Nr. 87 Nr. 87 V A B A E E S T L A N E neljapeval, 20. novembril 1986 Thursday, November 20, 1986 Lk. 7
o-X-i
eestlasele. Palusalust md Maailma-Kristjan. |esti valmistas talle vri- istuvtu. Riigihoidja K , sai ta kingituseks ja tun- ma asundustalu Pillapa-
Irnisel aastal saadeti Palu ^ariisi Euroopa meistri t^ele kindla lootusega, et
^ealt kulla toob. Ja tigi. :ahjuks ji see tal viima- liiaks. 1938. a. talvel, ki- [emas maadlejaeas, vigas-
treeningul raskesti lga. |t kuu aega hiljem nuti
la osavttu maavistlusest 'a Helsingis. Ja seal juh- [^ see, miks kahekordne ivi^ tja pidi lplikult ma-
Ikuma.
itnud ja see ei ole enam tarvilik.
Italistlikel maadel avalda- alijate soove kodanliku hanismi kaudu, mis on ttud vimuloleva partei leide koalitsiooni) poolt, ulka kuuluvad tihti k a istid. See valitsus esitab mi, mis on kige vastu-
im sejle partei huvidele^ tsuse moodustavad. Kuid
ulolev partei ei ole vi- ma lubadusi titma, an- vas oma toetuse mnele arteile. e mitme poliitilise partei eline vistlus aitab edu- jtsta riigi poliitilisi ja ma- kke huvisid, aitab kaasr eede sisse jul^tamisele
parteipoliitikasse ning lab kohaltammumise, en-
lu ja laiskuse vastu. See rvaldada vi vhemalt rokraatiat, vastutustun- vimu kuritarvitamist ja lliseid kroonilisi haigysi, ivad maades kus sama irjekindlalt valitseb.
(Jrgneb)
kma^-Mm nmsxMy^u nsf s*:^ :: m uu s\ ka
' o^fe<i^ 'i;^ :i^ ^^ :fC^ -s#:-k^ '^ ^^ 4^^ ..\f^ :^i^ ^^ :^ m,lmi^ :i^
Eesti Invaliide Toetav Nais- Vaba Eestlase" 5. sept. s.a. ring tnab rohkearvulist moeni-nr .- is K . A(rro) juhtkirjas N. tuse klastajaid. Tname ride Liit uutmise" keerises" toob esindajaid, kes meid moenituse esile. Eestis kasutuselevetud s- heaks kordaminekuks paljude na uutma", mille tegelik then- esemetega aitasid. Back to dus jb veidi uduseks. N . Eesti, Front" moeri, Estique" moe- ^igekeelsussnaraamatus" see' ri, Elegance en pius moeri, sna puudub, kll on Paul Saag= Marileena" lasteri. pakk toonud omas Eesti-mghse
Lugupidamine ja tnu pr. snaraamatus" thendusega UU" Irene Loosberg'ile ja pr. Asta endama", inglise keeles to re=' Ballstadfile. Suurim tnu asen- ^o mnovate, to regenera- damatule Elva Palole, teadusta- f^"' ^eega sani vhetuntud lu- , jale Maiki Andre LuppMle, lava- hend, millega punane ajakirjan- dekoraator Leena Kimsto'le n- Eestis puuab Gorbatshovi gusa lavapildi eest. reformmouetele anda omamoodi
sisu. Tnu abilistele, Helga Silla, Endel Tolger ^
Edda Loo, Silvia Kaukla, Hans
l^i-^^^f o ^ " ' " i ' 1 ' ' ' Konverenls Torontos Rafn Moks, Rem Laanep, Bern- . . . i H A hard Pajur. Eriti tname vsi- ^fCilOO- fd kUltUUr"
ja naisringi liik- a^rcide silitamlseks henduses pgenikeestlaste
vananemise ja sellega kasvavate uute olukordade tekkimisega eesti hiskonnas ning k eesti kunstimuseumi loomise kavade uuesti akuutselt leskerkimisega.
