Lk. 2 VABA EESTLANE teisipeval, 17. novembril 1987 - Tuesday, November 17, 1987 .85
VABADE EESTLASTE HLEKANDJA
VLJAANDJA: O/ Vaba Eestlane, 120 A Wiilowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
F R E E E S T O N I A N ( PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Jegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem.
Toimetuse koMeegiiam; Karl Arro, Heino Je,-Olev Trass. Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspevast reedeni 93-ni.
Tellimishinnad Kanadas; ajalehe tariifiga aastas $6., pool- aastas $34. ja veerandaastas $18., kiripostiga lisandub posti- kulu vastavalt $ I H . - .
.. 'Telflimishiminiad vljaspool Kanadat: aastas ..$80., poolaastas
$44. ja veerandaastas $23..Lklassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt USA $115., $62., $32., mujal vlismaal $140.-, $75.-, $40.-
Aadressi muudatus $1. ksiknumbri hind 75 C.
esa
{Kuulutuste Mnnad: ks toll hel veerul: $5.50, esikljel $6.50. Kuulutusi vetakse vastu ndala ^ esimesse ajalehte kuni reede homm. kella lO-nija ndala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella | 10-ni. Vljaspool taega: Leida Marley 223-0080. J
fllllllllllllflllB81lflll8illllillllillilHlllil8llltllllltlinnillttllllll^
plaan Kesk-Ameerikas sjatege- vuse lpetamiseks ja psiva rahu saavutamiseks on liikunud mningal mral soodsa lahen- duse suunas, kuid praeguste vljavaadete kohaselt ei juta siiski lplikkude kokkulepete saavutamiseni detsembris, mil rias sidab Stokholmi Nobeli rahuauhinda vastu vtma, mis talle mrati rahuplaani koos- tamise ja seMe kiku rakendami- se eest.
Salvadori vaatamata kigile takistustele
ti viit Kesk-Ameerika riiki Guatemalat, Hondurast, Salva- dori, Nikaraaguat ja Kostarii- kat. Vastava kokkuleppe alusel, millele mdunud augustis alla kirjutasid viie lepinguosalise riigi riigipead, kohustuvad kik viis riiki rakendama terve rea algatusi rahu saavutamiseks ja selle kindlustamiseks. Nendeks philisteks tingimusteks on ohu- olukorra thistamine, amnestia andmine kigile poliitilistele vangidele, rahvuslike komisjo^ nide moodustamine tlitsevate gruppide lepitamiseks, tegutse- misvabaduse andmine televisi- oonile, raadiole ja ajakirjandu- sele, vabade valimiste ssteemi organiseerimine, kigi abinude rakendamine vaher^u saavuta- miseks mssulistega, vljaspool- se toetuse lpetamine mssa- jatele ja nendele Kesk- Ameerika riikide territoriaal- sete piirkondade kasutamise keelustamine ning pgenike ijiodumaale tagasi loomine.
Nd, mil kokkuleppe alla- kirjutamisest ligemale kolm kuud on mdunud, on aeg teha esitatud tingimuste titmise kohta kokkuvtteid. Ja nagu need kokkuvtted nitavad, on hte ja teist plaani titmiseks tehtud, kuid otsustavat lbi- murdu ei ole veel kaugeltki saa- vutatud. Keegi ei oska praegu vastust anda ksimusele, kas plaani suudetakse efektiivselt rakendada 4. jaanuariks, mil kigi lepinguosaliste riigipead kokku tulevad rahuplaani tit- misele hise hinnangu andmi-
I, sns valitsuse juht Ortega leiab
ti uusi ettekndeid, kuidas ett ekir j ut istest-
la libiseda. Tema sammud ja edasi-
tagasi kikumised on ka miste- tavad, kuna Ortega katsub osa- liste ja niliste jreleandmiste- ga, mis ei kiguta ta rezhiimi, viia hendriikide Kongressi nii kaugele, et see lpetaks toetuse andmise Nikaraagua ahtikom^ mnistidele (coiitriatele), kes on viunasel ajal tunduvat edu saa- vutanud Ortega armee vastu
sus laann ist plaani rakenda-
misega niliselt lootusrikkalt. 5ga andis loa mningateks
demonstratsiooni^ deks> nustus suletud oposit- siohilehe La Prensa uuesti vl- jaandmisega, kuulutas vlja osalise amnestia ja pan^ Iseseisvale rahukomisjonile,
a^ ei vs' ning ei
ji* Ta keeldus esis' kimistest contrate kuid tegi nd selles punktis osalise jreleandmise, lubades antikommunistidega vaherahu saavutamiseks kontakti vtta mitte otseselt vaid vahemehe kaud^: Vaatamata La Prehs uuesti ilmumisele, on keelusta- tud uute ti^kistey
:ust-y,, /- '^ ua vahekorrad Hon-
1 on samuti teravaks ok- kaks rahuplaani rakendamiseL Honduras on rajanud ettenh- tud tingimuste kohaselt rahko- ihisjohi, kuid ta ei ole vtnud tarvitusele vajalikke abinusid
Tundub, et konksusid ja haa- kisid rahukokkuleppe tingi- muste titmiseks on tunduvalt rohkem ja need on palju komplitseeritumad kui seda
seks Hondurase territorimiL See annab Ortegale nhiuse
eona jmainib, et ta ei aistu selle ksunuse flajnendamiseks enne
samme
Oktoobrirevolutsiooni 70-asta juubeli eel neb niteks Tallinna turg vlja nii thjana . . .Foto: EPL
alused publikatsiponid kendriikide pealinna mjuka pevalehe ^^ The Washington Post'i-|Moskva korrespondent Bstine BoMen Mijutab
25-ndal oktoobril kohtunud N. Liidus tegutsevate ebaametlike publikatsioonide esindajad 'juurdepsu mng
17 erineva is^kirjastusliku vl- jaande toimetajad avaldasid koh- tumise puhul hise kommnike^ mis esitas leskutse koordineeri- tud tegevuseks^ Nende publikat- sioonide laad ulatub knjndusli- kest kuukirjadest 1 ^ ietnidetiiy mis annavad edasi uudiseid protestiaktsioonidest ja poliitvangidest. Korrespondent Bohlen*i kirjutisest ei ilnine, kas khal oli k mni balti isekirjas- tusliku publikatsiooni esindaja.
