lk.
liiky^ M - Rootsi fcB S@m@? Phapeva, 17. aiagusti prastlsimal loppis Kotkajml Metsalikooli kahekiM-
nes kursus Olev Trassi ja Peeter Einola lppsnadegSo Metsalikoolis oli 94 osalejat, peeti 9 loengut, ks laudkonnavestlus, tegutses 8 eesti keele- |a knerlima ning pda huviringe Ja trhmasid. M
Kotkajrve, MetaHkoliju^ : mes rahukevad'', mis ji Jik\irss atvult kahekmnes --^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^M^^ ^ algas keskndala 13 .augusti htul ksitleti, sellest annavad parima si lapse silma kaudu. Viimast raa- pidusgiga ja teryitussnadega pildi p e v ^ ^ kursuse juhatajalt Peeter Einlalt.kgikeei ja elav eestr^ Jrgnes aValoeng Heino Jelt,^k da esitles llbomasKU^ ettekanne oli humonstlik,k^^ juttu, dis- AdirAfanovich, kes kodumaa sitles lbi nalja prilli eestluse tsi- kuteerime,^ ^^ v seid ksimusi: sndivuse, rahvusli-vust Tammsaarega. alusel, ksitles loengus ,,Emigrandi kuidoloogja ja vastutustunde,^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ hiskndlik-rahvusllku rakendumi- olid^ ^^ k^ ^ kas'\ Huvitava loengu reede htul se; Eesti tuleviku ja rahva le--ela- teine kohe prast lu- koos rikkalike^^h^^^ TTiise me. pidas Al^m Teder. Teemaks
oli ,,Eesti rokk-muusik tnape-
j r kuid Eestist nj-an^nsls^^ kodumaalt lahkumise motiive ja f^^^t f?^' :^s,A * B V detega ja andis kuulajaile rea muu-
viise vnmase saja aasta jooksu^ ^^ sika nalade te^ ^ it ledes vabatahtMkke or-
Tateg! teatavalt, et piepsioneeira^ tud eestlasest niklikevur Edu- ard; Trei; on Eesti: SlhtkapitalS kadii teinud suure annetuse ees^ ti noorte rahvuslikuks kasyatami- T , . . a M i v ^ ^M , . . , , ^ . .eks, ml^a a v v^ ^^ ^^ ^^ ^^ kiku panna kana kne a!^ oi- swnd-e^^^ .^^ nud eelastet metsaiilikod^^^^^^ naeruvaari^se ja 1^ ^ maiku ba tuleval! suvel stanSibKotka.^^^^^^^^^ jrve Kolledzk titmaks ik,^^^^isel muutis elavaks he^^^^^^^l k praegu on P iB^lJdm^^ kuni jrgmise aasta foso^^^^
maim. See vke poiss oli Rein ^aatl^^^ ^Z^^-^:::'^^^ ise. Metsatudengite
fis oma ettekande enamus on siidinudp^^^^^ lpul levaate M tekkimisest ja maailniasda ja neile kodumaa muvat vitlust nendest raskustestiHiida on veere- inahajtmie traagika loengu kaudu d e vahel. tatudM teele. Ta nentis, et M elavaks; ;iKitlege oma vanemaid Auna areng ja tnavune kahekmnes kuid^^^ juheliaast kinnitavad me oleme ferehdi soovitus kuulajaskonnale. ^ ^^^^^ ^^ g -^ ^ kinyriget ja Eestile vga tht- J le in ^-Taagepera teine.^ orjad, ristimist tule ,a mgaga
Ette^deJopul lauW. Gaudea- Batonaade ja Eesti vatiase poolsa. vabadussja olemust. Ajlo-alli-
. w t^
juhatj a Peeter Einola j i osalejad olid pihimulised ja
Foto: Jmesr
; 700-aastast
muse s j m i V i v a t ^ likool, tao Eesti trummi!" htu graafilisi muudatusi, milles Balti- .^ ^ -^^ ^^^ lppes ,;kukesaba-piduga", mis 0^ elanikkond jrjest rohkem meldud tutvumiseks, kuna le yenestub ning niajanduslikku la^ veerandi oslejaistviibis^^M kui- ICirjanduse huviringi juhendas II- makordselt.^^^^^^^^^^^^ d mar^ M^^ kes hel htul pak-
Tiina Kirss esitas loengu ,,T- ku metsatudengitele nauditava iG H O M M K A L G REELE J A LOENGtEGA^ V Me- veri loominguhtut kaunistas tshel-
rilaasi, Mari Vallisoo, Viivi Lu^^^^^ lomuusikaga Kristiina Vaska Eestlastel on palju vanasnu^ ViiU Ha Kareva j.t; loo- tJhendriikidest. Rituaalteatri huyi-
mis Widvad hommikutunni vr- min ning esitades nende auto- ringi juhendas He tustv Sellest on saanud MtJ^tradit-ritelulen^^^^ sin iga pieva alustada eesti k e e - I l m a r Mikiveri lof;n^j,L-hipevapM^ vabahulavastuse le- ja knerhmadega. Eesti keele- rii isi krgpunkte Eesti proosas". Kotka jrve supelsillal j rannas; ja knerhmasid juhendasid Maret^ ^^ M^^ ja nited haara- Videp-huviringHans^^^W^ Aranovich, Endla Kannel, Juhan sid Tuglast; Gailiti Toomas Ni- Juhendamisel teostas vtteid igal kui-rik; sear Mllerbeck, Harri perhadit", Lutsu ,,Kevadet" ja prastlunal ja esitas snnipeva Mrk^ Vello Slo^Trv ja Olly Trass. Igal rlimal<)litea^^^^p^ tdhuvial&e kallak ja^^^^^^^^^
G L O B A A L N E E E S T L U S J A ; M;
Valter Ranna kujundatud glo- baalse eestluse idee oli neljapeva htul toimunud ladkonnavestlse phiteemaks. Laudkonna moodus- tasid Vello Soots, Margus Jukkum ja Heino Sillaste ning arutlusel oli, kuidas saaks M^ oma meetodite ja tasemega selle juures kaasa t- tada. Kne all oli hine metsali- kool Rootsi Mietroga- loengute- ga Roofe ja Soomes, kusjuures kursus oleks liikuv. Vastu-argU- mentidena oli kne all Kanada ja Rootsi Mt)'-de sisuline erinevus. Metroo pn keskealiste intellektuaa- lide vestlus-klbi, Kanada M aga pedagoogilise suunaga ppeasutus. Tnavu suvel vtsid Rootsi M-st osa Margus lukkum, Juhan Kurrik ja Heino Susi.
