Nr. 76
?sc; paljud olid hsti infor- ritud Balti rahvaste kurvast iisest II maailmasja ajal ja meeleldi valmis oma toetus- rja andma. Umbes 10% isi- st, kelle poole prduti a l l - [saamiseks, ' tlesid sellest I peamiselt phjusel, et. ne-
on valitsuse teenistuses ja [ad jma erapooletuiks.
Sinu suurele turistide arvule i lendlehtede saajate ja toe- isallkirjade andjate seas hulk flismaalasi, nagu amebrikSa
inglasi, prantslasi, sakslasi, allasi, argentiinlasi, paragu-
|lasi, egiptlasi, rodeesialasi neegreid Tanzaniast.
etayasti viisid ; nad kaasa kodunlaale eestlaste, l t l a s - ; eedulste soovid,
etusal 1 kirjade korjajatel t- da 1 iihikesed, kiired ja sel-v vastused ksimustele: -Mi 1-^ see allkiri on vajalik; kas
;t allkirjast on ksu; ma^ ;^d^ ^^ ^ anadalane, kas ma vin a l l - anda? Kelle kest teie neid j korjate; mis vrvilinti kannate; miks teie sdisite sakslastega jne. ' v : atamata sellele, et ritus vas ei kujunenud niivrd ks kui kayandatudy nitas iiski, et organiseeritud toe- kirjade korjamine saab olla m kui individuaalne. Seda
s vaid suuremas skaalas et" Imistada. vitatavat6st^^: ne selgitas hel kljel, eestlased, ltlased ja leedu- oma apellile toetusallkirju
ad ja teisel lehekljel on d nende nuded, millele tiskogu ja R O liikmes- peaks oma nusoleku and-
"eisel lendlehel on ra too- gu R O tiskogu presi-
le j likmesriikide valitsus- aadetava apelli tekst.
Nr. 76
|gi l^oolt, see on muutunud ks spordimaks ja seal
batakse kultuuri." Seda te- p ka kikides vanglates, ja lad on ldiselt; . tunnustatud, jtarviiikud asutused. Selliste,
stc absurdsus teeb mulle Isetu meeleolu. M a ei sud [ta, kuidas needsamad ini- :d, kes gedalt protestivad jrnisvabaduse puudumine
Luna-Afrikas, kaitsevad Bksama^^^^^y^
reede, 10. oktoobril 1986 Friday, October 10,1986 Lk. 3 annnsaanimsn
SMureinaks mureks meie va Raha@Srildt tCigCi p t i t b itle badusvoitliiBse teostamisel ja ko- ^>J--AI^{ dumaal valitseva olukorra tut- ^^"! vustamisel 091 siinsete massimee diumlde iskskiksus meie saatu se vastu, keegi ei ole huvitatud l^^ n^ ^^ ^^ ^^ Badze prast Washingtonist lahkumist, kiBS ta meie maa'ja rahva philistest USA-k ^^ vangldevahdnst" ms, tagasiteel ka paariks probleemidest ainult sel ju- ^ -^^^g , , . . ^ ^ - j 4 hui kui Eestit juhtub puudutama P^ ^^ aks Ottawas, km ta Kanada vosmiadega msu-ostmi- mni dramaatiline vi sensatsi- se lepingisle^ alla kirjutas. Leping on Kanada valitsusele
leiab see siin. YiM 2 miljardit dollarit aastas. Aga laseme sellest rM ses ajakirjanduses mrkimist. i . j . , v
