[luri/ teade Moskvast, mis rib nukogude ajalehte rahu- IkohtaEestis,^ ''^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ '
1
,tl Kultuurir^inisteerium, |nna liitn titevkomitee^
Kunstnike j Liit ja Eesti fektide Liit kuulutas vlja k vistluse monumendile, jdvustaks eesti mletaja ja isvahelise suurnieistri Paul
Ise isiku sportlase, kultuuri-ja connategelasena. Monument ikse Tallinna Tnismele, luse ja Tnisme tnava ning
l maanteega^ li Tde esitamise thtajaks |;!2:^ detsember 1987.^ ^^ 2 lpliku otsuse P. Kerese ^n- jvaks 7: jaariurir 1988v
M M O N S
Ituralism will be holding^ ^ iber 7 and 8,198Z pertaining imons' ''MultiCMituralism;
Ipresented in wiune, 1987)
Ihe Committee by;5:00 p.m.;,
ttee on Buildihg ms
sag( vrvitud.
mis- ajaks oli Eestisse vlismaisi eeskujusid, tekkidesse ilmusid mustrid. 19. sajandil algasid Vo rms ist teed lin- nusilmalise mustriga vaibad, millest oli niteid vljapanekute hulgas; fihfeks eriliigiks on 19. sa- jandist prit valgest lambavillasest tekid, millele trkipa trkiti peale mustrid, mis omakor- da kaeti htlase vrviga. Jrgnes kolmeosaline Ebba Sarali poolt kootud Ellen Irsi pulmapevaks kingitu^ vaip,
;19.; sajahdiL^^ oli prit ka suletud sdamega" tekid, mis
alustasid teekonda Virumaalt ja levisid Phja-Eest i s kuni Lnemaale, Lnemaal alustasid omakorda teed lillemustrilised tekid. Seda kunsti on Kanadas vil- jelenud Vanda Isotamm, kes on ainus teadaolev tekkide \ tikkija. Viimased kaks lekki olid hesuguse mustriga, kuid kootud teistpidi, mis Erika Timmas an- netas muuseumile. Vljapandud tekkidest oli kolm laenatud, le- j nud kik an takse le muuseumile.
Lpuks JE. Runge soovitas, et kik oma kodud lbi kiks ja sellised varandused, mi 11est nooremad lugu ei pea, antakse sinna kus neid vidakse vaatamas kia ja silitada. .; v'^ 'v.';
Ene Runge ja Tiina Tanimisto andsid vaheldumisi rahvale mistatada eesti mistatusi, millega toodi esile rahvaloomingu vaimukust. Siis kaks kaudipoissi, rni Krid ja Egbert Runge,>
^ejsimene i akrdioni i , teine ; vilistades esitasid kalcs tBtud
meloodiat. Teise poolaja alul Tiit Kao tut-
vustas vana eesti kannelt ja esitas sel kolm rahvaviisi; samahsti mngis ta * ka torupilli j esitas sellelgi kolm lugu. E. Runge tles on Tiit nii andekas, et vib igast asjast muusikariista t^eh ja ellel mngida.
Ellen Irs' rkis talvekuust- novembri^ t; 1. november on hingedepev, mil lahkunud hin- ged tulid omakseid klastama,. Kuulati lodusehli ja pti selle kaudu mista esivanemate nuan- deid. 10. nov. n mardipev,
nnistuse soovimise et niardisandid
olid kadunud hingede esindajad. Mardisandid laulsid kuut liiki laule,I alates tervitusega ja lpetades tnulauluga. Mardisan- tidele annetati talusaadusi ja raha. Seosds mardipevaga oli mitme- suguseid uskumusi Ja kombeid^ kuid sellega algas ka talviste tde ajajrk. 25. nov. on kadripev mardipevale omaste kommetega; vahe seisis vaid selles, et mar- dipeval olid mardisantideks me- hed, kadripeval naised; hiljem aga kidi segamini.
Ettekanne muutus mardihtuks, rahvapillide orkester mngis lava eesriide taga mardilaulu, mille jrel la\^ a eesriie avanes ja mar- disandid tulid lauldes lavale, hakates seal tantsima. Ellen Irs perenaisena ja Egbert Runge pe- remehena vtsid mardid vastu ja andsid neile ande. Orkester, kolm laulusolisti ja kuus noort mar- disanti titsid lava tegevusega kuni lauldi Aitma pereeidele. .
