(
Ilmataat aga ci teinud tpsus- klittidele mingit soodustust, see- ga kujiimes vistlus igati vesiseks . Ika lasketagajrgede poolest. Vilu ja vihmaga pooleks tuul pu- hus otse laskcmajja sisse, mis volis ra isu parema silma pun-
^ n!miseks"\ samuti oli mrklehtc- vahetamine omaette trikk,
sest laskerada oli 25 meetri pikf kuselt vee all, mis on viimaste suurte vihmasadude tulemus. Kigele vaatamata viidi etteka- vatsetud vistlus kavakohaselt lbi. Lasti nii v.kl. vaba- kui ka spordipssi, 3 x 20 lasku kolmest asendist kokku; Tehniiised tule- iBUS^d kc^ ni^ ^^ ^ gist r e lvas t^ kujunesid jrgmis- teks ::'.Vr..-; -'--y
mm 1. Udo 187
psti 142, Plv, 152, kokku 48i silma; 2. Robert Saar 185 136 159, kokku 48. 3. Ar- nold Pakker 181 130 167 kokku 478; Edgai- Tiilen 183 151 - ^ 1 6 7 , kokku WlCvljas-
>istlust).
1
Prast vistlust koguneti las- kurklubi esimehe Garl Rajamet- sa koju, kus kuuma kohvi ja muu hea-parema juures veedeti vestluses mitu tundi. Peeti s - japlaani" jrgmise vistluse jaoks, mis toimub 18. oktoobril s.a. soomlastega, nende kodura- jal Udoras. Klubi esimeheks ji edasi Garl Rajamets ja kirja- toimetajaks Edgar "Tiilen.
' E . T .
Hddoir Kygfisik kdltses
T,E.;J.K. korraldusel toimus 23. augustil 1986. a. laskevist- lus haavlipssist. Esikohale tuli H e 1 dr Kuusik, kai t stes seega Eesti Plas l iku- tstuse^eep- ter?^ poolt vljapandud rndka- rikat 1986. aastal. Teisele koha- le tuli Eric Pss ja kolmandaks Ilmar Sambla; jrgnesid Edgar PssvHenrySprms ja Helmuth
Lemevepoiste H e M laskaurnkrivi SeedrioffM, laupeval,. 20. septembril, langenute m- lestussamba ees. Vasakult esireas: Laskevistluste juhataja A. Tinits, Klubi esimees Kalju Jgi, klubiliikmed Jaak lir, Mati Jaago, Toivo Khelik, I. Vrk, Evald Oder, Raul Soobik, lo Pikkov, Heldur (Karva) Pdersoo. Tagaridades paistavad Heino Kannel (le Kalju Jgi la), Ilmar Jgi (le Mati Jaago la), Georg Orgusaar (le Toivo :Kttelikii la),
toul. Esikohale tuli Leedu meeskond, ainult ka- he punktilise edumaaga. Teisele kohale tli Lti ja kolmandaks
1. Ilmar Sambla I 183, kokku 558. 2.,
ing 192--- -172 - - 1 ^ kok- ku 549; 3; Karl Tera [77:^ ': 143,: kokkii 396 (noorlaskur);
Balti meGskridade yaheiine traditsiooni liiie laskevistlus haavlipssist toimus 13. sept. Lti Jahi-Seltsi korraldusel Mount : I be rt is. See kordsel vistlusel oli jasketase ldiselt madal, mida vis ka osaliselt
Eesti meeskonnas vtsid vist- lusest osa: Heldur Kuusik, Sambla, Albert Lukk, J ri reiaid, Peeter Milliste ja mees-
kapten Edward Saar. le rahVusmeeskonnale oli
vlja pandud kolm auhinda. Eesti meeskonnast vitsid: Hel- dur Kuusik kuld, Ilmar Sambla
. 'S:- Laskevistlus toimus lamades hobe Ja Albert Lukk pronknne- kelt 22-kal. spordipssis. Vit- dali. jaks tuli Ilmar Jgi 81 i)unktiga
Lippude heiskamisel esines ka sajast, teiseks ji Georg Orgu- meie klubi president Enno Va- saar, 80 punkti, kolmandaks I. h^r. klubi juhatus tnab kikiy Vli 78, neljandaks I. Vrk 77 kes aiitasid kaasa, et meie olime piunkti. Vljaspool vistlust lask- vimelised Eesti rahvus-vrvide sid kaasa registreeritud laskurid
esinema. Arvi Tinits (93 punkti) ja Ilmar Sambla (92 punkti).
