Lk.' .g :VBA: E E S i X  M : r e e d e I , 3:;^ ;^ ^ Nr. 74
Prof.dr. TSiiM Pa fuhatajaks
tdrKUSTNPHAKS OSTKE
5 tf-
Kooli lhedal kll. Aga kui Te siSs ttate^ ^^ see nitab, kui suurt huvi ta seik mugavalt  noh, vike mbiec- Kraad iseseisvalit? vastu tunneb, et ta oli nus tl- ritud korter, nagu poissmehele ,,Jah, tiesti iseseisvalt. Kuid kohane. Vljaspool vravat kib ppetool allub kolmele eririns-' kige viljakam praegune ajaloo- eriti htuti vilgas tegevus, seal tantsile: Kigepealt ^gr^ paistab pris turuplatsi moodi studies" dekaanile, siis r,,Center^^L asjadega, ei kuulu olevat. Tunned sa seda nurka? '^ fo^Rss ianaI ld Eas ei ole
Stdies" osakonnale ja^s^ akadeemilisele distsipliinile  pis muulane."
sSn sea! Ikandiis. Ingliskeei! nime- :niteks mina olen sotsiolooge ni datakse seda Yonge ja Ssabella et kuulun ka sotsioloogia piirkonda the strip". Ja ka ^onna alla;" tagaphi on ---- aga ta nimi on flesh market". Aga see d puu-v -^ gg^ ^^ ^^ ^^ ^ UI meie praegusse jtua|amissev^ ^^ ^ ^^ ^^ ^ Kui oled nus mnele Ksimuse- g^^ jj^ gi^ gj^ g^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ vga palju ristisda- ie vas tamamul on asjad Pisptg^jsioioofiia vi^ ^^ ^ de kohta, tema eriala n saksa segammi. Mis vaiie on sinu uue.^^^^^ ameti ja professor Ve lo ,Salo ,^Kursus n sotsioloogia ^^^ ^^o^ kroonika tlkijaist. Mitrnedaas-
eesti tele opp^^^ vadel, need on ingliskeelsed. li-auh^
Jah, teatud mral on tekki- kooli kataloogis on palju kur^ ^^ ^ nud segadus ^ vahe seisab sel- seid niteks ukraito^ ^^ ^^ a^ ^^ ^ les, et lektor on inimene, keda sotsioloogia kohta  ^ . . . . . . .
133 LIRD DRIVE, TORONTO, ONTARIO M4S 3 V i
^^ ^^ ^
19
MelV esmasp., leisip., kesknd. LeUa KeermajM 2^ ^^
4  
likooli raames palgatakse aas- peaaegu koikjngliske^ >;aga enam palju eestta^ teki siSs erikoolkonnad, tamisega me ei tegele, kes tahab tast aastasse, ilma et tal oleks vhesed on ukrama keeles. Kuid ajaloo vastu huvn tunnevad teineteisega jrjest tlis oii? meie-akesi kursusi vtta, peab
.eesti a tuttav voi erilisi akadeemilisi pigusi likoo-tagaphjamaterjal on suurell^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ ^^^^^ ^ ^ ^ . v  t u t . a . u . v . . . a vv>. li juures  tisprofessor on aga osalt ukraina-keelne, nii et li-^j^ igustatud juhendama vitekirju pilane peab kas uk ram Meie iseseisvusaja tulemus on ja tegema otsuseid  temal on ppima voi need asjad endale on muulastest inimesi, kes meie nmistoootstarbeks.^^^J et paliud allikmaterialid ori iseseisev kateeder. Praeguses tlkida laskma; Ungari osakond^^^^^ '^^^^^^^'^^ olukorras on m t i ppetooli pro^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ . . . - . ^ . . j . . i._ fessoril likooli raames rohkem sealsed akadeemilist, brokraatlikku a^seci vimu kui lektoril. Praegu ei tea keelt rkima. Kursused on na- rami^sobiks ecstl-aineline ppe- likool isegiV kuidas ee ppe-^ ^^ ^^ g^^^^^^^^ tool on seotud likooli akadee- mitte otseselt lipilastele.\ : et
nimi on Lee Walker
eesti 01 heiidada viieici?kr a S s i x i ^ ^^^^^^^^ allikmaterjale ti-
Seda nitab tulevik. Meie alal, ni^ et peab olema komis- ron- liuyi eesti ajaloo, sotioloogla^ ^^ ^^ ^^ ^ lipilastel vi ma- jon ka teistelt aladelt. Muidugi puriesoftlane Miileei prast tu- sega kultuuri vastu >--m^^ ^^ kuu- |j ta aastaid tagasi Torontosse aas- ta eestlle?'V^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^v k tegema" ja ta teeb
vaid fondilt ^>ilastele.
