majanuslikke peva probleeme Oktoobrikuu juhtus ja mis vib edasi

. Aktsiaturgude kiire langEBS, mis aset leidis lemaailmses ulatuses 19. oktoobril 1987 on peegeldunud ja suurendatud ajalehtede rasvastes pealkirjades ja on sstinud hulga pessimismi inimestesse majandusliku tuleviku suhtes. Seda, mis juhtus ja miks see juhtus, analsitakse pikalt ja ph- jalikult ja sellest kirjutatakse kindlasti meetrite viisi raamatuid ja artikleid vga kompetentsete isikute poolt.
Lihtsustatult ja vga laias duma. Prast 1929 aasta brsi laastus vib elda; et on tegemist langust hakkasid riigid kauban- philise majandusliku tskliga, dust takistama tollide tstmisega, mjs vabamajandustes esineb ja keskpangad vhendasid likviid- mis kesoleval juhul oli suuren- sust ja tstsid intresse. Kik need datud arvutite lli tamisega tegurid svendasid ja pikendasid akitsiate ostu-mgi protsessi. 1930-date aastate majanduskriisi. Kuna arvutid reageerivad palju Tol ajal puudus sotsiaalhoolekan- kiiremini kui inimesed, siis lipsas ne, pensionid, ttaoleku kindlus- see Frankensteini monstrum tused ja muud programmid, mis mitmel puhul inimese ratsionaalse nd tagavad teatud mral ostu- kont ro l l i alt v l j a . Tnu ju silumist majanduse langus- tehn^loogia arengule on meie perioodidel ^ maakera muutunud glbaalseks^ ^^ ^^ ^^ ^^ P^^ ^ Mlaks, nii et see mis Juhtub Ne^^ Yorgis pn peaaegu silmpilksell teada Tokios, Londonis ja
i veidi raputa- hii vga enam
valniis ei ole kaubandust takistama. Keskpangad on reagee-
Unibkaudselt on keskiniselt iga rinud sellega ^ et nad intresse on kmne aasta Icohta olnud alandanud ja likviidsust majh-
EKN'u peakoosolekult Toronto vasakult: Maiki Andre-Lupp, Raudsepp, aupeakonsul Dmar vasakult: lein Andre jun., lo
iess, Kay u Jgi, Ruho lcko'-/-.
EestiMajas (vaata artikkel^W numbris). Istuvad, Endel Undaja, Laas Leivat, Udo Petersoo, pskop Karl Heinsoo, Hans Lupp, Katrin Kopvillem-Heyduck. Seisavad,
, Priit Aru vald, August Jurs, Peter Altosaar, Valter Pent, a, Nikolai Yalge, Johannes PahapsM, Avo lUttask, Raimo
dustes suurendanud. Need on koik Isiaturgudel kaks tusuperioDdi ja kaks; lhemat sammud, mis viitavad sellele, et langueperioodi. 19. oktoobril mineviku vigadest on pi^^ 1987 langes Dow JonesM indeks tehakse kik selleks^ et neid mitte 508 pirti ja unibes 650 miljo^ ^^ ^^ ^^ korrata. aktsiat vahetas omanikke. Selleks^ Pessimistide - suyriifeaks; :mure-; et ostu-mgi tehing saaks aset lapseks on riikide Miseit suur leida, on vaja kahte isikut ks vlakoormus. Kartus oti/ et kui kes mb ja teine kes ostab- mni s^ ^^ vlgades maa Jrelikult igale paanikas mdud keeldub oma vlgu tasumast, aktsiale leidus nnelik ja hinas tekib pangaduskriis, mis ahd- ostja. Hetkel, mil Dow JonesMin- reaktsioonina majanduses suurt tleks oli judnud juba langeda ule segad 400 punkti, thendas he pikaaja- teM^^ liselt vga eduka inyesteerimisflr- puu m tippmehi, et talle on tieffi^ afusaamata kuidas inime^^ vad nii ^vrtuslikke aktsiaid^ ^^ ^^ ^^ hoolimatult tuulde loopida. lhedal ttab.