See juhtus ka TshernobH - . . . aatomijoujaamas toimunud p^^ .vatuse: jreSe^ mil y^^ kasid-Ee^tist norimehrin^ : to^ seerima Ja neid sundkorras ke noga ^^^^ ^^v^^ Thernofali jujaama puhastus- ja korFaststdele saa to hakkasid mned mobiliseeritud^ suudleb lapsukest otsaesisele! Ja kes ei tahtnud minna elukarde^ ^^ isa seisab tavale tle, ametivimudele vas- sealsamas krval, ngu naerul, f u n i % see vahejuhtum leidis kui ttarlaps lahkele vanahrra- lne ajakirjanduses siiii ja s^al te Etiketi roose ulatab, vastukla. Isegi nii kauges kes"^ ^^ kuses; nagu Colorado pealinnas nitemngu tegelased? Lahke Denyeris ilmus kohalikus ajale- vanahrra ei binud keegi ;muu hes \,Rocky Montain News'ib"^ ^^ k^ ^^ ^ jhtki i i ,^^ tusi voib juhtuda igas aaatmi- Gatherme Glark, Ta isa oli ,v..,u o o J o c ^ . . c ^,.L,.f v,.: ner
e) aj
9
on vanglatesse ja vaS- atesse saadetud? ;;
avaldavad meie minist-
i n i m e s i l i n ^
Lybafi mitaif I Q Q C muutiasi Mdunud^^k^
;u3v juH^ mya^ ^^ i^^ ^^ ^ Imehele smasugust austustkui^^^^^^^ Partei ja selle juhi,
selles, b^ s^^^^^^^^^^ 6 y 5 5
gusel asuvale nnetuskohale kus tem W i d suiinSji2^"p^ Kanada remmi defineeriks pgeniku^taa
(ja vib- ^^ ^^ ^^ ^ luba- Seadusandluse arutamine, mis nen- '^ ^^ ^ jr- reguleeriks riigi- ja teiste valit-
a c a / te ehk, kaubavahetus ei ole ju jest kasvavale uimastitega sala- susametnike igusi ja kohustusi jid radipaktiiv-
s iiing
mmgj moraalne heakskiitmine? kaubitsemise hvardusele ja tu- nndanimetatud huvikonflikti suse moiul M g e k s m levitamise de" alal.
se andmine, lhemalt korpor^^^ ^gg^gjgjj kohta kibeda ppetu me ei teinud Ida-ja Lne-Kanada majan- sioonide ja suurfirmade organi-
andmeid Tshern-^^'^^ tegelikult palju "^^^ uurida. Icii#acfrnnffi la cilW l r A l i H B c " suurem ja laiaiiiatuslikum kui v ^ ^ 7 , sellegi poolest . . . halike algatuste tugevdamijne ja Vabakaubanduse-aJaste VHI-
nma Labci.cti. i,>.:i^ voi aimatelcsc. ga, KUS miijaraia aoiiana on Kanada Kosmoseameti loomi- Jaapaniga ja teiste Vaikse-Oo- k ^ ^ K ^ N ^ f l . i^irkinna maadega. nH^* a s ! ^ Seaduse ^i^J^^Zr^l/^fslS^^^^^ enti |ne oma fflora^lsu^^ lbi vaatamine, ning selle stete
paar ndalarenne IMI ka- "^^'"^^'^''^ Poliitilise asli andmise sea- htlustamine iguste Harta s- venelaste suhtes s
S'S^S^S^1;.^ ^^ Reagani juhtimi ^^ s^e vedades Kas oleme me pi-eS^ aStS iendrli mestatud radrimb^
seflgus laies "'asss a"es j^^^^^^ pllumeeste hletussedelid.
takse Kremli manipulatsioonide^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ ..^.voov ^ V. T^y.u peale vaatama teravama pilguga. rkisid- Shevardnadzega ka reserveenti Tsherno-i: : . . . ^^.^^^^^
le kiitles, et 40-lper^^ juba lubatud viimaste aas-
SiiS
pu k^^^
austamise kuidagi-
f 58 Brocidview Ave/Toronto, O i i i M 4 I K 2 R 4 :
Esimene $20. arvel on meiepoolne
Eestisse saabunud - veelgi iinffor-^'^^*^'!, . . msjtsioom/mida v l i sma^^ President teg. teatavast. teata, '.tegelik nnetuse-ohvri^^^ . . . . . ^ arv on tunduvalt suurem kui "'^f''^^ ^ }0
r^ic, ^^^^^ 5", ,duse 25 venelase valia saatmi ametWi arv, mis on vii<h^ ci jarfc- ^^^^ jrgult lasamm-sammult 31-le. v ; ' ^ ^ . ^ ^ . . cu^^^^^^
konna koosseis^^^^ _ _ _ _ _ _ _ _ jendatakse sellega, et vene esin- tarvis inimigustest rkides vi duse koosseis hinenud Rahvas- perekondi taas-hendades, see maade teabeteenistusi?