milise tegevusega ; ~ minu mee- ; Meie ppetool on siis sSfeitud' SSs ei lest pole sel ka erilist thtsust -^inimeste suunas, kes peaasi et see eksisteerib. Toron- to likooli brokraatia aeglusega ai*vestades vtab ehk mne aas- ttaeesMasteierv^^^;^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^A^^k ta, enne kui asjad tiesti klaa- See n meldud immeslele,lug^ mit- duslikku td ta\ ei saa teha. praegu Tartu^ rahu uurimisel t- riks saavad. Vahepeal aga peta- kes taotlevad oma a^ te ainult mde oma  siis ei te- husat tood" takse- eesti keelt edasi lektori ri- ja magistrikraade. Meil ei ole kiks neil see praegu pahatihti teiste distsipliinide vitekirju ju- poolt, kuna professor teeb uuri- tegelikult tarvis ppetooli.^ ^^ ^^ siis ka eesti mistd ja ka administratiiv- teenindab ainult eesti lipilasi, juavad nad tihti ulirahvuslikele kirja komisjonis. Alati vib tulla jhiskominale kttesaadavaks tege- td. Vib nii kujuneda, et m- sest Tcirohto likoolis ei ole jreldustele, mis aga ei ole alati probleem, et niteks keegi tahab mat lemad alad hendatakse, aga%^ alal meie ppetooli , d * t ^ N * k
;nad vivad ka jda eraldi. Kuid nud. Praegu ks noor naine teeb misttkse ette ni ilma eesti keelt petamata ei saa uurimistd, mis tegeleb Tartu tunnevad eesfl asju - - ^ Lnu er i t^amse tanavao ka ppetooli juures olla teadus- rahuga aastal 1920: Ta ei oska ole kllaldane. E^^ ^ rahu uurida, liku tegevuse arendamist: Kindel eesti keelt, kuigi ta rgib vabalt saa kirjutada ainult eesti allikaid ma endale geog mtled, Nukogude tead- n,- et ei lubata helgi inimesel vene ja saksa keelt, selle tttu on kasutades -on ta on vimeline teda abistama." lased? Ma mtlesin, et nad eo kaitsta vitekirja vi teha ma ta lasknud dokumente tlkida sa, soome, rootsi-keelseid alli- ^^^^^^ gistritood, kui ta ei oska eesti eesti keelest inglise keelde- kaid ja ka nende maade ajalugu  ^ _ ^ ^ , Ikeelt vhemalt lugeda." ma aitasin tal asja vahendada, uurida.*'
Phapevahommikusel brunGhir' Arvi Tinits Torontost, Liis Teedla, tu noor
m asja
,,Sellest on vhe ta^ ^^ p^ olema kompetentne vitekirja ^ ' L " ^ " eriteadlased. See iiais- juhendama ja lipilasele abiks;^oktoran^^^^ suurepai^sc olema. Kes tahab olla eesti ai- ^^^ e n t i B n t i j^ ^^ neil kompetentne, peab vtma materjalide ial kindlasti terve sarja kursuseid  mitte ^^ ^^ ^^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ainult eesti vaid ka teiste naa- pet l ikul t vlja tuleb Thtis m bermaade ajaloos, geograafias ja ^"sk i s^^ nii edasi." koolid ei pane niipalju rhku
petamistegevusele, kui just uu- Siis ea ole tsi, kui eldakse rimistle. Ja kuida
et eesti ppjetool tegele eesti aSneteg? on lpuks kriteerioniks, mille
Ajutised klalisprofessorid JrgV meid mujal maailmas hin- saavd loenguid pidada ainult oma aladel. Seeprast vivad Niteks on mul praegu ksil loengute-laadid aasta-aastalt mned td eesti ainetel^ mis i l - tielikuit muutuda, olenedes sel- mvad jrgmisel aastal ja need lest, kes klalisprpfessbrina esi- loodetavasti leiavad katmist kut- neb. Kuid kuna- meil on. oma selistes ajakirjadqs - sel juhul sihtkapital ppetooli taga, siis minu t hindamise ksimus ci n ksimused kirjastamises, sti- ole mitte ainult eestlaste vi ise- pendiumide niramiscs voi k- gi mitte Toronto likooli hoo- lalisprofessoritc kohale tellimises leks jetud, vaid seda tehakse  isegi, viispidise uurimistegc- teiste teadlaste poolt, kes sel ala! yuse toetamises j)alju kergemad, on kompetentsed; Seetttu vib eesti ppetool, v- ga thtsaks muutuda lemailm- "'^^"^"^ ^^8 sain veidi ses skaalas eesti kultuuri ja aja- ^^""8'"^'^^- ^ " ^ kokkuvttes loo uurimisel  pole tarviski, et ""^ ppetool ei oie Toronto likool peab mingisugu- '"^^' '^"^ keele petamiseks seid eesti aladel teaduslikke '^ '""^^^ eesti ainetega kraade andma. tgelemiseks, vaid palju laialda-
.-_/semaks uurimistks? on "
ist, Sais' ./meie:; , Uno Teemant Washingto Tpse l t nii. Ja keelekursused
on tuleviku kohta ma ei tea elda.'
V
r %
Mlestused Sinust usadI jvad igavesti psima, Puhka rahus kaugel mei|
Oma armast teenekat aat
skm. HERBI mlestavad leii
augustil Alex Riidam, sn| 10. oktoobril 1894, Saarel
Rootsis Eskilstunas suri augustil Marta Palundi, nud 4.. septembril 1904.
J te
  i
MAI
Matusemaja on le 115] tot sama perekonna poe Moderniseeritud avarad 1 kllaldaselt parkimiseni
FUNERA T.L.MORRI
467 Sherbournel