JCuioletam siis o l i d m ja t e poolel dud sektorites saavutatud. Sr- fenolikult suurelt osalt ksikin- pangad, kes ala- vi vhemarene- vesteerijad, kelle enamikul puu^ nd maadele suuri summasid la^^ 4ub tpne anisaamine aktsiaturu ^^^^^^^ ja ldise majanduse toimest, neid oma raamatutest maha kirju- Nende otsused on rohkem riiojuta- taina, teadmises et nende tgasi- tud ahnusest ja hirmust kui rat- saaniine on sna ksitav. USA sionaalsest analsist ning, nad ei vliskaubanduse bilansi puudu- oleniitte pikaajalised investeeri- jk ei le alanenud nii kiiresti kui jad. Ostjate poolel olid teno- oodatud, kuid ta ikkagi alaneb ja liklt enaniikus eltiktselised, sjase suure brsilanguse tagajr- seile ala eriteadlased, kes toimeta- vad aktsiate ostu ja mki rangete
dupha/ja^anihtu thistamiiie Eesti Majas lppes majandusliku lejgiga. Esinejate loobumine honoraridest (nende hulgas Es- tonia** orkester j a Toronto Eesti Meeskoor) ning rahvarohkus vi- maldas maakondadel kirjutada Toronto Eesti Majale 2500 dolk riiise tsheki. Selle andis le M a  k o n d 1 i k u E s i n d  s k o g u esimees Johannes ihma,inrki- des htlasi, et viimaseil aastail on maakonnad toetanud Eesti Maja 14.000 dollariga. Eesti Maja esi- mees Osvald P i i i avaldas toetuse eest suurimat tnu.
Koosviibimisel oli kaasmaalasi igast vanuseklassist  eakaid, liori ja pris noori. Ka neid, kel- ledele mannakreemi suhu pandi. Tielik lbilige meiie elust pulbitsevast Toronto eesti his- konnast; E.
Eesti Aiandskhibi sgisene l^evus algas Eesti Majas oktoobri viimasel neUapevs.h^ avas
esimees M.I^pikvtih^ ajakohaseid siigisesteks MatSdeks
libliklill (Schischanthus - Poor Man's Orchid), harilik pvilil/ (Fritillaria), sgislUl (Golchicum) j  paljud teised.
Jrgmine klubi loenguhtu on 26. novembril Toronto Eesti Ma- jas, ku esinevad Barries asuva aiandsri Timberline Nurseries and Landscaping omanikud Erik ja Lia Hess huV|itaval ja ajakoha- sel aianduslikul teemal.
on USA riigiji hakanud oma riigieelarve puudu-
limtete ja seaduste alusel, jki tsiselt vtma; 'millega mmtkse^k le- ktsiate vrtus. Kui aktsia hind^ ^^ ^ ^^ ^^ ^ langeb tasemele^ kus lesseatud Mida tlevad siis o vrtustamisnormid lubavad osta, kellede hulka enamik pikaajaliselt siis ostetakse. Samad reeglid edukate inves^eerimisfirrnade kehtivad mgi kohta. Teatud juhtidest kuulub? mral on ka siin i tegemist ja see
test. Mis juhtub edasi? Ennustuste^ ^^ ^^ ^m^^
spektrum ulatub kige pess i in is t - toenoku lhendas.
Meil on tegemist phihse ma- jandus l iku t s  k l i g a , mi l le langusperioodi brsi ennenage-
s
Ameerika majandus on oma poliitikamehed on asunud
ennustuse mainitud kri ilis te majan- valida. Viimaste ndalate s^^
Vabkubanudslepingu slmimi- ne Kanada ja USA vahel on saniuti vga positiivne tegur.
Palju on tehtud vrdlsipraegu-^ ^^^^^ ^^^^M ankade
mused on mui ajakirjanduse lahke tstnud. c^;/:
se olukorra ja 1929. aasta Ellioti laine teooria vidab, et likviidsus ylooliselt^^^c^ sndmused koi-dunud; mille ahiel peaks. 1930-date aastate kriis kor-
positiivse m-
Peale selle on aktsiate arv
hinemise lbi, mida uued firmad pole judnud asendada. Aktsiate arvu vhenemine mjub positiiv- selt, sest asjuv mida on v ^ e , hin- natakse krgemalt.