Metsalikooli trhmadesse koondusid osalejad, kes soovisid arutleda ksikuid eestluse praktilisi psimsi. Juhendajate eestvedartii- sel arutasid trhmad jrgmisi ksimusi; Peeter Kiik niajan- dusaktsiopnid, ESTO phimtted ja Eest|i tutvustamise aasta idee, Me- his [Vahtra suhted ida-eufoop- lastega ja poliitilised aktsioonid, Tiina Tammisto ^ Eesti majad, Tiina Soomet Eestit tutvustavate filmide valmistamine, Harri Mrk eesti kel ja eestlane. Olev Trass ja Rein Taagepera Eesti ppetool Toronto ' , likoolis . j a AABS;.;-V'-^
Metsalikooli pere koguneb grupipildiks. Ems Westerblom paremal rel seab valmis redeliga puu otsa ronimiseks, et pilti vtta ^
uus A O K T O E ^ ^ V A L T E E ; R A N D : ; V : ' ^
Metsaiilikooli pidulikuks krg- punktiks kujunes laupevane htu- sk j snnipevapidu. Sgiks oli traditsiooniline seapraad prae- tud kartulite ja hapukapsastega ning verivorstid, magustoiduks roosa-mann kreem. Viimase eest on metsalikool tnulik ajakiri Rahvuslasele-, kes MtJ-d nimetas j^osa-manna likooliks. See kuli- naarne ettepanek leidis vaimusta- tud aktsepteerimist ja see toit on M pidusgis tnaseni nn. rah- vuslaste liikumise" mlestuseks.
Pidusgi ajal kiideti perenaisi ja Hilja Jukkum oma snavtus puuduHas eesti kikide aegade ko-
karaamatuid, millest esimene ilmus juba 18. sajandi lpul rootsi kee- lest tlgituna. Olev Trassi juubeli- knes oli mainitud M kahte, eclu- kt aastakmmet ja tmmatud tu- leviku jooni. Viimastel aastatel on M lpulunal antud vlja ka ks nikerdatud Kotkajrve koll", mis erineb tavalisest kollist ja kannab nime likoU". Sellega kaasneb Metsalikooli audoktori tiitel.
Tnavuseks likolli saajaks ja audoktoriks osutus kaua-aegne tee- neline lektor dr. Valter Rand, kel- lele tiitli ja puusliku le andis sell kujundaja ,idoktor humoris caus" Heino Je. Lauldi jlle metsali- kpoli gaudeamust. Valter Rand t- nas ootamatu au eest. Pidusgile jrgnes ritaalteatri lavastus, jrve rannas, suur-lke Taavo Virkhasi juhtimisel M lkkevljakul, Esto rock" tantsuhtu ja seltskondlik koosviibimine.
M lpptaktiks kujunes ,,ajura- ju" prast phapevast lunaski, kus arutleti Mt^ pikkuse ksimust kas neli peva nagu tnavu vi terve hdal; Otsustati tuleval aas- tal anda vimalus lhemaks kur- suseks nendele, kellele ndal on lii- ga pikk. Kne all oli veel kavalisi ksimusi j juubelikursus lpetati pidulikult keir 3 p.l.
M suure-vaeva-ngijateks olid' kursuse juhataja Peeter Einola, re- gistratsipnis Heli Kopti ja Helge Kurm, majanduse alal Evi Tarkus. Mtt-dtoitlustas Hilja JuRkum koos Vilnrta Tlpku. j abilistega. Teh- nilisi ja majutamise ksimusi ko- hapeal lahendas Vello Voots ja Xe- rox-trkil^oja juhatajaks oli Vello Salo. Mdunud M kursust vib lugeda kigiti nnestunuks.
ELEKTRrK Sisseseaded, uuendused ja paran^ teed elumajades vi ettevtetes.
Hafling 762-9190 Litsents nr. E. 1044 '