Kahepevasel kohtumisel kir- janduslikus ,,Klubi 81'' ruumes olid kohal ka ametliku nukogude ajkirjanduse korrespondid, nende hulgas ,,Izvestija'' ja ,,Literatumaja Gazeta" kirjasaat- jad. Bohlen'i snumi koostamise ajaks (27. oktoobril) ei olnud aga ametlikus nukogude pressis i l - munud teateid knesolevast Len- ingradi kohtumisest.
Bohlen kommenteerib ^ et see ritus kujutab endast uut faasi ise- kirjastusliku ajakirjanduse aren- gus N . Liidus, mis pn viimaste kuude jooksul avalikustamise egiidi all vtnud jrjest suurenevat hoogu. Ebaametlikud publikatsi- oonid 011 esile kerkinud vhemalt pooles tosinas nukogude linlnas, Odessast kuni Noyosibirskini, lisaks nendele mis ilmuvad Mosk- vas j Leningradis.
IJheks^ Leninj nd kohtumisel tstatatud si- hiks on ametivimudelt iguse taotlemine kooperatiivide vi mnd teist tpi ettevtete moodustamiseks ebaametlike publikatsioonide vljaandmisele milledel oleks riigivimu ametlik tunnustus. :
Olgugiy et kokkutulnud toimeta- jate hulgas esines vga erinevaid filosoofilisi lhtekohti, on nad
rkimisi alustama tieliku vaherahu saavutamiseks.
Salvadoris valitseb teatavasti vastupidine olukord Nikaraa- guale- siin vitleb demokraat- lik valitsus Kuuba, N; Liidu ja Nikara^ua toetusel opereeriva- te kommunistlike jukude vastu. Salvadori president Duarte kuulutas vlja ldise amnestia ja hepoolse vaherahu, rakendas kiku ra- hukomisjoni ja alustas lbir- kimisi kommunistlike jukude esindajatega. Salvadori pahem- poolsed elemendid kritiseerivad siiski teravalt Durtet, et ta lasi amnestiaga vanglast vlja ka parempoolsete lgiksuste
Siis on seal valitsus kontakti vt- nud mssajatega, kuulutanud vlja amnestia poliitilistele van- gidele ja rajanud rahukomis- johi, kuid vastuolud valitsuse vastastega psivad ning nende lahendamiseks puuduvad vlja-
Kostariik on titnud kik ette-/ nhtud tingimused ja peaks olema'sellega kigile teistele as- jaosalistele eeskujuks;
Nnda vib telda, et rjtfiu v^avaated ei ole eriti roosili- sed. Vaevalt praegusesse stag- neerunud olukorda^muudatuse toob ka president Reagani sja- ne deklaratsioon, et hendriiki- de valitsus alustab Nikaraagua marksistliku Viitusega otse- seid nupidamisi kui Ortega nustub ,,tsiste lbirki- miste'* alustamisega contrateg. sja Moskvast uute korraldus- tega saabunud Ortega ori aga mitmel puhul kindlalt deklaree- rmud, et sandinistide valitsus ei kavatse alustada aritikommunis- tidega otseseid lbirkimisi ja tenoliselt jb ta oma seisu- koha juurde ka prast Reagani deklaratsiooni. Phjus selleks on selge: Ortega kardab, et otseste lbirkimiste alustami- ne on contrateie tunnustuse andmine j . mis vib pikemas I^ rspektiivis viia Ortega mark- sistliku yalitsuse kokkuvarise- miseni.
kik vastakuti samasuguste ras- kustega ,,samizdat" vljaannete levitamisel. Neil puudub praegu igasugune juurdeps moodsale k 0 p e e r i m i s t e h n i k a 1 e , mimeografmasinatele, rkimata kompterladumis--seadeldisies^ mis alluvad kik rangelt ametvi- mude kontrollile. Ainukeseks vi- maluseks on tektside paljundami- ne kopeerpaperi I abil kirjutusmasi- natel, mis harilikult piirab vlja- annete tirashi vhem kui sajale eksemplarile. ?
