- rentsgrupp, kuhu kuuluvad ERN-ist Peeter Luksep ja Mart Kikerpuu ning REE-st Jri Lepisk ja Jaan Haabma. Kavas on seminar Inglismaal, kokkutulekud Heidel- ijergis ja hiljem Viinis. Balti noor- te lertiaailmse liidu loomine toi- mub Melbourne'is 1988. a.
EESTLUS AASTAL 2000 ETTEKANDED ILMUVAD ERIVLJAANDES
ERN-i juhatus kinnitas ka'Lun- dis l . mail 1986 toimunud konve- rentsi aruande. ldise arvamise ko- haselt nnestus see hsti, Konve- rentsipeval klastas seda le 100 osaytja. hisest lunast vttis osa 72 isikut. Konverentsil oli 17 ette- kiidet ja snavttu. Kik ettekan- ded trkitakse suvel ja ilmuvad eri- vljaandena. Uustrkkide pro- grammi raames on ERN uuest trkkinud, ka rea konverentside materjale, levaateid ja memran-
Teises dumeid. ERN-i vliskomisjon on Koost, Otto "f^. f " ^ f ^ ^
' dumi koostamise Stokholmi ja Vn- reas rii konverentsidele. Uuesti ilmuma
QX hakanud ,,Balt-Press" on koi leidnud head vastukaja.
Eestlaste Kesknukogu Kanadas alustas Eestlaste Rahvusliku Aktsi- oonikomitee nime all aktsiooni koos lti ja leedu rahvusgruppide- ga nende riikidele RO-s vaatleja staatuse saamiseks, mis edaspidi viks viia rahvusliku iseseisvuse taastamisele.
.Aktsioon on meldud lbi viia allkirjade kogumisega ja rahaliste toetustega. Allkirjad on toetuseks sooviavaldusele, dollarid phjali- kult lbittatud materjali koosta- miseks meie sooviavalduse selgita- miseks ja igustamiseks ning pal- jundamiseks mitmessajas eksempla- ris vljajagamiseks RO liikmesrii- kide valitsustele, parlamendiliikme- tele ja RO delegaatidele. Dolla- reid on vaja vga palju, sellest ole- neb meie selgitust.
. . rme. loobume igusest oma va- bale kodumaale. Kodumaa vabadu- se nimel ohverdasid end kuni 10.000 sangarlikku eesti poega Narva all ja Sinimgedes, Peipsi ja Pihkva rindel ning Tartu all, vimaldades pseda 60.000-el pu- nasest terrorist.
Venestamine, terror ja eesti va fsiline hvitamine toimub lastamatult. Selle vastu protesteeri- jad on paigutatud vaimuhaiglatesse vor vangla mride taha. Vabasse maailma judnud appihded on jtnud meid klmaks. Piduknedes masendava olukorra meenuta- mine ei too seal muudatusi. Tuleb
i f . . . - , . , .
1. dets. 1981. a. RO tiskogu otsustas taotleda, et koloniaalriigid loobuksid igustest asumaadele ja vimaldaksid neile iseseisvuse. hendriikide delegaat hletas selle resolutsiooni vastu phjusel, et Nukogude Liitu ei ol- nud selles mainitud koloniaalriigi- na. Nukogude delegaat vastas, et anastatud Balti riigid olid vheare- nenud ja nd on neil vinrsalus Nukogude Liidu kaitsel ja toetu- sel jrele juda enamarenenud vendadele Nhtavasti USA dele- gaadil puudusid tsioludele raja- tud andmed vale paljastamiseks.
1941. a. terrori, mille ise leelasime? Kas oleme unustanud, miks 1944. a. kodumaalt lahkusime? Kas jneie noorem plvkond on unustanud oma esivanemate kurva saatuse? Kas saame olla ja jda kskik- seks, mis seal praegu toimub? Ase- tage end nende olukorda ja tehta- gu siis vastavad jreldused.
Aktsioon on Eestile vabaduse taastamiseks, Nukogude Liidu terrori paljastamiseks maailma rah- vaste kvoorumi ees. Aitame igaks kaasa, et see aktsioon nnestuks. rme ootame uut meeldetuletust,
oma panuse "-^ ^
Rahuristlemine m idee, et see klbas le vtta anti- kommunistidelt, aga levtmine on ju kommunistlik tegevus nagu- nii. Ainult vabaduse ideed nad le ei vtnud ja seda polnud neil viia mitte hessegi sadamasse. Vabadu- se vaim
RO liikmeteks vastu vetud 104 uut riiki. Kogemused tendavad, et paljud neist ei ole teadlikud Balti riikidest ja on langenud Nukogu- de Liidu , valepropaganda ohvriks. Meie sooviavaldus aga otsustatakse lihthlteenamusega 159 liikme poolt RO tiskogu koosolekul.