Lpusnas E. Runge lootis, et igaks prastlunalt midagi kaasa viiks esivanemate ilutundest ja tnas kiki kaasaaitajaid, vl-
luvi
et- :H.Oja
l^enirskadM Skautlus ei ole koM, kuhu poisge tuuakse vastu tahtmiste
Poisid ise kipuvad skautideksy sest seal toimub alati midagi '9
Markhami telefoiiikeskjaamas. Ven- durskaudidIxmbitu mgameh^^^ dr. Endel ruja klalisteksj et purida^ ^
Telefonikeskjaam on omamoodi , ,elektrooniline vabrik' , kus kik toimub automaatselt ilma inim- tjuta .Kui me valime numbri, siis kuuleme varsti signaali kas heliseb valitud numbri telefon vi teatab keskjaam piiksudes, et number on kinni. Selle sekundi murdosa vltel toimub kesk- jaamas terve rida operatsioone,
^millest meil pole airnugi. Mood- sas utpmat-keskjaamas viibides tekib tunne, nagu viibiksid mingisuguses maailmruumi-i^ duki juht im is r u u m i s, k u s aparaadid ja releed klbisevad ja naksuvad ja teevad omapead mingeid thtsaid toimetusi.
Skautrhm Lembitu ammuk- tid, juhtidena kaasas Vello Soots, Evald Oder ja Andres Loorits pidas oma koonduse laupeval, 14. novembril Markhami telefoni- keskjaamas. Juhendajaks oli Evald Oder, kes juba 23 aastat on ,,telefonimees" ja ttab instal- . latsiooni tjuhatajana Northern Telephone juures.
Ta viis poisid hoqne keldrisse, kuhu sisse jooksevad tuhanded kaablid ja sealt edasi kuni lplike operatsioonideni. Iga poiss sai
jastpooh tulijaid ja ringi liikmeid, kes kik olid rakendatud prastluna korraldamisele.
aamast Prast telefonippust toimus
keskjaamas snnipevapidu mahr lajookide ja suupistetega, sest Evald Oder sai just samal peval 60-aastaseks. Vello Soots pidas snhipevakne ja poisid jid mahla Evaldi terviseks,
Samal ajal oli Lembitu mgameeste vendurskautrhma koondus Tartu Colleges, kus dr. Endel Aruja nitas poistele oma ,rkuningriiki-' raamatukogu ja
. arhiivi ja andis vajalikke seletusi. Mgameeste tegevuskavas on
Teatavasti slmiti Kanada skautide (BoyScouts of Canada) ja eesti skatmaleva vahel leping, milline annab eesti skautide esin- dajale iguse hleigusega osa vtta Kanada skautide peakoos- olekust. ^ Peakoosolek toimub novembri- kuul Ottawas, millest on meie skatmaleva esindaja viimased 5 aastat osa vtnud.
Selle ajaga on loodud vajalik tutvusringkond Ottawa peakorteri juures; eriti tihe kontakt on saavutatud Ontario skautide
Nii saabuski seekord Ontario skautide broodirektrilt Joe Tur- ner'ilt kutse osa vtta igal aastal
raames toimuyast te skautmedalite leand-
mise-tseremooniast Valitsuse hoones Rideau Hiris!
Reede hommikul viis bussikara- van kutsutud klalised Ottawa esinduslikumast (Westin) hotellist Rideau Hairi,
Kanada Peaskaut, Kindralku- berner Madame Jeanne Sauve an- dis le Hbehundi medali kahele mees- ja hele nisjuhile; kolm erruminevat juhti said Hbedase Vahtralehe medalid ja ks hundu sai vahvusmedali.
Sellele tseremooniale jrgneval vastuvtul esitas Kanada skautide staabilem Don Deacon eesti skautide esindajat skm Egbert Runge't Kanada Peaskaudile, kel- lele eesti skautide tervitused edasi anti!
Reede prastlunal peetud pea* koosolekul kinnitati juba varem lbittatud ettepanekud; nii kulges koosolek sujuvalt ja kiires- ti . Suuremaid muudatusi Kanada skautide tstruktuuris ei ole ette nha, ettepanek: tuua piibrite,
leisid itta ja
tuur lbi USA ilusamate piicade algab Torontost [)Mpey^ 15. mail^ im^^
Teel peatutakse bimisteks jrgmistes keskustes: Chicago, Omaha, Casper, Yellowstone, Salt Lake City, Reno, San Fran- cisco (3 d), Fresno, Sari Si- meon, Los Angeles (3), San
tutvumine eesti hiskonna elu ja tegevusega ning valmistumine Eesti tutvustaja tegevuseks. Pool koonduse ajast kasutati video- filmi ksikirja koostamiseks. Film tuleb 'propagandaline ja ksitleb skautluse maailma-jamboreed Austraalias eelseisval aastavahe- tusel, kuhu venduritest sidab ain- sa Eesti esindajana Robert Kruus. Vendurite koondust juhtisid Jaan Kruus, Allan Vessmann ja Eklce Loo.