Tenolikult on meil tegemist ajutise tagasilgiga j a need iri- vesteerijad, kes seda teevad pikaajaliselt ja kes ise on asjatund- jad vi kel on need abiks, peaks saavutama hid tagajrgi. Pika- ajaliselt on hsti valitud aktsiad letanud enamiku teisi in- vesteerimisvimalusi . Peval prast 19. oktoobrit, 1987 tles edukas pika-ajaline investeerija John Templeton rnuhulgas jrg- mist: ,, Nende 47 aasta vltel, mil ma olen tegelenud investeerimise- ga, olen ppinud igasugustest pro- bleemidest, paljudest brsilan- gustest ja tusudest, sdadest, in- flatsioonist, depressioonist ja paa- nikatest, jne., aga kui me vaatame seda graafikut, mis kirjeldab Templeton Cjix)>^h fondi tagajrgi 33 aasta vltel, siis neme kui vikesed ja lhikesed olid paanikad ja kui suur oli tasu selle eest, et kannatlikult omasime odavalt ostetud vrtuslikke
Jrgnes M . Lepiku ettekanne arvukate valguspiltide saatel tee- mal VHEMTUNTUD PUID, PSAID JA L I L L F ' . Alljrg- nevas olgu mrgitud mned esita- tud taimedest. Kauni kujuga tu- meroheliste lehtedega sammas norra vaher {Columnar Norway Maple), nrmeline jumalapuu (fhree of Heaven), mis vib kasvada kuni lO^ne meetri krgu- seks, roheliskoUakate itega harilik tulbipuu (TulipTree)^^^ dikapuu (Fragrant Sumae), psas maran (Potentilla) esineb erinevaid sorte, itseb juunist kuni sgiseste klmadeni kollaste itega, roniv hortensia (Vine Hydrangea) kaunis valgete itega ronitam, niaphklaapuu (Witch Hazel) itseb sgisel oktoobris kollaste riarmaitega, vhum- gad irised (Iris), vilus itsevad hostad (Plantain Lily) ja tulikad (Creeping^ Buttercup)- Puudele, psastele, ronitaimedele ja psi- lilledele jrgnesid suvelilled ja sibullilled riitsinus (Castor Oil Plant), lenimalts(PatienGe Plant),
SDODeflDBioiiiiiiiiiniiiiiiiiiignoigoiBiiBiBQaoeoiiiiiiiieii
prandaid.  SGotchgard 
kodudes  kontorites
lllUIIIIIIIIHIHIIHIHUUIHlltlllHIIIllirHIHllHISSI&i
soodsa hihiiaga 756-4654
Tartu likooli aastapeva ja sellest vlja arenenud Alma Mat^ri peva aktusin Montrealis peetud pidevalt alates a. 1955. Seega paguluses kaugelt rohkem, kui nende prototbile Tartu li- kooli juures eluigust^osaks sai.
Aktuste korraldajaiks n eesti akadeemilised organisatsioonid rotatsiooni korras.
Tnavune Alma Materi peva aktus, mille korraldajaks on Eesti Korporatsioonide Liit, leiab aset phapeval, 6. detsembril kell 16.00 Jaani kiriku seltskondlikes ruumes.
Aktuse peaknelejak$ on pro- fessor dr. Enn Raudsepp Concor- dia likoolist. Nagu alati, on aktuse eeskavas ka auhinnatde hindamine komisjoni aruanne, milfst peab selguma noorte eesti teadusejngrite rpageenng komis- joni leskutsele kiritde Vistlu- sest osa vtta. Esimese auhinna vriliseks mnnstatava t autori tasu on $500.00, kna teiseks auhmnaks on $250,00. Aktusel kuulutatakse vlja to^j^^ aasta vistluse tingimused ja tde teemad.
Prast aktust on kohvilaud kae-

Kultuuri hing Kanadasj Ligi sajapealine kuulajasi
^^Tnpeva
Referent viibis selle aasta j \ 2 ndalat Eestis peale 43.-a eemalolekut. 15-aastase noc mlestused Eesti Vabariigi? sna erinevad sellest, mi( nd ees leiab. Valmar Ta| kikengevad silmad ja kui krvad hea analsivime U annayad meile thusa le|
i ^ tnapeva' Eestist. Kirjeldi sisutihe ja iga lause informatl nirikas, nii et ei ole vimalikj vaid paari snaga kirja pannj
Eesti rahvas seisab prae^ rahvusliku rkamise l Juhtlauseks on: Kas praegj mitte kunagi!'' Poliitilised ratsioonid ei ole vlja kuj urn kll aga sotsiaal-majands probleemid on hendanud rj nit. fosforiidi kaevandamil , , i n i m r  m p s u " (illegaj Eestisse kolinud venell juurdevool. Soovitakse satej taolist autonoomiat nagu Mongoolia, kus rhk oleks huvidele suunatud. Suuri rahvast on aga resigneei eriti peale Ungari, Tshel Poola sndmusi. Nii leitakj ,,vimatute unistuste peale praegu aega raisata".
Eesti rahvastik on kirju: e( ed. Venemaa eesti v^nestunud eestlased, eestii venelased, venelased, rahvad (ukrainlased, juudid] Venestunud eestlased on suuremad rahva-vaenlased.
Referent jagab elanikko| vanusegrupp!: alla 25 a., 2', ja le 60 a. Esimene pn noj kult uljas ja kartmatu; kultuur, kriitilised videolii
. ,,punkerid" on endastmlstj v  l j e n d u s v a h e n d i d S( rahyaosale.
le 60 a. nitavad iu\ pessimismi ja olukorraga pirnist. Vhenenud oni ksteise peale kaebamin( eriti- Stalini ajal lokkas j | siiski meie rahvale hbiks.