iieiarvu, Kui poie arvesfatuca ^gajiisatsioonh
r, on it,
vai-
Pank; avatud? esmasp.-reedeni 10-3 t^ ^^ ^ htuti S.30-^8.00 p . i
teid, millele olid kirjutatud ,^ kee" . L i i d u poliitika ei nita lustatute" nimed, kelle maali
n^ *^^ -**'^ vT^ 5* raseli^^^ aga nndanimetatud kee- mingeid ,^pehmenemise'' jlgi, lahkumise avaldised olid N. L i i - des saaaetiuiepeaKa^^^ lustatute" juhtmeisse siis ei saa- Arvestuse kohaselt on seal prae- du vimude poolt tagasi lkatud. 7^ plaani kohaselt vat ju just igathte, kes ga soo- gu 400.000 juuti, kes sooviksid Nad vedasid endaga kaasa ka raeiuH 1 sn^rnppoii venelased vhendama vi avaldab, maalt vlja lasta vlja rnnata. Neid, kes selleks paberist ja plastmassist ahelat, e, KUS Kuuiii^s^olv^^^^^o^^ soovi^avaldavad, kiusatakse ta- mis oli kaetud tagakiusatud nu- suiir, ereiavad_iiiM^ juutide nimedega.
.^oKsui liBfiMsait s^ ^^ ^ soovides havadN.; Uidust lahkuda, tles v^ ^^ Kui Shevardnadze lahkus Par- nukogude delegatSooni karpi- Shevardnadze, olevat juba ammu tihti peksa ainult selleprast, lamendimelt, astus ta nende de-
elavad eestlasefe^^ siiski rgivad et nad tahavad oma perekonn hulka ja vttis vas- , et neid ei in- dab umbes ameerika %Ieptsi^ sellisele vitele vastu. Kanada liikmete ja spradega taas-hine-tu he sellise erimeelsete" ni-
igel ajal Tsh^^ mekirja. Nii nagu ta lemplik bli katastroofist. See kib k^ tsiviliseeritud riik Gorbatshov oskab ka Shevard-
juiirde. Pai- t^ nende jlniid kral- hvardused gedaks, kuid tasu- poolt esitatud juhul ole vat olnud
piiirkonnas^miseks ei Vetud midagi ett^ ^ ufiela iBiimeisI, Amee^ see-heaks p- jrgi? Kas Glark testi ei sdgfttud petunniks, et k^ rd da uutmoodi N . Liidu prppagan-
oieile, miks^ ^^ ^^ ^^ ^
igutamine toimub; rainlased arvasid^ et ftali^ po!"^ ^^ "^ -^^ ^^ ^ ukrainlased
ierrdriaiad ion voi-
ja hiskond, miks ei lase *nadnadze reporterite telekaameraid lahkuda-tahtjaid maalt vlja? ra kasutada ' ' Eui meie oleme tsiviliseeritud Kuid samal ajal, kui ta naerata- riik ja hislend, miks ei nua des nimekirju vastu vttis, istusid me seda eeltingimusena, enne Kanada riigi vastuluureagehdid kui me neile vilja miune, ml- hallis kappautos ja ka nemad da nad hdaprast vajavad? vtsid demonstrantidest pilte. Vike grupp ijuudl naisi mars? Kahju et Shevardnadze seda ei
; J nl^li