Skaistmaster Evald Oderi 60. snnipeva peeti Lembitu skautrhma koondusel Markhami telefonikeskjaa-- mas. Evald prineb Zedel- ghemi vangilaagri kuulsast ,,Okaskandle'^ skaut-lip- konnast. Ta on poiste juures populaarne9 kuna teab huvitavaid lugusid ja oskab igale eesti laulule peast vhe^ masti kaks salmi juurd
hundude ja skautide hulka ka ttarlapsi, lkati tagasi, niilline otsus kohalviibivat Kanada Pea- gaidi eriti rmustas. '\
Peakoosolekul loeti ka ette teades et eesti skautide poolt ori annetatud Tammetht I jrk en- disele Kanada skautide presiden- dile Valter Tildenlle,
On saanud tavaks kinkida pea- koosolekul krgematele Kanada skautjuhtidele mingi Eestit tutvus- tav mlestusese.
Nii on Esto 84'' raamat kingitud eelmisele Kanada skautide presidendile Claude Taylor* iie (kes on ka Air Canada president), praegusele presiden- dile kindral Herb Pitts'ile, staabilemale Don Deacon-iie, Ontario skautide presidendile Hart Finlay'le ja Ontario broodi- rektorile Joe Turner'ile.
Koosolekul anti peakorterile tielik levaade meie skatmaleva tst, koos (75) juubelimrkideja vifiiplitega. Meie t tii kiitva hinnangu. f
Heameel on nentida, et tiheda koost viljana on meie poiste! olnud suured vimalused osa vt- ta nii Kanada^ kui ka Maailina jamboreedest; meie lepirigii ph- jal vime kasutada igal pool skautluses oma keeh, oma lippu, mrke ja teha skautlikku td eesti skautide nime all. Eesti skautide nimi on saanud tuttavaks ja meie t respekteeritud Kanada skautide peres. See on ka ph- juseks, miks Kanada skautide esiiidusksuse juht Don Deacon soovis, et Austraalias, tuleval aastal toimuval maailmajam- boreel, eesti skaute esindav ven- durskaut. Robert Kruus -.temale. isiklikult raporteeriks; '
,-E. R..
Diego, Las Vegas, Flagstaff (2), Alberqurque, Aniarillo, Tulsa, St. Louis, Fort Wayne, judes ko- ju tagasi 7. juunil. Reis toimub 47-istmelises tualetiga varustatud hujahutusega luksusbussis. Teel toimuvad peatused vaatamisvr- sustega tutvuniiseks, kohviks ja lunasgiks ning bimiskohta jutakse tavaliselt kella 5-ks. Reisihind kahekesi toas on il,895.()0 isikult ja selle hinna sisse on arvestatud bimised es- maklassilistes hotellides, kohvri ksitsemine ja sissepsu piletid vaatamisvrsustega tutvumiseks.
13 pevane Idaranniku tuur lahkub Toi^ ontost phapev^, 14. augustil. Peatudes bimiseks Montrealis, Quebecis, Fredricto- nis, Chrlottentowriis (2 d), Sydneys, Port Hastingis, Halifa- xis (2 d). St. Johnis, Littletonis ja Tupper Lake'is. Kui on soovi klastada ka Gaspe't ja New- fbundland' i ^ siis on reisi kestvu- seks 19 peva. 13 pevase reisi- hind k^ekesi toas isikult on $1049.00, 19 pevane reis koos bimisega laevas maksab
Tielik reisikirjeldus on saada- val, helistades (collect) Fettes Tours and Travel Ltd. (519) 323-1622 ksides Debbie vi Christine vi kirjalikult 184 Main Street, Mount Foret, nt. -NOG 2L0.;-:v^";
Eestikeelseks informatsiooniks reisi eskort Kalju Jgi (416) 487-2094, 55 Duggan Avenue, Toronto, Ont.M4VlY^^^^
a i