Imfcige srinlpeyaJIrs J/ABA USTLANE"
Jaak., oma
kes pealeluna pehmes sambla- ked asusid kgistama puid, tu- sngis unelenud, jooksis ristik- sis metsas elu-surma vitlus. Seal heina jillule, reinuvader hiilis mhises ja raksus, kisendas, vin- kan varitsedes majade mber, gus ja vilistas, oigas, ohkas, siilionu astus uele piima lakku- gas, kaebas hing nuttis. Sjad ma. Ka rnutiisand ilmus oma rahvaste vahel nuavad ohvreid maa-alusest kigust vlja, nahk- ja ohvreid nudis ka tormisda hiired, sitikad ning ssed virgu- metsas. Mndide rasked sagari- sid lendu, mullas idanenud kud rappusid vihaselt, oksi mur- seemnel sai aeg tis ja ta pistis dus ja langes rgisedes alla, m- oma rna idu maakamara alt nigisinikrgusse prginud kuusk pinnale. kaotas vastupanuheitluses oiiia
Sgise lhenedes algas metsa ladvateraviku. ksikuilt laane- vrvidemng. Kui okaspuude tu- hiiglasilt oli taplus nudnud elu medal phjal lehtpuud Juba k i - Need lamasid terves pikkuses rendasid kollastes, punastes ning maapinnal mullast vlja kistud
toonides varustasid juured: nagu sdistavad ked is suvekiilalised endid reisu- vastu taevast psti. Kuid tuul v-
passidega. Nende hoole ning ar- sis ja vaibus, mets ji. - mastusega ehitet majakesed kivi- Lumi ti endaga kaasa suure aia aukudes, psais ning okstel val^^ Kndisime metsas nagu jid thjaks, eesmetsas ei kik- avaras jumalatemplis, hingates
asunud enam lehma kaelas kell kopsudesse okaspuude puhast ainult tohter kaevii. Viimase ase oli veel sel- ega^ k^
krVasl jlle lagedale M u a . K u heledad hled, koh^l taeva kt tesaamatu 'k kus oH tohter? Vi kus oli raha, m polnud gus, mber vaikus. Ja siis korra- mis ta oma t eest nudis? re l ,pu^^ tok-tok .
Krbseseent ei tohtinud^^p Seisatasime, lime silmad ies dutada kuigi selle ilu npppimise- les vi ei, ariitime. Kui tuleks las^ ^ kuidas tuul puudega ajas kuid pidime enne tegema he le ahvatles; Nagu uhke saksa- hel l j ^ noogutasid kstei- poolringi hvale, teise kurale preili istus ta oma kauni piinase- kaevamisega ka^ valge tpilise kbaraga psa all. seks ei vinud olla muud kui^ ^^ n et kaselatv taanial ja rahuidlli segaja avastasime Htavat, nime kandis seen kuid usu nrkus t kki loojeneva pikese kiirtest Sinise siidtiitiga mtsik^^ igusega. KahjuUkkdemajapu- Mets elas aas^^^ ma- kuue hlmades punane vink sei- tukate 'hvitamiseks sisaldas ta vl^ ^^ j lin- ha varisenud lehekuhja slle sis rhn^ ^^ p^ ^^ tvel pstloodis liha thusat mrkiv^^^^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ .^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ h^^
Valiest harva viis meie rmiu- pead tiibade alla peitsid, et pu- krgele hku paiskas, kus need kop . . . Olete kodus? No tulge tee ka Kikku/Harva selleprast, hatar ometi vlja ja telge sugu- et spe metsavaM ja hise, kaebus vrvilisi liblikad keeftiid tsoon. Muistsel ajal ning ruitt. Tuisk muutis metsa ilme tund- asuiiud seal rikka Kiku Jaagu j ^^^^^^^^^^^ m lalv Kui pere^^ rasked raudvravad sulgenud ja hu,vStan suu el-uu,uh-huul", vaevalt mrgatavad valged kh- hiigla vtme lr mud, kivid ja mttad olid SO- keeranud kuldiid seda kogu^ ^^ s^^ ^^ kadunud, leht- ja noored
mud raske ..lumckndami ai! orv,
lookas, Keegi ei vinud < kus eile asu lohk, 'kus kngas. Juhtus, et kki valgesse lumeloo" ri mssitud psast meie ees eh- tis vrviline ieprg nagu seis- nuks altari ees kummargil peaga pruut. Vahtisime ' imet lahtiste suude ning liikumata silmadega, muutusime uudishimulikeks ja tahtsime lhemalt nha, judsi- me aga teha vaevalt paar sam- mukest, kui kollase-rohelise-pu- nafosakirju iekroon lumetllilt hku paiskus ise kisteisevidu kihistades: J h- ih- ih , ih- ih- ih , nete, me elame- kutiletle>--kK hame, oleme phjamaa lemmi- kud tihased. Ih-ih-ih-hii, lapsuke
terviseid vii otsige ras-
va, otsige liha, lumi ei ksi kin- nita keha.