Eesti Invaliide Toetava Naisringi liikmeid, kes hiljuti esitasid eduka moenituse Eesti Majas. Esimene rida: Linda Kirs, Hilda Ohi, Oie Trk, Helju Salumets^ Helgi Soo- aru, Leida Nahe, Oldi Pder. Teine rida: Juta Kbarsepp, Ilse Hrm, Leida Keinas, Eesti tuntud filatelist Adolph . ^ j^f^ l^^ f ringkondades
T pii VnnknmatP ifnmiHf* na- teKKmucl mote KOgu meie aja- Evi Moks, Magda Kivilo, Ann Pajur, Emilie Vooglaid, Anne Orunuk, Marianne Sik r i i k " v- looliste ja kultuuriliste vrtuste Lenk. Kolmas rida: Helle Kreem, Aino Laanep, Helma Jrima, Eha Lupp, Alvine hembntud filatelistlikicu materjali silitamise ksimuse terviklikuks Tonti : IriP A n n P i h l W c y P H P PJ^IIIHQ Vntn- Prvm^Al/^vP Eesti tutvustamisel USA piirides. hiskondlikuks vaatlemiseks. Sel-loots, irje-Ann Fihlberg, hne Faulus, Jhoto. hrvin A l e v e ^^.^ ^^.^^^ iga-aastane leks on ka juba paar korda koos Toimetuse mrkus: moenituse fotod on s^ni tehnilistel phjustel avaldamata (foto- Florida osariigi Margiklubide L i i - kidud, konverentsi teostamise graaf kadus ra). Loodetavasti saame iieed kunagi ktte d (kuhu kuulub 53 margiklubi), vimalikke plaane selgitatud
lemaaline suurnitus Stamporee ning reserveeritud Tartu CoUe- '86", mis leidis aset ajaloolises Co-ge^^^ saal laupevaks, 14. veeb- lonnade hotelliSj Falm BeachMs rariks^ ^^ ^ Floridas. Konverentsi hommikupoolne
Margiveterin . Lell esines sel osa ksitleb sissejuhatavalt mt- tshempinide klassi kuuluval ni- teid, ,,miks selline kokkutulek?" tusel, millise tase ha suureneb, Sellele jrgneb ,,Eestlased Kana=> kuna osavtt on lekaalukalt USA- das" III osa vimaliku vljaand- podlne. Ta esitas seal oma Eesti mise ja sellekohase t kiku- tembeldatud tervikasjade (Ppstal laskmise ksimus. Pikemalt tu
Igas kriitiline hoiak, tenoliselt isegi kFiitilisemkei iileliidiiHses organisat- Stationary) kogu'\ seal hulgas ka leksid siis vaatlemisele arhiivid, sioonis. Aprilli lpiss peetud Eesti KiriaEike Liide koEgressil teli kriitiline meeleota " ^ ^ ' ' u f i""^.^--^^^^^ "^^^^ tiendavaks osaks selles . 1 u n -^ -^B / . V . . . \M . . 1 . lehekljel. Vistluse krge ta- raamistikus on filmide ja erm selgelt esile kriitikas tsenseim, ajaloo vltsimise, laane raamatute puuduse ja reisitakis- seme tttu hinnati seda vaid hbe- videode ha suurenev kasutami- tiste vastu. Peale ametlike raportite on nd ka teisi Mr|eMusi sellest J ee meie hiskonnas sndmuste
Thelepanuvrt on suursnd- dokumenteerimisel. Kongress toimus M.~26.aprillim Vbikoferaate^^^ Konkreetselt kritiseeriti veel mus, et 1986 on USA Filateelia Teine pool peva kulub kui-
Tallinnas. Peale juba eelnimetatu, kellest olenevad raamatute aegla- otsust avaldada stalinisti Ranneti Olmpiaadi aasta, milline vaid iga tuurimuuseumi ja selle teostami- kritiseeriti ka brokraatiat raamar ne avaldamine ja liiga vikesed ti- romaani 80 000 eksemplaris, sama- kmne aasta jrel kordub. Nimelt mtte Selgitamisele ja hal- tute vljaandmisel ja nimepidi b- raazhid. aegselt piirates populaarse luule- toimus 22. maist 1. juunini kiki sJiYiisele, etnograafiliste esemete rokraate, kes olid liiga kuulekad Tuntud kirjanik Mats Traat kae- taja Hando RunneU luulekogu aegu ja mtmeid letav hiigel vimalikule paigutamisele ka partei, intensioonidele. Kneldi ka bas avalikult, et tsensuur tema vii- 4000-le eksemplarile, Marie Underi marginitus Ameripex '86" ^ ^ i " Kanada sellekhastesse muuseu eesti j-ahvuskultuuri kaitseks. ^ masest romaanist oli kustutanud snnimaja lhkumist ja muud tao- cagos, 0'Hare nituste hoones.