Eesti rahvalt rvitud vabadust ei saa taastada, Nukogude terro- rit ja Eesti rahva fsilist hvita- mist ei saa takistada ainult rahvus- kultuuri viljelemisega. RO akt- sioon on ks moodus millega saa- me nuda Eestile iseseisvuse taas- tamist-Ja brutaalse Nukogude ter- rori lpetamist.
1
Kinkige snnipevaks
. . V A B A E E S T L A N E "
meie majandusnngkon- dadelt on olnud senini vga tagasi- hoidlikud. Andmed aga nitavad, et eesti rahvusgrupp Kanadas on
vga
: l . mrtsil; V; avatiTartus^ i^ n. Tammsaare pargis, likooli torn- hiselamu ees mlestussammas Fridebert .Tuglasele tema snnist 100 a. mdumisel.
Sammas on pronksist romantilist laadi bst, mis asetatud lihvitud punasele graniidile. Selle graniitalu- se esikljel on F. Tuglase allkirja kujutis ja tema snni- ning surma- aastad 1886 ja 1971. Tuglas oli surres 85 aastat vana.
Avatud mlestussamba loojaks olnud skulptor Edgar Viies ja ar- hiteks Andres Mnna, teatatakse
E . H .
Eesti rahva smbolite, sini-must- valge lipu, hmni ja vapi ajalugu- de kirjutamise jtkuna on allakir- jutanu kQ03tanud ka meie Vaba- dussja mlestusmrkide pstita- mise ning hvitamise lood. Teose tiitliks on Hvitatid ja hvima- tuid mlestusmrke".
T algab Lembitu aj astu kirjel- damisega aastal 1217 ning kulgeb Mahtra sja ja 19Q5, aasta snd- muste kaudu arvukate Vabaduss- ja nilestussammste j mlestus- tahvlite ksitlemisele. Raamat sisaldab palju andmeid nii kodu- maa kui ka Latis ja Soomes ps- titatud sellealastest mlestusmrki- dest. Andmed on esitatud ka nende mlestussammaste kohta, mis on jnud 1940, aastal Nukogude Liidu vgivaldse okupatsiooni tttu avamata/- \y:'
Kigi nende krvail on ksitletud ka Nukogude Liidu okupatsiooni- vimu teostajate pool| hvitatud kultuurilised mlestussambad.
Hvitatud mlestusmrkidele ko- dumaal lisanduvad vabas maatl- masv nagu Ameerika hendriiki^ des, Austraalias, Kanadas, Rootsis, Saksamaal ja Soomes prast teist Maailmasd eestlaste poolt psti- tatud mlestusmrkide kirjeldami- sed.,"^ / - ' r : : v
Kirjeldusi nende rhuvas enamu- ses aitavad illustreerida pildid. Viim aste hlg as on pai ju liar uldusi ning neid, mis nevad esmakord- selt trkimusta. Nende hulka kuuluvad ka pildid, mis nitavad hvitamise teostamise jlgi.
Teos on koostatud entsklopee- diliselt ja. thestiku jrjekorras, millettt selle ksitlemine peaks olema kerge ja lihtne.
Kaarnat mub vrvitrkis oleva- te kvade kaantega, 272-leheklje- lisena ning 244 pildiga. Kuna mul puudub vasta% kapital ning ma ei ole kirjastaja, ei tule ka see teos hiljem vabamgile. Kik toimub sarnaselt hmni j vapi ajalugudef ga ning muude minu trkis' ilmu-
Kes soovib teost siiski omanda- da, palun tasuda trkikulude kat- teks minu arvele Sprbankeni Lund, Svierige, konto nr. 31124134 Rootsi krooni 24:. Prast teose ilmumist saadan selle ss neile il- ma tasuta postiteel. Et saatmine toimuks tpses snastuses, paluxi mulle kirjalikult teatada nimi ja aadress .y -
Kui keegi vljaspool Rootsit tahab nimetatud summat saata panga- tsheki nol, tuleb juurdearvata veel 25: Rootsi krooni. See on sum- maV mida Rootsi pangad oma ku- lude katteks igalt tshekilt maha* arvayad.\';.:
Rootsis saab sissemaksu teosta- da igas postkontoris minu persori- kontole nr, 1201201033, Summa kannab siis P^ K-banken automaat- selt ja tasuta le minu arvele Spr- banken i Lund. j
Ettepanek kestis esialgselt kuni 15. juulini s.a. Kuna lOlen prast ajalehtedele vastava teate saatmist saanud kirju ja telefonikncisid seo- ses selle thtpevaga ja eriti mai- nimisega suviseid puhkusi, olen pa- ratamatult sunnitud olnud seda thtpeva pikendama kuni 31. au- gustini s.a. Dr. jur. Artur Taskap Terminsvgen 4. S^ 223 67. Lund, Sverige.
M L E S T S E n ~ ..SIBERI TEELT P S E N U D "
Mgil , ^ B A E E ^