Moskvas ilmuva ,,samizdat'' ajakirja nimega ,,Glasnost" toimetajaid sdistati hiljaaegu ametliku ajakirjanduse poolt, et nad olid illegaalselt kasutanud riiklikke trkimasinaid.
Lenmgradis 24. ja 25. oktoobril aset leidnud kohtumisest vtsid teiste hulgas osa hiljuti uuesti il- muma hakanud ,,SMOT'i ' ' esin- dajad, mida annab vlja ks ise- kisvate ametuhingute liikumise rhmitus; siis veel uue publikat- siooni ,,Moskva Kristliku Kogu- konna Blletni" toimetaja ja Leningradis Ihiljuti ilmuma hakanud ,,Lea' 'nimelise juutide almanahhi toimetaja. Prast 12 tundi kestnud diskussiooni otsus- tasid kohalolijad alustada nn. , ,ajaldtjade ajakirja'' vljaand- mist, mis avaldaks vljavtteid mitmetest erinevatest publikat- sioonidest.
Lisame omalt poolt, et okupee- ritud Ltist on just hiljaaegu, oktoobri kuul, lnde judnud uus, isekirjastuslik vljaanne Ausek- lis" (^Koidutht"), mille sisu on poliitiline. Toimetajateks on Lidi- j ^ Doronina-Lasmane, Ivars ukovskis ja Ausma Kresla. Lidi- ja Doronina on endine naispoliit- vang, kes judis Gorbathov'i rezhiimi aninestia alusel Ltisse tagasi alles kesoleva aasta suvel. ukovskis viibis varem 5 aastat nukogude vangistuses. C
Kinkige snnipevaks
tD il
Nr. 85
hendriikide president Rea- gan on hdas he kohtuniki koha titmisega hendriikide lemkohtus. Ta nimetas esialgi vakantsele kohale Robert BorkM, kuid liberaalselt hles tatud senat ei kinnitanud seda Sellele jrgnes uue kandidaadil n| Douglas Ginsburg, kes oi sunnitud aga oma kandidatuui tagasi vtma, kuna selgus, et i\ oli minevikus suitsetanud mari huaanait, mis energiliselt uims tusainete tarvitamise vastj vitleva Reagani administraj siooni hinnangul on surmapatt
Kuna hendriikide lemkol tui on vga suured vimupih-i phiseaduse tlgendamisel, sil on lemkohtus avaneval vakantsete kohtade titmii alati seotud erigrpeeririj vaheliste intensiivsete manl ritega. Ronald Reagan kavata ilmselt Valgest Majast lahki sel ameeriklastele prandaj konservatiivselt hlestati lemkohtu ja tema esim< kandidaat Robert Bork, kes ldiselt tuntud smapaistva ristina ja kohtunikuna, oli p| liselt konservatiivse hoiaki seaduste tlgendaja. See sai temale saatuslikuks, kuna si osa liberaalsest ajakirjandus] hakkas tema vastu t avaldades kartust, et ta ei kohtunikuna kllalt aktiivne imiguste kaitsmisel.
Samale seisukohale aj demokraatide kontrolli all senat, kes lkkas Borki ki datuuri tagasi. Briti ajal Economisti'V andmetel Borki vastu suunatud k| paania tugeva toetuse ]uu| poolt Fmantseerkud gruppu
Marihuaana Mees" Douf Ginsburg on juudi rahvuij ning oli seetttu juudi ringi dade kandidaat. Presidel nuandja Valges Majas Howj Baker pooldas uue kandidas na mdukate vaadetega K fornia kohtunikku Anthj Kennedy't, kelle kandidatj oleks tenoliselt senatis linud kuid kohtuminister win Meese asus Ginsburgi s| taha. President Reagan ai Meesele jrele, kuna vabai laste partei konservatiivid vastu Kennedy kandidatuuri
Douglas Ginsburg on ij teadlasena ja kohtunikuna reldes Bork'iga kahtlemata gekaalu mees. Ta on ail 41-aastane, on tegutsef kohtunikuna ainult he ning ta pole kunagi esint kohtuprotsessidel advokaa( Ta on vga vhe kirjul juriidiliste probleemide k| nmg seega pole tema seisukc seaduste tlgendamisel kai ki selged. Oma karjri on ta tegelenud peamiselt j | diliste probleemidega maja} se alal, kuid tal on vhe tegc olnud phiseaduse ksimusi
Kuid tema juriidiliste pu| jkide krval kerkisid valgele paljud teised asjc mis lasid Ginsburgi paista iemisi tumedas valguses, Se| et ta oli teinud irivesteerim mis vihjasid huvide konflij ta arstist abikaasa sooritanud aborte ning lpuks kerkis veel pevayj sele marihuaana suitsets jant, mis sai Ginsburgile tikuks.