Paljud Icirjanikud, kes varem vs peatkki, kokku 128 leheklge, list. Peadpritav statistika testab, et \QQ]^^^\ esiletoodud mtetele pole kriitisi mrkusi esitanud, tsi- Rein Kruus nudis, et Eestis vi- Hiljem tulnud mitteametlikud ra- seal oli esitatud kogu maailma tea- gjj^gggj otsimisele nii realistli- teerisid nd Gorbatshovi Iwnes maldataks igale ^^ e^^^^ kogu portid knelevad lunaletaja Uno daolevate tipp-kogude P^^^^^k ^^ j^ j^^j kasutatud misteid nagu uued eesti kirjanduse kttesaamine, il- Lahti vga gedast kriitikast en- Vistluse osasse psesid sisse i^^an Vnnvprpntd * kava vi mtlemisviisid" |a avaUkkus''. ma, dise keskkomitee kultuuriosakonna 4500 16-lehekljelist raami titvad ^-f^i foX^ ^^ rXtnHiH Endine kirjanike ^ liidu esimees ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^5,,^ juhataja Olaf Utfi aadress, ko^ud. Peale nende otid esitatud S^^^^^ Faul Kuusberg ^.^^^ ^^^^^^ ertibasid, aastaid keda ta sdistas kahe eesti kik maailma kuulsamad nimedega ^.^ j^hemate uurimiste tegemine,
vrdles koguni laiemat tulevikki oodata jrjekorda huvitavaid raa- kirjaniku e^ neaeg^ ^^ ^ surmas, kogud ja ka mitmekordsed oma- ,^^^^^^,^1 guurem osa re- vmaste 1950-ndate Ja esimeste matiiid Jahtides. ks nendest oh Vddemar Pan- maalised tshempioni^ ^^ ^ ferente on juba olemas. Tion;j * * * ^ 1 t l - T 1 i. 1 . i k i i v A ^ so, tuntd lavstajti, kes 301 em datud vljaspool vistlusklassi, tos-1960-nate aastatega, kui ,,kir3an- Just see teema kujunes mljem^ ^^ ^ ^ ^ , 1 o n c te vabastas ennast dogmatis. vib-aUa kongressi kige terava- """t surnBks. es nituse kogumahu 8175 raami- mist ja vnlgaarsest sotsiota- maks vaidluspunktiks. ^no Laht on endine MVD julgeole- le. nende hulgas 175 raami noorte . . . . giast". Kongressi avamisel esines kogu- taametnik, misprast ta tenoli- algajate kogudega. T@IBlttUStl@ SCM Juba enne ko.r.<=.i v.ldti r ^nanike liidu esimees ja kesk- selt julges riskida rohkem kui pai- Nitusest oh osa vo mas 150 va- j . Q|,ds Juba enne kogressi avaldati ar- . Rppkman Jud teised lisnikide postivalitsust, pakkudes ^
tikleid, mlistes esine kriitisi ^^ "^ ^^ ^^ ^^ ^ Grupp kirjanikke kongressil esi- oma marke lemaailmses ulatuses, EESTI KOMITEE TEATED mrkusi tnapeva olukorra vastu. Eitamatult tas resolutsiooniettepaneku, milles USA suurim margiajakiri Linn's" 1986. Eesti Komitee juhatuse vi j a- Niteks kirjuta^ parteibrokraat ^^^^^^^^ KirjdniKui b, vlisreiside vimaldamist, andis selleks puhuks vlja 200-le- jaanne. Sisus 1985. a. tegevusaru- Kalle Kurg, kes ^kirjanikuna pole tsensuuri mrustiku avalikusta- hekljelise erinumbri, tieliku ka- anne koos liikmesorganisatsioonid saanud erilise kuulsuse osaliseks, f a kritiseeris sotsiaalset s^ agmat- ^^^^ diletanike tsensuuribro- vade ja esinejate loeteluga. Sellest (40) nimega ja nende tegevusega, kultuuriajakirjas Sirp ja Vasar" siooni ja esnnustas edaspidist lm- j^raatide kirjandusse sekkumise l- ilmnes, et eesti filatelistid nivad 1986. a. tegevuskava ja eelarve, artikli. miUes ta kaitses kaasaeg- kordade paranemist petamist. loorberitel" puhkavat ja kolme mis tasakaalus 4.900.000 Rootsi set eesti kirjandust. Ta vitis, et - Enn Soosaar kritiseeris vlismai- Kas kongressil ldse reolutsioo- Balti riiki esindas ainsana W. Nor- krooni (ca 980.000 Kanada dolla- just see osa kirjandusest, mida se kirjanduse lga vikest valikut, pe vastu veti, pole teada. Igata- ton, Pa. oma Leedu esimese vlja- rit). 23-lehekljeline broshr an eesti brokraadid on kritiseerinud kusjuurets tlgitud kirjanduse pu*hes pole ametlikes aruannetes sel- ande erikoguga. ,,meripex'86'le'Vnab hea levaate eestlaste rahvuslik tegelikult kujutab endast sammu hui eelistati keskprast kirjandust, lest kusagil kirjutatud. jrgneb peatselt Stockholmia '86 kust ja kultuurisest tegevusest t^ dasi, kirjanduse edasiarendamist, et ei tekiks liiga suurt revust , girp Ja Vasar'a" armdes krl- nitus. Suurnitusest osavtmine on Rootsis, kus on ettenhtud ka eesti
Jrgmises kultuuriajakirja numb- vlismaiste raamatute puhul. Leesit! aga io LaM*i snaW- ^^^^"^ kuludega, noortele eesti koolides hariduse ris suunas Teet Kallas rnnaku Ka .ks eesti suuremaid kaasaeg- saamise vimalus. ..vulgaarse sotsioloogia" vastu seo- seid kirjanikke Jaan Kross, esines ' ses stalinisti Egon Ranneti pos- kriitiliste mrkustega, juhtides Kige huvitavam valimistulemus kuulutanud protestis selle vastu, et Tnis Kint, MLESTUSKILDE tuumsc raamatu avaldamisega, thelepanu asjaolule, oU Paul-Eerik RummO valimine hte tema kriitilist raamatut ei EESTI ELUST JA PLLUMA- Kallas kritiseeris ka asjaolu, et kretilvsust pole vimalik esi- hele sekretri kohale. Ta lpetas avaldatud tsenseerimata kujul. JANDUSEST. Eesti Agronoomide