Peale tuisku mrkasid telisr metsa valitsejaid kige selgemi- ni. Mndide vilajad tved seisid sirgek j paendumata, krged kuused nisid kuninglikumad kui kunagi varem. Neid vaadates meenusid julud. Tundus nagu oleksid nood uhked puud endid just Jeesuslapse snnipevaks ehtinud puhtuse, valguse ja mil- joni sraprliga.
Kodu-julupuid meie mets" ei kasvatanud. Kui teisiti aru- saajaid oli, siis mitte palju. On tegija, ent puudub ngija, jb juhtum vaka alla. Ehitud kuuse- ke toanurgas ei tle kellelegi kust ta prineb ja maha jnud knd metsas tunnistab vaid teh- tud lekohut, mitte midagi roh-
eesti Ivo liiste Balti Inst^ ^^
Oktoobri algul asub Balt| tiks Ivo liiste. Balti Instituut thelepanu ratanud oma sisi osavtjaid teadlasi tuleb kohi Alates sellest aastast, on Rooj eelarved kindlustanud riikliku jandusliku baasiga ja uue hoi Balti Instituut hakkab omamai
Ivo liiste on sndinud 1935 vi Tartus ja ta pgenes 'Eestist koos vanematega 1944. a. Stok- hj holmi ja Uppsala likoolides p- ji pis ta ajalugu, riigiteadust ja | konoomiat. Esialgselt ttas 1 Ivo liiste Rootsi valitsuse juures v| SlDA's (Swedish International li Development Authority). Sealt s| lks ta edasi he Rootsi rahva- sl likooli juurde, andes kursusi lil arengumaade probleemidest. | 1972 aastast peale on ta tta- nud Rootsi vlisministeeriumi erikoolis, andes kursuseid spetsil- li| filiselt suunatud personalile, ke- ii da saadeti tle Kolmanda maa- ilma riikidesse.
Oma ppet krval on Ivo kl liiste sooritanud pikki ppe- ja tf uurimisreise Tuneesiasse, Sitsii- rj liasse, Mehhikosse, Iraani, Af- ganistani ja Indiasse. Ivo liiste s| oli ka kaua aastaid Rootsis i l - muva ,,Vaba Eesti*' kaastoimeta- ja ja ta on algaastatest olnud ajakirja Mana' ' toimetuskollee- giumi liige. Ta on tlkinud arvu- kalt eestikeelset ilukirjandust i\ rootsi keelde, niteks Arved rj Viirlaiu Ristideta Hauad", Via- lj dimir Beekmani lendrid'- ja Jaan Krossi Keisrihull''. Iv iliste on viimast 4 vi 5 aastat ttanud luuletaja Ilmar Laaba- ni kogutud teoste toimetamisega,
- n)ille ilmumine on ettenhtud selle aasta detsembris langedes kokku luuletaja 65 a. snnipe- vaga.
K u i Ivollistega sel suvel vest- lesin Rootsis, see toimus Metsa- kodus toimuval Metroo kursusel, jttis ta vga dnaamilise mulje. Ta on ekspressiivse noga r- miselt elav ja kitev knemees, kelle noud alatihti nihelevad piibuga. Oma mera kehaehitu- se jrgi on ilmne et ta tegeleb ainult vaimse tegevusega. Meie jutuajamine hlmaski ainestiku poolest tema uut tkohta Balti Instituudi direktorina ja ka Il- mar Laabani kogutud teoste i l - mumist. :, '^
Teid on valitud jrgmiseks Balti Instituudi esimeheks?
Jah. Imant Rebane lheb ra ja mina tulen sinna esimesel ok- toobril. Kuna Rootsi valitsuse poolt on nii tegevuskapital kui ka teenistujate palk kindlustatud riikliku eelarve alusel, siis on v- ga vimalik et Instituudi juhata- ja saab mber-ristitud ja et en- dise vga brokraatliku riigi- kantseleijuhataja asemel tuleb midagi, mis oleks rootsi keeles
f r e s t n d a r e " . See vastaks roh- kem juhatajale vi selle inglis- keelne vastand oleks director ' .1
Mida Balti Instituut on teinud ja mida ta tele juhatusel hakkab]
tegema? Senini on Balti Instituudil ol-